Alghariduse omas koduvallas. Edasipüüdja poiss ei leppinud algharidusega, vaid tal õnnestus, kuigi läbi raskuste, omandada keskharidus Hugo Treffneri Gümnaasiumis (küpsuseksamid tegi Tartu Kreiskooli juures) ja seejärel 1992. aastal astuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooli lõpetas ta 1897. a. ja asus siis arstina tegutsema Karulasse. Ta täiendas end Berliinis ja sai 4. mail 1899 maakonnaarsti nimetuse.
Karulas ei töötanud ta kaua, vaid juba 10. juulil 1904. a. määrati ta Valka riigi- ja linnaalgkoolide arstiks, millisel kohal töötas 10 aastat. Tema arstikabinet asus Moskva 7 Nikolai v. Grothele kuuluvas majas. 1908. aastal valmis tema enda maja Pihkva 10 // 26 [Vabaduse 26].
1. aprillil 1914. a. määrati dr. J. Müllerson Valga linna sanitaararstiks, millisel kohal teenis kuni vene sõjaväkke astumiseni 1917. a, Vene sõjaväes teenis dr. Müllerson arstina kuni 13. märtsini 1918. a. ja tema edukat tööd hinnati Vene Punase Risti poolt 3. järgu Stanislause aumärgiga.
Vabadussõjast võttis dr. Müllerson osa alates 30. dets. 1918. a. olles pikemat aega Tartu 2. sõjaväehaigla ülemarstiks ning hiljem Soomusrongide diviisi arstiks, omades sanitar-koloneli auastme. Ülesnäidatud suurte teenete eest Vabadussõjas annetas tookordne Vabariigi valitsus 1922. a. dr. Müllersonile Vabaduseristi I liigi II järgu ja rahalise autasuna 300 krooni.
Vabadussõja lõppedes, kui algas kõikjal ülesehitustöö ja selleks vajati energilisi ja asjatundlikke mehi, siis oli dr. Müllerson see, kes ei keelanud oma tööjõudu kodulinna heaks. 2. märtsil 1921. a. valiti ta Valga linnapeaks. Linnapea ametikoha tingimus oli abieluseisus ja 1922. aastal abiellus ta Emma Lohkiga. Abielu jäi lastetuks.
Arstikutse oli talle siiski südamelähedasem ja kuna pingerikas töö linnaomavalitsuse juhtimisel ei võimaldanud talle kogu tööjõudu rakendada oma armsale ja õpitud tööalale, siis 1922. a. sügisel lahkus dr. Müllerson linnapea kohalt.
Ta asus nüüd kogu energiaga korraldama linna tervishoiuala linnaarstina, millisele kohale asus 1. nov. 1922. a. Samal ajal oli ta ka haigla juhatajaks. Nendel vastutusrikastel kohtadel teenis dr. Müllerson kuni 1. veebr. 1940. a., mil ta omal palvel vabastati. Selle juures pälvib eriti mainimist dr. Müllersoni ulatuslik töö ja tema asjatundlik nõuanne Valga haigla ümberkujundamisel ajakohaseks haiglaks 1938. a. Seda tööd hinnati ka kõrgemal pool ja kui ta 1940. a. linnaarsti ja haigla juhataja kohalt lahkus, avaldas Tervishoiu valitsus talle sügavamat tänu hoolsa ja kohusetruu ülesannete täitmise eest.
Bolševike ajal pühendas dr. Müllerson end täielikult arstikutsele, ja kui maa oli bolševikest vabastatud, asus ta jälle linnahaigla juhataja kohale, kus töötas kuni surmani.
Seltskondlikust tegevusest võttis dr. Müllerson osa väga aktiivselt. Ta oli paljudes organisatsioonides juhtival kohal. Tuletõrjes, mis oli talle kõige lähedasem töötas ta alates 1904. aastast saadik. Tuletõrjele pühendas ta kogu oma vaba aja. Tema töö tuletõrje organiseerimisel ja juhtimisel on võrreldamatult suur. Dr Müllerson oli ka Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu juhatuse liige.
Alates 1927. a. oli ta Valga Vabatahtliku Tuletõrje ühingu esimeheks, enne seda 1921. aastast peamees ning 1. märtsist 1937, a. ühtlasi Tuletõrje Valgamaa brigaadi pealik 13. Selle töö tunnustuseks annetati talle kõik tuletõrje aumärgid. Peale selle omas ta Läti ja Leedu tuletõrje aumärke.
Dr Müllerson oli aktiivselt tegev ka „Säde“ seltsis, mille esimeheks oli ta 16. juunist 1914 - 24. septembrini 1918 ja 22. märtsist 1929 - 31. juulini 1940.
