Valga linna kroonika - Hans Einer 1856-1927

❌
25. 01. 1908

Linnavolikogu istumisel osales 32 volikogu liiget 39st: Neli esimest päevakorrapunkti läksid kiiresti: - Ühe eskadroni linna asumist pidas volikogu vajalikuks ja lubati tasuta ehitusplats anda - 1908. aasta eelarve oli volinikele enne kätte jagatud ja arutelu ei toimunud - 1906. aasta revisjonikomisjoni aruanne jäi H. Eineri haiguse tõttu esitamata - 1907. aasta jaoks valiti sama revisjonikomisjon tagasi - Juukselõikajate palve pühapäevarahu muutmiseks anti vastava komisjoni kätte Järgnes kõige keerulisem päevakorrapunkt, kus II järgu trahteripidajad Paul Aboltin ja Robert Sternberg palusid, et neil lubataks äripäevadel kella 12ni öösel ja pühapäevadel kell 1-12 öösel kaubelda. Loeti et linnaelanike 83 allkirjaga kiri, kus paluti see palve tähelepanuta jätta. Arutelu on elav. Pooldajad (Märtson, Breedis) toovad välja, et mitmed trahterid on piirangute tõttu töö lõpetanud ja linnakassasse jääb u 2400 rubla tulemata. Vastased (T. Grünberg ja P. Einer) leiavad, et trahteripidajate huvisid ei tohi linnaelanike kasust kõrgemale seada. Lõpuks häältega 19:13 lubatakse argipäevade II järgu trahteritel õhtul kell 9-12 töötada. Pühapäevade kohta jäi kord muutmata. - Majaomanik E. Peterson tegi ettepaneku, et ehitab värava puuturu juurde, kui ta linnamaksust osaliselt vabastatakse - Arutati kuidas võidelda Luke turu vastu. Kaalumisel oli kolm varianti: T. Grünberg pakkus et puuturul võiks lubada iga päev kaubelda, Chlopotow soovitas et linnakiriku juures võiks turgu pidada ja Seeding pakkus välja rattasõitjate aeda. Hääletamisel võitis teine lahendus, seega kui kubernerilt tuleb luba, siis on turukära kiriku ümber tagasi.

❌
september 1917

Pärast Riia langemist sakslaste kätte ja rinde nihkumist Riiast ida poole asus Vene 12. armee staap ühes oma poliitilise asutise Sõdurite Täidesaatva Komiteega - „Iskosol’iga“ Valka. Seega Valga muutus praeguse Eesti ja Põhja-Läti kaitsmise ning valitsemise tsentrumiks. Sel ajal maksvate seaduste ja vaadete kohaselt valisid ka 12. armee eestlased-sõjaväelased omale Armee Täidesaatva Komitee nime all „12. Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatev Komitee“. Seda komiteed loeti armee asutiseks ja ta asus Valka. Siin oleks komiteel olnud suuri raskusi omale vastava ruumi leidmiseks ja oma tegevuse arendamise võimaluseks, kui selleaegne ägedasti Eesti isamaaliselt häälestatud Valga Eesti juhtiv seltskond ei oleks komiteed aidanud. „Säde“ majas asuv Eesti Laenu-Hoiu Ühisus, kel eneselgi ruumi nappis, andis suure osa ruumest E. S. T. Komiteele kasutamiseks. Komitee liikmetele (lipn. L. Tõnson, ltn. J. Ratasepp, staabikapten A. Eller, lipnik O. Tief, leitn. A. Schwarts, leitn. K. Laurits, staabi-kapten E. Ahman, lipn. Takel, kirjutaja Tarius, allohv. I. Pehme, hiljem lipn. Schippai ja teisi). Valga eesti seltskonna juhtiv kiht ja Komitee moodustas noil raskeil aegil terviku täis võitlustahet, täis usaldust üksteise vastu. Valga tolleaegsetes oludes oli kellega võidelda. Kõigepealt kõikvõimas „Iskosol". Ta tundis Valga eesti seltskonna meeleolusid ja otsis põhjusi, et likvideerida Eesti Sõjav. Täides. Komiteed. Seda enam, et see hoogsasti töötas ja umbes 6000 eestlast sõdurit välja korjas Vene väeosadest Eesti rahvusväeosade formeerimiseks. Oli perioode, kus pea igapäev „Iskosol’ist" käidi komiteed „vaatamas". Sel ajal oli Valga täis lätlasi-põgenikke. Linnapeaks oli valitud lätlane, kuigi temal revolutsioonilised võimud ei lasknud täita ülesandeid. Valga ründamine lätluse poolt oli hoogne. Eesti seltskond ja Eesti Sõjav. Täides. Komitee leidsid ka siin ühised positsioonid ja ühise tegevuse suuna. Oli andmeid, et selleaegsed Valgas viibivad läti punased tegelased püüdsid kõigiti „Iskosoli“ ees Eesti seltskonna ja Eesti Sõjav. T. K. tegelasi näidata revolutsiooni „kahjuritena". Olles sellest informeeritud, eestlased koondusid veel tihedamini. Valga eesti seltskonna juhtivaid tegelased, kes komitee tegevust toetasid: Valga Laenu-Hoiu Ühisuse direktor Herman Hellat, preili Hellat, advokaat Johan Sepp, dr. J. Müllerson, härra Vassil, härra Kokkult, insener Kuusik, härra Hans Einer, Dr. A. Mõttus, prov. Sõrmus, Dr. Tamberg ja proua Tamberg, Ülemkooliõpetaja Bürger, preili Grave (hiljem proua Mitri), K. Kornel, dr. Morel ja pr. Morel, pr. Veister, prl. Tamm, hra Jänes, ärimehed Klasman, Merits, Lepik, Kalep, Kersson jt. (kolonel E. Ahmani mälestustest)

