Eesti ohvitser (lipnik) ja Saksa sõjaväelane (Hauptsturmführer) ning jurist.

Oskar Ruut õppis Valga 6. algkoolis 1924-1930 ja aastatel 1932–1935 Valga Ühisgümnaasiumis. Valga ühisgümnaasiumi reaalharu lõpetaja 1935 ^{1 2}

Elas Valgas, Oja 1

Vikipeedia kirjeldus temast³:

Isiklikku
Tema isa Krisch Rosenstock sündis Härgmäel 4. mail 1876 ja oli Valga jaamaülem, ema Grete Hendrik sündis 23. novembril 1880 Lukes (Lugaži).
Oskar Ruut on maetud Toila Saksa sõdurite kalmistule.
Elulugu
Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Ruut kohustusliku ajateenistuse läbimiseks sõjaväkke, kus teenis 3. Üksikus Jalaväepataljonis noorteaega. Pärast noorteaja läbimist ülendati ta kapraliks ja viidi üle 7. Jalaväerügementi. Ta lõpetas 1936. aastal sõjakooli aspirantide klassi. Ta õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1936-1943, kuid ei lõpetanud stuudiumi. Ta ülendati 24. veebruaril 1937 lipnikuks. Ta töötas Raudteevalitsuses.
Teises maailmasõjas
1941. aastal organiseeris ta Tallinnas põrandaaluse relvastatud rühma võitluseks nõukogude võimu vastu ning osales oma rühmaga linna vabastamisel Punaarmeest.
1942. aasta algul astus ta politseipataljoni ning saadeti 3. märtsil 1942 Leningradi rinde tagalasse. Suvel 1942 autasustati teda vapruse eest Idarindel Idarahvaste medaliga.
Eesti Leegioni moodustamisel astus leegionisse ning saadeti Bad Tölzi ohvitseride kooli. Ohvitseride kooli lõpetas ta väga heade eksamitulemustega ja ülendati kohe obersturmführeriks (leitnandiks) ning saadeti Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljoni Narva (Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narva") 4. kompanii ülemaks Dnepri äärde.
Ta tegi kaasa kõik pataljoni Narva lahingud Harkovi piirkonnas, mille eest teda 8. veebruaril 1944 autasustati II klassi Raudristiga ning jäi koos väeosaga Tšerkassõ kotti. Kotist väljamurdmisel näidatud vapruse eest autasustati Ruutu I klassi Raudristi ning jalaväerünnaku märgiga, samuti esitati ta Hauptsturmführeri auastme saamiseks, kuid auastme kinnitus saabus pärast tema surma.