Dr Müllerson oli Kaitseliidu Valga maleva üks asutajatest ja pikaajaline maleva sanitaarpealik. Johan Müllerson juhtis langenud sõjaväelaste haudade korraldamise komisjoni, kelle vedamisel püstitati Valga linnaparki Vabadusssõjas langenute mäletustuseks Vabadussõja ausammas.
Peale selle on dr. Müllerson tegev olnud juhtivalt: Punase Kisti komitees, Tiisikuse vastu võitlemise seltsis, Valga Pangas nõukogu esimehena, Eesti Rahva Ühisabi komitees ja mitmes teises organisatsioonis.
Eesti rahvale osutatud teenete eest annetati 24. veebr. 1938. a. riigihoidja poolt Valgetähe 3. kl. teenetemärk.
Dr Johan Müllerson suri 10. novembril 1942 pärast mitmenädalast raske kopsupõetiku põdemist. Matused peeti 14. novembril hüvastijätuga "Säde" saalis, seejärel leinatalitusega linnakirikus. Ta oli äärmiselt populaarne rahvamees ning tema matustele kogunes peaaegu kogu linnarahvas.
Maeti Valga vanale linnakalmistule (Jaani koguduse kalmistu). 1965. aastal kalmistu likvideerimisel maeti ta ümber sünnikanti Urvaste kalmistule.
“Ümbermatmisel oli jälle väga palju rahvast,” meenutas kauaaegne Valga kopsuarst Peeter Rahu. “Puusärk tehti ka lahti – juuksed olid lahkunul väga ilusad, aga puutuda teda muidugi ei võinud. Puusärk pandi teise suuremasse ja sõidutati Urvastesse. Haigla poolt oli transport ja saatjateks ka põhiliselt Valga haigla töötajad.” 11
28. märtsil loodi tema testimendi alusel temanimeline erifond toetuste saamiseks haigestunud tuletõrjujatele.
-
Riigi Teataja (1918-1944), nr. 12, lk 128, 08.02.1927 ↩
-
Vikipeedia, Johan Müllerson, https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_M%C3%BCllerson, 16.01.2022 ↩
-
geni.com, Johan Müllerson, https://www.geni.com/people/Johan-M%C3%BCllerson/6000000010548954874, 16.01.2022 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 38, lk 1, 19.09.1925 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 135, lk 2, 25.11.1938 ↩
-
Valga Teataja (1941-1944), nr. 132, lk 4, 10.11.1942 ↩
-
Valga Teataja (1941-1944), nr. 133, lk 2, 12.11.1925 ↩
-
Juzar, M., Peatükke Valga meditsiini ajaloost, Dr Johann Müllerson, lk 16-18, 2008 ↩
-
Riigi Teataja Lisa : seaduste alustel avaldatud teadaanded, nr 4, lk 84, 14.01.1930 ↩
-
Riigi Teataja Lisa : seaduste alustel avaldatud teadaanded, nr. 16, lk 430-432, 27.02.1934 ↩
-
Internet, Müllersonist jäid maja ja mälestused, https://blog.cfe.ee/2005/10/mullersonist-jaid-maja-ja-malestused/, 27.10.2005 ↩
-
Vikipeedia, Eesti Tuletõrje Korpuse koosseis 1940, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Tulet%C3%B5rje_Korpuse_koosseis_1940, 11.05.2024 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 24, lk 1, 05.03.1937 ↩
seotud asutised
- Soomusrongide divisjon // diviis // brigaad // 2. Soomusrongi Rügement 1918-1934
- "Säde" selts 1902-1940
- Valga kodanlik õhu- ja gaasikaitse ühing 1937-
- Valga linn 1584-
- Valga linna haigla 1829-
- Valga linnavalitsus
- Valga linnavolikogu koosseis (1910-1914) 1910-
- Valga linnavolikogu koosseis (1914-1917 juuli) 1914-
- Valga linnavolikogu koosseis (1921-1923) 1921-1923
- Valga linnavolikogu koosseis (1924-1926) 1923-1926
- Valga linnavolikogu koosseis (1927-1929) 1927-1929
- Valga linnavolikogu koosseis (1930-1934) 1930-1934
- Valga linnavolikogu koosseis (1934-1939) 1934-
- Valgamaa Maakonna Kaitseliit // Valga Malev // Kaitseliidu Valgamaa Malev 1918-
- Valgamaa tuletõrjebrigaad 1937-
- Valga Majaomanikkude Ühing 1936-?
- Valga Pank, AS 1921-
- Valga tiisikuse vastu võitlemise selts 1925-
- Valga Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts 1867-