Valgas sündinud ja tegutsenud baltisaksa matemaatik. Ta uuris muu hulgas taevamehaanikat, diferesntsiaalvõrrandeid.

Piers Bohl sündis Valgas kaupmehe perekonnas. Peale alghariduse omandamist Valga linnakoolis astus ta 1878. aastal Viljandi klassikalisse gümnaasiumi ehk «rüütlikooli».

Gümnaasiumi lõpetamise järel astus P. Bohl 1884. aastal Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda.
Lõpetanud ülikooli kandidaadidiplomiga ning keskkooli matemaatika- ja füüsikaõpetaja kutsega, sai P. Bohl esialgu koduõpetaja koha Leevi mõisas, hiljem aga õpetaja koha Irlavi õpetajate instituudis Kuramaal.

Õpetajatöö Irlavis ei kestnud kaua. Peatselt pöördus Bohl tagasi Valka, kus asus lõpule viima väitekirja ja ette valmistuma magistrieksameiks.
Magistriväitekirja kaitses edukalt Tartu ülikoolis 1893. aastal.
Peale kaheaastast viibimist kodulinnas Valgas siirdus P. Bohl 1895. aastal Riiga, kus möödus kogu tema järgnev teaduslik ja pedagoogiline tegevus. 25 aasta kestel oli ta püsivalt instituudi professor ja kateedri juhataja.

Esimene maailmasõja ajal Riia Polütehniline Instituut evakueeriti Moskvasse, seejärel Ivanovosse. Moskvasse sõitis ka P. Bohl. 1919. aastal tuli Bohl Riiga tagasi ja asus uuesti loenguid pidama tollal organiseeritud Läti ülikoolis. Kuid sõja-aastate raskused olid murdnud tema tervise. P. Bohl suri 25. detsembril 1921. aastal verevalumist ajju.

Piers Bohli panus (Google Gemini kokkuvõte):
Esimene tõestus 3D ruumis: Piers Bohl, oli esimene, kes avaldas Brouweni püsipunkti teoreemi tõestuse kolmemõõtmelise ruumi ($n=3$) jaoks. Ta tegi seda juba aastal 1904 (artiklis Über die Bewegung eines mechanischen Systems in die Nähe einer Gleichgewichtslage), kuigi teoreem on hiljem nime saanud L.E.J. Brouweri järgi, kes tõestas selle üldjuhul ($n$ suvaline) 1910. aastal.
Püsipunkti teoreemi rakendamine diferentsiaalvõrrandites: Bohl oli üks esimesi, kes mõistis püsipunkti olemasolu teoreemi fundamentaalset tähtsust diferentsiaalvõrrandite teoorias. Tema töö diferentsiaalvõrrandite süsteemide stabiilsete ja ebastabiilsete muutkondade uurimisel kasutas püsipunkti printsiipi abistava vahendina, mis näitab tema sügavat arusaama topoloogiliste meetodite rakendamisest analüüsis.

Bohli töö jäi tol ajal suuresti märkamata, kuna see oli avaldatud nišiväljaandes ja matemaatiline kogukond ei olnud veel valmis topoloogilisi meetodeid analüüsis laialdaselt tunnustama. Seega on Piers Bohl isik, kellele kuulub prioriteet ühe olulisema püsipunkti teoreemi teatud erijuhu tõestamisel, sillutades teed selle üldistamisele Brouweri ja teiste poolt.