❌
30. 11. 1906

Linnavolikogu koosolekul: 1. Valiti kaubandussaadikuteks K. Wassil ja J. Klasmann. Asendusliikmeks J. Blohst. 2. Valga garnisoniülema nõudmine, et talle ja tema alluvuses olevatele ohvitseridele antaks korteriraha lisa antakse, lükati tagasi. 3. Valga kreisi sõjaväeülemale lisati 60 rbl korteriraha aastas juurde. 4. Balti ja Riia-Pihkva raudteevalitsus soovib osta linnalt Priimetsas liiprite immutamise tehase juurde lisaks 15 vakamaad. Otsustati komisjoni ettepanekul määrata hinnaks 150 rbl, kui need laoplatsideks tarvitatakse, kui hoonete alla, siis 100 rbl vakamaa kohta. 5. Otsustati osta juurde 3 Lux laternat (225 rbl tükk) ja paigaldada need Wladimiri/Nikolai nurgale, Aleksandri/Köietegija nurga ja ühele veel määramata kohale. 6. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsi 40. juubelipeo toetuseks määrati 100 rbl. 7. Õpetaja Wühner palus aastas 300 rbl toetust eesti kogudusele. Õigeusu kogudused saavad ülalpidamist kroonult, läti-saksa kogudusel on krundid ja maad, mille pealt sissetulekut saavad, lisaks linnakassast veel 386 rbl 82 kop abiraha. Eesti kogudus on vaene ja tal ei ole vara. Tekkis elav arutelu, mis lõppes kinnise hääletamisega, mille tulemusel häältega 23:14 raha otsustati anda. 8. Erakaubanduskooli pidaja Alksnis soovis 1906/7 õppeaasta peale linnakassast 600 rbl abiraha. Otsustati andmata jätta. Kool ise asutati alles möödunud augustikuul ja kooli juhataja ise on tiisikuse ravil kusagil sanatooriumis. 9. Tagasi lükati ka erakoolipidaja K. Schützi palve 350 rbl abiraha peale. 10. Linna talunikud tegid ettepaneku, et uued lepingu jüripäevast alates samaks jääksid otsustaiti üheks aastaks jõusse jätta. Siis aga mõõdetakse ja hinnatakse maad üle ning määratakse uued rendihinnad. 11. Toetati linnavalitsuse ettepanekut osta heinte ja loomade kaalumiseks turukaal ja eraldati 300 rbl. 12. Linna poisslaste algkooli juhataja G. Behz soovis, et talle pajuk määratakse kuna ta 32 aasta töötamise järel selle koha tervise tõttu ära peab andma. Otsustati määrata 150 rbl aastas. 13. ja 14. punkti all otsustati turuküsimus. Moskva uulitsa endise linna haigla uue turu asukoha ümbruse eraomanikud omalt poolt 300 rbl kokku pannud ja krundid turu jaoks on olemas. Nüüd on vaja ainult maa tühjaks teha ja prügitada (kivikattega katta), kuid linnavalitsus pole seda teinud. Nüüd on turuküsimus lahendatud ja turg viiakse Jerumi ja vana kasarmu krundile. P. Einer ja veel mõned linnavolinikud andsid sisse oma eriarvamused. 15. Läti kihelkonna kooliõpetaja Kollangi soov saada 150 rbl abiraha jäi toetuseta.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

❌
30. 11. 1906

Linnavolikogu koosolekul: 1. Valiti kaubandussaadikuteks K. Wassil ja J. Klasmann. Asendusliikmeks J. Blohst. 2. Valga garnisoniülema nõudmine, et talle ja tema alluvuses olevatele ohvitseridele antaks korteriraha lisa antakse, lükati tagasi. 3. Valga kreisi sõjaväeülemale lisati 60 rbl korteriraha aastas juurde. 4. Balti ja Riia-Pihkva raudteevalitsus soovib osta linnalt Priimetsas liiprite immutamise tehase juurde lisaks 15 vakamaad. Otsustati komisjoni ettepanekul määrata hinnaks 150 rbl, kui need laoplatsideks tarvitatakse, kui hoonete alla, siis 100 rbl vakamaa kohta. 5. Otsustati osta juurde 3 Lux laternat (225 rbl tükk) ja paigaldada need Wladimiri/Nikolai nurgale, Aleksandri/Köietegija nurga ja ühele veel määramata kohale. 6. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsi 40. juubelipeo toetuseks määrati 100 rbl. 7. Õpetaja Wühner palus aastas 300 rbl toetust eesti kogudusele. Õigeusu kogudused saavad ülalpidamist kroonult, läti-saksa kogudusel on krundid ja maad, mille pealt sissetulekut saavad, lisaks linnakassast veel 386 rbl 82 kop abiraha. Eesti kogudus on vaene ja tal ei ole vara. Tekkis elav arutelu, mis lõppes kinnise hääletamisega, mille tulemusel häältega 23:14 raha otsustati anda. 8. Erakaubanduskooli pidaja Alksnis soovis 1906/7 õppeaasta peale linnakassast 600 rbl abiraha. Otsustati andmata jätta. Kool ise asutati alles möödunud augustikuul ja kooli juhataja ise on tiisikuse ravil kusagil sanatooriumis. 9. Tagasi lükati ka erakoolipidaja K. Schützi palve 350 rbl abiraha peale. 10. Linna talunikud tegid ettepaneku, et uued lepingu jüripäevast alates samaks jääksid otsustaiti üheks aastaks jõusse jätta. Siis aga mõõdetakse ja hinnatakse maad üle ning määratakse uued rendihinnad. 11. Toetati linnavalitsuse ettepanekut osta heinte ja loomade kaalumiseks turukaal ja eraldati 300 rbl. 12. Linna poisslaste algkooli juhataja G. Behz soovis, et talle pajuk määratakse kuna ta 32 aasta töötamise järel selle koha tervise tõttu ära peab andma. Otsustati määrata 150 rbl aastas. 13. ja 14. punkti all otsustati turuküsimus. Moskva uulitsa endise linna haigla uue turu asukoha ümbruse eraomanikud omalt poolt 300 rbl kokku pannud ja krundid turu jaoks on olemas. Nüüd on vaja ainult maa tühjaks teha ja prügitada (kivikattega katta), kuid linnavalitsus pole seda teinud. Nüüd on turuküsimus lahendatud ja turg viiakse Jerumi ja vana kasarmu krundile. P. Einer ja veel mõned linnavolinikud andsid sisse oma eriarvamused. 15. Läti kihelkonna kooliõpetaja Kollangi soov saada 150 rbl abiraha jäi toetuseta.

❌
30. 11. 1906

Linnavolikogu koosolekul: 1. Valiti kaubandussaadikuteks K. Wassil ja J. Klasmann. Asendusliikmeks J. Blohst. 2. Valga garnisoniülema nõudmine, et talle ja tema alluvuses olevatele ohvitseridele antaks korteriraha lisa antakse, lükati tagasi. 3. Valga kreisi sõjaväeülemale lisati 60 rbl korteriraha aastas juurde. 4. Balti ja Riia-Pihkva raudteevalitsus soovib osta linnalt Priimetsas liiprite immutamise tehase juurde lisaks 15 vakamaad. Otsustati komisjoni ettepanekul määrata hinnaks 150 rbl, kui need laoplatsideks tarvitatakse, kui hoonete alla, siis 100 rbl vakamaa kohta. 5. Otsustati osta juurde 3 Lux laternat (225 rbl tükk) ja paigaldada need Wladimiri/Nikolai nurgale, Aleksandri/Köietegija nurga ja ühele veel määramata kohale. 6. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsi 40. juubelipeo toetuseks määrati 100 rbl. 7. Õpetaja Wühner palus aastas 300 rbl toetust eesti kogudusele. Õigeusu kogudused saavad ülalpidamist kroonult, läti-saksa kogudusel on krundid ja maad, mille pealt sissetulekut saavad, lisaks linnakassast veel 386 rbl 82 kop abiraha. Eesti kogudus on vaene ja tal ei ole vara. Tekkis elav arutelu, mis lõppes kinnise hääletamisega, mille tulemusel häältega 23:14 raha otsustati anda. 8. Erakaubanduskooli pidaja Alksnis soovis 1906/7 õppeaasta peale linnakassast 600 rbl abiraha. Otsustati andmata jätta. Kool ise asutati alles möödunud augustikuul ja kooli juhataja ise on tiisikuse ravil kusagil sanatooriumis. 9. Tagasi lükati ka erakoolipidaja K. Schützi palve 350 rbl abiraha peale. 10. Linna talunikud tegid ettepaneku, et uued lepingu jüripäevast alates samaks jääksid otsustaiti üheks aastaks jõusse jätta. Siis aga mõõdetakse ja hinnatakse maad üle ning määratakse uued rendihinnad. 11. Toetati linnavalitsuse ettepanekut osta heinte ja loomade kaalumiseks turukaal ja eraldati 300 rbl. 12. Linna poisslaste algkooli juhataja G. Behz soovis, et talle pajuk määratakse kuna ta 32 aasta töötamise järel selle koha tervise tõttu ära peab andma. Otsustati määrata 150 rbl aastas. 13. ja 14. punkti all otsustati turuküsimus. Moskva uulitsa endise linna haigla uue turu asukoha ümbruse eraomanikud omalt poolt 300 rbl kokku pannud ja krundid turu jaoks on olemas. Nüüd on vaja ainult maa tühjaks teha ja prügitada (kivikattega katta), kuid linnavalitsus pole seda teinud. Nüüd on turuküsimus lahendatud ja turg viiakse Jerumi ja vana kasarmu krundile. P. Einer ja veel mõned linnavolinikud andsid sisse oma eriarvamused. 15. Läti kihelkonna kooliõpetaja Kollangi soov saada 150 rbl abiraha jäi toetuseta.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
30. 11. 1906

Linnavolikogu koosolekul: 1. Valiti kaubandussaadikuteks K. Wassil ja J. Klasmann. Asendusliikmeks J. Blohst. 2. Valga garnisoniülema nõudmine, et talle ja tema alluvuses olevatele ohvitseridele antaks korteriraha lisa antakse, lükati tagasi. 3. Valga kreisi sõjaväeülemale lisati 60 rbl korteriraha aastas juurde. 4. Balti ja Riia-Pihkva raudteevalitsus soovib osta linnalt Priimetsas liiprite immutamise tehase juurde lisaks 15 vakamaad. Otsustati komisjoni ettepanekul määrata hinnaks 150 rbl, kui need laoplatsideks tarvitatakse, kui hoonete alla, siis 100 rbl vakamaa kohta. 5. Otsustati osta juurde 3 Lux laternat (225 rbl tükk) ja paigaldada need Wladimiri/Nikolai nurgale, Aleksandri/Köietegija nurga ja ühele veel määramata kohale. 6. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsi 40. juubelipeo toetuseks määrati 100 rbl. 7. Õpetaja Wühner palus aastas 300 rbl toetust eesti kogudusele. Õigeusu kogudused saavad ülalpidamist kroonult, läti-saksa kogudusel on krundid ja maad, mille pealt sissetulekut saavad, lisaks linnakassast veel 386 rbl 82 kop abiraha. Eesti kogudus on vaene ja tal ei ole vara. Tekkis elav arutelu, mis lõppes kinnise hääletamisega, mille tulemusel häältega 23:14 raha otsustati anda. 8. Erakaubanduskooli pidaja Alksnis soovis 1906/7 õppeaasta peale linnakassast 600 rbl abiraha. Otsustati andmata jätta. Kool ise asutati alles möödunud augustikuul ja kooli juhataja ise on tiisikuse ravil kusagil sanatooriumis. 9. Tagasi lükati ka erakoolipidaja K. Schützi palve 350 rbl abiraha peale. 10. Linna talunikud tegid ettepaneku, et uued lepingu jüripäevast alates samaks jääksid otsustaiti üheks aastaks jõusse jätta. Siis aga mõõdetakse ja hinnatakse maad üle ning määratakse uued rendihinnad. 11. Toetati linnavalitsuse ettepanekut osta heinte ja loomade kaalumiseks turukaal ja eraldati 300 rbl. 12. Linna poisslaste algkooli juhataja G. Behz soovis, et talle pajuk määratakse kuna ta 32 aasta töötamise järel selle koha tervise tõttu ära peab andma. Otsustati määrata 150 rbl aastas. 13. ja 14. punkti all otsustati turuküsimus. Moskva uulitsa endise linna haigla uue turu asukoha ümbruse eraomanikud omalt poolt 300 rbl kokku pannud ja krundid turu jaoks on olemas. Nüüd on vaja ainult maa tühjaks teha ja prügitada (kivikattega katta), kuid linnavalitsus pole seda teinud. Nüüd on turuküsimus lahendatud ja turg viiakse Jerumi ja vana kasarmu krundile. P. Einer ja veel mõned linnavolinikud andsid sisse oma eriarvamused. 15. Läti kihelkonna kooliõpetaja Kollangi soov saada 150 rbl abiraha jäi toetuseta.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
30. 11. 1906

Linnavolikogu koosolekul: 1. Valiti kaubandussaadikuteks K. Wassil ja J. Klasmann. Asendusliikmeks J. Blohst. 2. Valga garnisoniülema nõudmine, et talle ja tema alluvuses olevatele ohvitseridele antaks korteriraha lisa antakse, lükati tagasi. 3. Valga kreisi sõjaväeülemale lisati 60 rbl korteriraha aastas juurde. 4. Balti ja Riia-Pihkva raudteevalitsus soovib osta linnalt Priimetsas liiprite immutamise tehase juurde lisaks 15 vakamaad. Otsustati komisjoni ettepanekul määrata hinnaks 150 rbl, kui need laoplatsideks tarvitatakse, kui hoonete alla, siis 100 rbl vakamaa kohta. 5. Otsustati osta juurde 3 Lux laternat (225 rbl tükk) ja paigaldada need Wladimiri/Nikolai nurgale, Aleksandri/Köietegija nurga ja ühele veel määramata kohale. 6. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsi 40. juubelipeo toetuseks määrati 100 rbl. 7. Õpetaja Wühner palus aastas 300 rbl toetust eesti kogudusele. Õigeusu kogudused saavad ülalpidamist kroonult, läti-saksa kogudusel on krundid ja maad, mille pealt sissetulekut saavad, lisaks linnakassast veel 386 rbl 82 kop abiraha. Eesti kogudus on vaene ja tal ei ole vara. Tekkis elav arutelu, mis lõppes kinnise hääletamisega, mille tulemusel häältega 23:14 raha otsustati anda. 8. Erakaubanduskooli pidaja Alksnis soovis 1906/7 õppeaasta peale linnakassast 600 rbl abiraha. Otsustati andmata jätta. Kool ise asutati alles möödunud augustikuul ja kooli juhataja ise on tiisikuse ravil kusagil sanatooriumis. 9. Tagasi lükati ka erakoolipidaja K. Schützi palve 350 rbl abiraha peale. 10. Linna talunikud tegid ettepaneku, et uued lepingu jüripäevast alates samaks jääksid otsustaiti üheks aastaks jõusse jätta. Siis aga mõõdetakse ja hinnatakse maad üle ning määratakse uued rendihinnad. 11. Toetati linnavalitsuse ettepanekut osta heinte ja loomade kaalumiseks turukaal ja eraldati 300 rbl. 12. Linna poisslaste algkooli juhataja G. Behz soovis, et talle pajuk määratakse kuna ta 32 aasta töötamise järel selle koha tervise tõttu ära peab andma. Otsustati määrata 150 rbl aastas. 13. ja 14. punkti all otsustati turuküsimus. Moskva uulitsa endise linna haigla uue turu asukoha ümbruse eraomanikud omalt poolt 300 rbl kokku pannud ja krundid turu jaoks on olemas. Nüüd on vaja ainult maa tühjaks teha ja prügitada (kivikattega katta), kuid linnavalitsus pole seda teinud. Nüüd on turuküsimus lahendatud ja turg viiakse Jerumi ja vana kasarmu krundile. P. Einer ja veel mõned linnavolinikud andsid sisse oma eriarvamused. 15. Läti kihelkonna kooliõpetaja Kollangi soov saada 150 rbl abiraha jäi toetuseta.

❌
30. 11. 1906

Linnavolikogu koosolekul: 1. Valiti kaubandussaadikuteks K. Wassil ja J. Klasmann. Asendusliikmeks J. Blohst. 2. Valga garnisoniülema nõudmine, et talle ja tema alluvuses olevatele ohvitseridele antaks korteriraha lisa antakse, lükati tagasi. 3. Valga kreisi sõjaväeülemale lisati 60 rbl korteriraha aastas juurde. 4. Balti ja Riia-Pihkva raudteevalitsus soovib osta linnalt Priimetsas liiprite immutamise tehase juurde lisaks 15 vakamaad. Otsustati komisjoni ettepanekul määrata hinnaks 150 rbl, kui need laoplatsideks tarvitatakse, kui hoonete alla, siis 100 rbl vakamaa kohta. 5. Otsustati osta juurde 3 Lux laternat (225 rbl tükk) ja paigaldada need Wladimiri/Nikolai nurgale, Aleksandri/Köietegija nurga ja ühele veel määramata kohale. 6. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsi 40. juubelipeo toetuseks määrati 100 rbl. 7. Õpetaja Wühner palus aastas 300 rbl toetust eesti kogudusele. Õigeusu kogudused saavad ülalpidamist kroonult, läti-saksa kogudusel on krundid ja maad, mille pealt sissetulekut saavad, lisaks linnakassast veel 386 rbl 82 kop abiraha. Eesti kogudus on vaene ja tal ei ole vara. Tekkis elav arutelu, mis lõppes kinnise hääletamisega, mille tulemusel häältega 23:14 raha otsustati anda. 8. Erakaubanduskooli pidaja Alksnis soovis 1906/7 õppeaasta peale linnakassast 600 rbl abiraha. Otsustati andmata jätta. Kool ise asutati alles möödunud augustikuul ja kooli juhataja ise on tiisikuse ravil kusagil sanatooriumis. 9. Tagasi lükati ka erakoolipidaja K. Schützi palve 350 rbl abiraha peale. 10. Linna talunikud tegid ettepaneku, et uued lepingu jüripäevast alates samaks jääksid otsustaiti üheks aastaks jõusse jätta. Siis aga mõõdetakse ja hinnatakse maad üle ning määratakse uued rendihinnad. 11. Toetati linnavalitsuse ettepanekut osta heinte ja loomade kaalumiseks turukaal ja eraldati 300 rbl. 12. Linna poisslaste algkooli juhataja G. Behz soovis, et talle pajuk määratakse kuna ta 32 aasta töötamise järel selle koha tervise tõttu ära peab andma. Otsustati määrata 150 rbl aastas. 13. ja 14. punkti all otsustati turuküsimus. Moskva uulitsa endise linna haigla uue turu asukoha ümbruse eraomanikud omalt poolt 300 rbl kokku pannud ja krundid turu jaoks on olemas. Nüüd on vaja ainult maa tühjaks teha ja prügitada (kivikattega katta), kuid linnavalitsus pole seda teinud. Nüüd on turuküsimus lahendatud ja turg viiakse Jerumi ja vana kasarmu krundile. P. Einer ja veel mõned linnavolinikud andsid sisse oma eriarvamused. 15. Läti kihelkonna kooliõpetaja Kollangi soov saada 150 rbl abiraha jäi toetuseta.

❌
30. 03. 1907

Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus. - Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab. - H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu. - Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on. - Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks - Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad - Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks - Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida - Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda. - Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp. - Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
september 1917

Pärast Riia langemist sakslaste kätte ja rinde nihkumist Riiast ida poole asus Vene 12. armee staap ühes oma poliitilise asutise Sõdurite Täidesaatva Komiteega - „Iskosol’iga“ Valka. Seega Valga muutus praeguse Eesti ja Põhja-Läti kaitsmise ning valitsemise tsentrumiks. Sel ajal maksvate seaduste ja vaadete kohaselt valisid ka 12. armee eestlased-sõjaväelased omale Armee Täidesaatva Komitee nime all „12. Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatev Komitee“. Seda komiteed loeti armee asutiseks ja ta asus Valka. Siin oleks komiteel olnud suuri raskusi omale vastava ruumi leidmiseks ja oma tegevuse arendamise võimaluseks, kui selleaegne ägedasti Eesti isamaaliselt häälestatud Valga Eesti juhtiv seltskond ei oleks komiteed aidanud. „Säde“ majas asuv Eesti Laenu-Hoiu Ühisus, kel eneselgi ruumi nappis, andis suure osa ruumest E. S. T. Komiteele kasutamiseks. Komitee liikmetele (lipn. L. Tõnson, ltn. J. Ratasepp, staabikapten A. Eller, lipnik O. Tief, leitn. A. Schwarts, leitn. K. Laurits, staabi-kapten E. Ahman, lipn. Takel, kirjutaja Tarius, allohv. I. Pehme, hiljem lipn. Schippai ja teisi). Valga eesti seltskonna juhtiv kiht ja Komitee moodustas noil raskeil aegil terviku täis võitlustahet, täis usaldust üksteise vastu. Valga tolleaegsetes oludes oli kellega võidelda. Kõigepealt kõikvõimas „Iskosol". Ta tundis Valga eesti seltskonna meeleolusid ja otsis põhjusi, et likvideerida Eesti Sõjav. Täides. Komiteed. Seda enam, et see hoogsasti töötas ja umbes 6000 eestlast sõdurit välja korjas Vene väeosadest Eesti rahvusväeosade formeerimiseks. Oli perioode, kus pea igapäev „Iskosol’ist" käidi komiteed „vaatamas". Sel ajal oli Valga täis lätlasi-põgenikke. Linnapeaks oli valitud lätlane, kuigi temal revolutsioonilised võimud ei lasknud täita ülesandeid. Valga ründamine lätluse poolt oli hoogne. Eesti seltskond ja Eesti Sõjav. Täides. Komitee leidsid ka siin ühised positsioonid ja ühise tegevuse suuna. Oli andmeid, et selleaegsed Valgas viibivad läti punased tegelased püüdsid kõigiti „Iskosoli“ ees Eesti seltskonna ja Eesti Sõjav. T. K. tegelasi näidata revolutsiooni „kahjuritena". Olles sellest informeeritud, eestlased koondusid veel tihedamini. Valga eesti seltskonna juhtivaid tegelased, kes komitee tegevust toetasid: Valga Laenu-Hoiu Ühisuse direktor Herman Hellat, preili Hellat, advokaat Johan Sepp, dr. J. Müllerson, härra Vassil, härra Kokkult, insener Kuusik, härra Hans Einer, Dr. A. Mõttus, prov. Sõrmus, Dr. Tamberg ja proua Tamberg, Ülemkooliõpetaja Bürger, preili Grave (hiljem proua Mitri), K. Kornel, dr. Morel ja pr. Morel, pr. Veister, prl. Tamm, hra Jänes, ärimehed Klasman, Merits, Lepik, Kalep, Kersson jt. (kolonel E. Ahmani mälestustest)

❌
30. 03. 1907

Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus. - Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab. - H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu. - Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on. - Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks - Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad - Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks - Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida - Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda. - Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp. - Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas

❌
21. 06. 1914
-
22. 06. 1914

J. Cimze 100. sünniaastapäeva pidustuste ajal kahel päeval oli Valga eriti pidulikus tujus. Esimesel päeval kogunesid koolimehe endised kasvandikud Läti seltsi pärgadega ehitud saali, kus neid tervitas pea toimkonna esimees Wolmari õpetaja E. Pawassar. Kokku oli tulnud hulgaliselt seminari kasvandikke, eestlasi 22 ja lätlasi mitu korda rohkem. Kasvandikkude hulgas oli Cimze kaks tütart ja õde, viimane andis seminaris ka uute keelte tunde. Kuigi tal oli eluaastaid üle 80, oli ta elurõõmus. Läti seltsi saalist mindi rongkäigus Luke koguduse kalmistule. Koolijuhti tuletasid kõnedes meelde vana Luke kooliõpetaja Martin Uhder (75-aastane) läti keeles, Andreas Erlemann (81-aastane) eesti keeles ja õp Stamer saksa keeles. Edasi mindi tühja ja mahajäetud seminarimaja juurde. Seminari kasvandike poolt rajatud aed oli veel alles. Seal tehti ka mälestuseks pilt. Kell 8 õhtul algas linnakirikus vaimulik kontsert. Kirik oli rahvast pilgeni täis. Kontserdil esinesid Tartu Jaani kiriku ja osalt Vanemuise lauljatest koosnev segakoor Cimze kasvandike K. Grivingi ja mõisarentniku Sihle juhatusel. Järgmisel päeval kohtuti uuesti Läti seltsi saalis ja mingi üheskoos Cimze hauale. Sammas oli puhastatud ja sinna oli ühele küljele paigaldatud pronksist reljeef-näopilt. Kõnelesid õp Pawassar, J. Kerg eesti keeles ja vana Wolmari õpetaja Cimze sõber õp Neuland. Kõnede vahel laulis Valga Läti segakoor. Edasi asetati palju pärgasid. Muu hulgas ka rüütelkonna esindaja, mitmed üliõpilaste korporatsioonid, seltsid jt. Kell 3 koguneti Läti seltsi saali, kus peeti kolm pidukõnet. Läti keeles ajalehetoimetaja Kalnin, eesti keeles "Postimehe" toimetuse liige A. Jürgenstein ja saksa keeles kooliõpetaja Dammberg Smiltenist. Peale kõnesid oli Läti seltsi aias ilmalik kontsert Cimze seatud läti rahvalauludest. Pidustused läksid hästi korda ja lõpetavast õhtusöögist võttis 150 inimest osa. Sealgi peeti kõnesid ja räägiti eesti-läti rahvaste vahekorrast.

❌
21. 06. 1914
-
22. 06. 1914

J. Cimze 100. sünniaastapäeva pidustuste ajal kahel päeval oli Valga eriti pidulikus tujus. Esimesel päeval kogunesid koolimehe endised kasvandikud Läti seltsi pärgadega ehitud saali, kus neid tervitas pea toimkonna esimees Wolmari õpetaja E. Pawassar. Kokku oli tulnud hulgaliselt seminari kasvandikke, eestlasi 22 ja lätlasi mitu korda rohkem. Kasvandikkude hulgas oli Cimze kaks tütart ja õde, viimane andis seminaris ka uute keelte tunde. Kuigi tal oli eluaastaid üle 80, oli ta elurõõmus. Läti seltsi saalist mindi rongkäigus Luke koguduse kalmistule. Koolijuhti tuletasid kõnedes meelde vana Luke kooliõpetaja Martin Uhder (75-aastane) läti keeles, Andreas Erlemann (81-aastane) eesti keeles ja õp Stamer saksa keeles. Edasi mindi tühja ja mahajäetud seminarimaja juurde. Seminari kasvandike poolt rajatud aed oli veel alles. Seal tehti ka mälestuseks pilt. Kell 8 õhtul algas linnakirikus vaimulik kontsert. Kirik oli rahvast pilgeni täis. Kontserdil esinesid Tartu Jaani kiriku ja osalt Vanemuise lauljatest koosnev segakoor Cimze kasvandike K. Grivingi ja mõisarentniku Sihle juhatusel. Järgmisel päeval kohtuti uuesti Läti seltsi saalis ja mingi üheskoos Cimze hauale. Sammas oli puhastatud ja sinna oli ühele küljele paigaldatud pronksist reljeef-näopilt. Kõnelesid õp Pawassar, J. Kerg eesti keeles ja vana Wolmari õpetaja Cimze sõber õp Neuland. Kõnede vahel laulis Valga Läti segakoor. Edasi asetati palju pärgasid. Muu hulgas ka rüütelkonna esindaja, mitmed üliõpilaste korporatsioonid, seltsid jt. Kell 3 koguneti Läti seltsi saali, kus peeti kolm pidukõnet. Läti keeles ajalehetoimetaja Kalnin, eesti keeles "Postimehe" toimetuse liige A. Jürgenstein ja saksa keeles kooliõpetaja Dammberg Smiltenist. Peale kõnesid oli Läti seltsi aias ilmalik kontsert Cimze seatud läti rahvalauludest. Pidustused läksid hästi korda ja lõpetavast õhtusöögist võttis 150 inimest osa. Sealgi peeti kõnesid ja räägiti eesti-läti rahvaste vahekorrast.

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

❌
30. 11. 1906

Linnavolikogu koosolekul: 1. Valiti kaubandussaadikuteks K. Wassil ja J. Klasmann. Asendusliikmeks J. Blohst. 2. Valga garnisoniülema nõudmine, et talle ja tema alluvuses olevatele ohvitseridele antaks korteriraha lisa antakse, lükati tagasi. 3. Valga kreisi sõjaväeülemale lisati 60 rbl korteriraha aastas juurde. 4. Balti ja Riia-Pihkva raudteevalitsus soovib osta linnalt Priimetsas liiprite immutamise tehase juurde lisaks 15 vakamaad. Otsustati komisjoni ettepanekul määrata hinnaks 150 rbl, kui need laoplatsideks tarvitatakse, kui hoonete alla, siis 100 rbl vakamaa kohta. 5. Otsustati osta juurde 3 Lux laternat (225 rbl tükk) ja paigaldada need Wladimiri/Nikolai nurgale, Aleksandri/Köietegija nurga ja ühele veel määramata kohale. 6. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsi 40. juubelipeo toetuseks määrati 100 rbl. 7. Õpetaja Wühner palus aastas 300 rbl toetust eesti kogudusele. Õigeusu kogudused saavad ülalpidamist kroonult, läti-saksa kogudusel on krundid ja maad, mille pealt sissetulekut saavad, lisaks linnakassast veel 386 rbl 82 kop abiraha. Eesti kogudus on vaene ja tal ei ole vara. Tekkis elav arutelu, mis lõppes kinnise hääletamisega, mille tulemusel häältega 23:14 raha otsustati anda. 8. Erakaubanduskooli pidaja Alksnis soovis 1906/7 õppeaasta peale linnakassast 600 rbl abiraha. Otsustati andmata jätta. Kool ise asutati alles möödunud augustikuul ja kooli juhataja ise on tiisikuse ravil kusagil sanatooriumis. 9. Tagasi lükati ka erakoolipidaja K. Schützi palve 350 rbl abiraha peale. 10. Linna talunikud tegid ettepaneku, et uued lepingu jüripäevast alates samaks jääksid otsustaiti üheks aastaks jõusse jätta. Siis aga mõõdetakse ja hinnatakse maad üle ning määratakse uued rendihinnad. 11. Toetati linnavalitsuse ettepanekut osta heinte ja loomade kaalumiseks turukaal ja eraldati 300 rbl. 12. Linna poisslaste algkooli juhataja G. Behz soovis, et talle pajuk määratakse kuna ta 32 aasta töötamise järel selle koha tervise tõttu ära peab andma. Otsustati määrata 150 rbl aastas. 13. ja 14. punkti all otsustati turuküsimus. Moskva uulitsa endise linna haigla uue turu asukoha ümbruse eraomanikud omalt poolt 300 rbl kokku pannud ja krundid turu jaoks on olemas. Nüüd on vaja ainult maa tühjaks teha ja prügitada (kivikattega katta), kuid linnavalitsus pole seda teinud. Nüüd on turuküsimus lahendatud ja turg viiakse Jerumi ja vana kasarmu krundile. P. Einer ja veel mõned linnavolinikud andsid sisse oma eriarvamused. 15. Läti kihelkonna kooliõpetaja Kollangi soov saada 150 rbl abiraha jäi toetuseta.

❌
31. 10. 1909

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Liivimaa kubermanguvalitsus nõudmine, et linn Valga vangimaja kütmise ja valgustamise kulud (2000 rbl aastas) enda peale võtaks, lükati tagasi ja otsustati paluda, et kroonu selle enda peale võtaks. 2. Kubermanguvalitsus nõuab 1907. II poolaasta eest reaalkoolile linnalt abiraha 1500 rbl, kuigi kool alustas alles 1908. aasta jaanuaris. Otsustati küsida kinnitust kooli tegutsemise kohta 1907. aastal. 3. Linna korstnapühkijale otsustati tema palvel 200 rbl juurde lisada nii et see kokku teeb 2050 rbl aastas. 4. Uued linnavolikogu valimised määrati 5. märtsik 1910. Valijate nimekirjad avalikustatakse 16.-30. novembrini. 5. Linnavalitsus tegi ettepaneku ehitada ajutine tapamaja. Tapamaja vajadus on juba 15 aastat lahendamata. Millegipärast alustati hoopis turu asukoha muutmisega, kuigi tapamaja oleks olnud olulisem. 30. novembril 1907 moodustati tapamaja ehitamiseks komisjon. 30. detsembril 1908 võttis volikogu G. Hellati poolt koostatud plaani vastu ja lubas laenu ehituseks võtta. Juulis pidid kõik lihunikud oma tapamajad sulgema va Scheini (juut) tapamaja. Alguses said teised lihunikud tema tapamajas loomi tappa, kuid siis pandi ka see nõuetele mittevastamise pärast kinni. Nüüd tuldi välja ajutise tapamaja ehitamise plaaniga, kuid talve saabumine võib selle ehitamise nurjata. 6. Tütarlastegümnaasiumi kuratooriumisse valiti kõik senised liikmed va T. Grünberg (loobus) tagasi. Nendeks said: linnapea Märtson, dr Müllerson, cand. jur. Hellat, vandeadvokaat Samuel, kooliõpetaja H. Einer, maksuinspektor Kurdjumow ning rohu-ja värvikaupluse omanik P. Einer. Grünbergi asemel dr Tamberg. 7. Liivimaa juurdeveo-raudtee valitsus palus sõiduvoorimeeste hinda linnast raudteejaama Walk II alandada. See jäi toetuseta. Linna revisjonikomisjoni aruanne jäi esitamata, sest ei saanud valmis.

❌
21. 06. 1914
-
22. 06. 1914

J. Cimze 100. sünniaastapäeva pidustuste ajal kahel päeval oli Valga eriti pidulikus tujus. Esimesel päeval kogunesid koolimehe endised kasvandikud Läti seltsi pärgadega ehitud saali, kus neid tervitas pea toimkonna esimees Wolmari õpetaja E. Pawassar. Kokku oli tulnud hulgaliselt seminari kasvandikke, eestlasi 22 ja lätlasi mitu korda rohkem. Kasvandikkude hulgas oli Cimze kaks tütart ja õde, viimane andis seminaris ka uute keelte tunde. Kuigi tal oli eluaastaid üle 80, oli ta elurõõmus. Läti seltsi saalist mindi rongkäigus Luke koguduse kalmistule. Koolijuhti tuletasid kõnedes meelde vana Luke kooliõpetaja Martin Uhder (75-aastane) läti keeles, Andreas Erlemann (81-aastane) eesti keeles ja õp Stamer saksa keeles. Edasi mindi tühja ja mahajäetud seminarimaja juurde. Seminari kasvandike poolt rajatud aed oli veel alles. Seal tehti ka mälestuseks pilt. Kell 8 õhtul algas linnakirikus vaimulik kontsert. Kirik oli rahvast pilgeni täis. Kontserdil esinesid Tartu Jaani kiriku ja osalt Vanemuise lauljatest koosnev segakoor Cimze kasvandike K. Grivingi ja mõisarentniku Sihle juhatusel. Järgmisel päeval kohtuti uuesti Läti seltsi saalis ja mingi üheskoos Cimze hauale. Sammas oli puhastatud ja sinna oli ühele küljele paigaldatud pronksist reljeef-näopilt. Kõnelesid õp Pawassar, J. Kerg eesti keeles ja vana Wolmari õpetaja Cimze sõber õp Neuland. Kõnede vahel laulis Valga Läti segakoor. Edasi asetati palju pärgasid. Muu hulgas ka rüütelkonna esindaja, mitmed üliõpilaste korporatsioonid, seltsid jt. Kell 3 koguneti Läti seltsi saali, kus peeti kolm pidukõnet. Läti keeles ajalehetoimetaja Kalnin, eesti keeles "Postimehe" toimetuse liige A. Jürgenstein ja saksa keeles kooliõpetaja Dammberg Smiltenist. Peale kõnesid oli Läti seltsi aias ilmalik kontsert Cimze seatud läti rahvalauludest. Pidustused läksid hästi korda ja lõpetavast õhtusöögist võttis 150 inimest osa. Sealgi peeti kõnesid ja räägiti eesti-läti rahvaste vahekorrast.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
21. 06. 1914
-
22. 06. 1914

J. Cimze 100. sünniaastapäeva pidustuste ajal kahel päeval oli Valga eriti pidulikus tujus. Esimesel päeval kogunesid koolimehe endised kasvandikud Läti seltsi pärgadega ehitud saali, kus neid tervitas pea toimkonna esimees Wolmari õpetaja E. Pawassar. Kokku oli tulnud hulgaliselt seminari kasvandikke, eestlasi 22 ja lätlasi mitu korda rohkem. Kasvandikkude hulgas oli Cimze kaks tütart ja õde, viimane andis seminaris ka uute keelte tunde. Kuigi tal oli eluaastaid üle 80, oli ta elurõõmus. Läti seltsi saalist mindi rongkäigus Luke koguduse kalmistule. Koolijuhti tuletasid kõnedes meelde vana Luke kooliõpetaja Martin Uhder (75-aastane) läti keeles, Andreas Erlemann (81-aastane) eesti keeles ja õp Stamer saksa keeles. Edasi mindi tühja ja mahajäetud seminarimaja juurde. Seminari kasvandike poolt rajatud aed oli veel alles. Seal tehti ka mälestuseks pilt. Kell 8 õhtul algas linnakirikus vaimulik kontsert. Kirik oli rahvast pilgeni täis. Kontserdil esinesid Tartu Jaani kiriku ja osalt Vanemuise lauljatest koosnev segakoor Cimze kasvandike K. Grivingi ja mõisarentniku Sihle juhatusel. Järgmisel päeval kohtuti uuesti Läti seltsi saalis ja mingi üheskoos Cimze hauale. Sammas oli puhastatud ja sinna oli ühele küljele paigaldatud pronksist reljeef-näopilt. Kõnelesid õp Pawassar, J. Kerg eesti keeles ja vana Wolmari õpetaja Cimze sõber õp Neuland. Kõnede vahel laulis Valga Läti segakoor. Edasi asetati palju pärgasid. Muu hulgas ka rüütelkonna esindaja, mitmed üliõpilaste korporatsioonid, seltsid jt. Kell 3 koguneti Läti seltsi saali, kus peeti kolm pidukõnet. Läti keeles ajalehetoimetaja Kalnin, eesti keeles "Postimehe" toimetuse liige A. Jürgenstein ja saksa keeles kooliõpetaja Dammberg Smiltenist. Peale kõnesid oli Läti seltsi aias ilmalik kontsert Cimze seatud läti rahvalauludest. Pidustused läksid hästi korda ja lõpetavast õhtusöögist võttis 150 inimest osa. Sealgi peeti kõnesid ja räägiti eesti-läti rahvaste vahekorrast.

❌
30. 03. 1907

Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus. - Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab. - H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu. - Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on. - Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks - Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad - Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks - Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida - Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda. - Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp. - Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas

❌
31. 10. 1909

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Liivimaa kubermanguvalitsus nõudmine, et linn Valga vangimaja kütmise ja valgustamise kulud (2000 rbl aastas) enda peale võtaks, lükati tagasi ja otsustati paluda, et kroonu selle enda peale võtaks. 2. Kubermanguvalitsus nõuab 1907. II poolaasta eest reaalkoolile linnalt abiraha 1500 rbl, kuigi kool alustas alles 1908. aasta jaanuaris. Otsustati küsida kinnitust kooli tegutsemise kohta 1907. aastal. 3. Linna korstnapühkijale otsustati tema palvel 200 rbl juurde lisada nii et see kokku teeb 2050 rbl aastas. 4. Uued linnavolikogu valimised määrati 5. märtsik 1910. Valijate nimekirjad avalikustatakse 16.-30. novembrini. 5. Linnavalitsus tegi ettepaneku ehitada ajutine tapamaja. Tapamaja vajadus on juba 15 aastat lahendamata. Millegipärast alustati hoopis turu asukoha muutmisega, kuigi tapamaja oleks olnud olulisem. 30. novembril 1907 moodustati tapamaja ehitamiseks komisjon. 30. detsembril 1908 võttis volikogu G. Hellati poolt koostatud plaani vastu ja lubas laenu ehituseks võtta. Juulis pidid kõik lihunikud oma tapamajad sulgema va Scheini (juut) tapamaja. Alguses said teised lihunikud tema tapamajas loomi tappa, kuid siis pandi ka see nõuetele mittevastamise pärast kinni. Nüüd tuldi välja ajutise tapamaja ehitamise plaaniga, kuid talve saabumine võib selle ehitamise nurjata. 6. Tütarlastegümnaasiumi kuratooriumisse valiti kõik senised liikmed va T. Grünberg (loobus) tagasi. Nendeks said: linnapea Märtson, dr Müllerson, cand. jur. Hellat, vandeadvokaat Samuel, kooliõpetaja H. Einer, maksuinspektor Kurdjumow ning rohu-ja värvikaupluse omanik P. Einer. Grünbergi asemel dr Tamberg. 7. Liivimaa juurdeveo-raudtee valitsus palus sõiduvoorimeeste hinda linnast raudteejaama Walk II alandada. See jäi toetuseta. Linna revisjonikomisjoni aruanne jäi esitamata, sest ei saanud valmis.

❌
30. 03. 1907

Valga linnavolikogu koosolekul oli 40 volikogu liikmest kohal 27: - Kubermanguvalitsuse eeskirja järgi määrati sandarmivalitsuse Valga jaoskonna ülema korterikuludeks 5 rbl kuus. - Järgnevalt otsustati komisjoni liikme Lehese ettepanekul mitte maksta ohvitseridele korteriraha, sest kroonu antavast korterirahast neile juba piisab. - H. Einer luges ette 1905. aasta linnavalitsuse tegevuse revideerimise akti muudatused ja tõi välja järgmised puudused: volikogu loata on alustatud kohtuasja volikogu liikme Haynbergi vastu, linna valgustamine anti ilma konkursita, linna metsa majandamises on segadused. Volikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks neid märkusi arvestada ja võttis aruande vastu. - Volinik Breedise algatusel algatatakse õiguslik analüüs endise linnapea Dahli vastu, sest see olevat viimase kolme aasta eest saadud pajuki 1200 rbl saanud ilmaasjata, kuna ta riigiteenistuses samal ajal on. - Kohaliku juudi palvemaja juhatuse palvel antakse neile Puiestee uul ääres olev maariba tasuta kasutamiseks - Linnaelanike poolt on algatatud nurin, et turul olevat solgitud piima müügil. Moodustati asjaga tegelemiseks 12-liikmeline komisjon, kuhu pöördujad oma kuus liiget juurde nimetavad - Nikolai kiriku palve, et linna parandaks nende kalmistu juurde viiva silla, võeti täitmiseks - Volikogu liikmed Wassil, Haynberg, Weidemann jt juhivad linnavalitsuse tähelepanu, et turul kaubeldakse ka metallist kaupadega, mida tohib teha ainult kauplustes. Antakse asi eelnevalt koostatud piimakomisjoni uurida - Wassili ja Haynbergi palvel määratakse kaks uut laadapäeva: 10. jaanuar ja 16. märts. Muudetakse kahte laadapäeva: Mihklipäeva laat saab 29. ja 30. septembri asemel toimuma 28. ja 29. septembril ning oktoobrikuu laat saab 28. asemel 25. toimuma. Samuti lubatakse et iga päev võib turul põllu- ja karjasaadustega kaubelda. - Valiti revisjonikomisjon 1906. aasta jaoks. Vanad liikmed loobusid ja võeti uute valimine ette kuulidega. Valiti Grünberg, Breedis, Hlopotow. Asendajateks Lehes ja Sepp. - Võeti vastu pühapäeva rahu kohta kehtestatud määrused töö- ja puhkeaegade kohta linnas

❌
31. 10. 1909

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Liivimaa kubermanguvalitsus nõudmine, et linn Valga vangimaja kütmise ja valgustamise kulud (2000 rbl aastas) enda peale võtaks, lükati tagasi ja otsustati paluda, et kroonu selle enda peale võtaks. 2. Kubermanguvalitsus nõuab 1907. II poolaasta eest reaalkoolile linnalt abiraha 1500 rbl, kuigi kool alustas alles 1908. aasta jaanuaris. Otsustati küsida kinnitust kooli tegutsemise kohta 1907. aastal. 3. Linna korstnapühkijale otsustati tema palvel 200 rbl juurde lisada nii et see kokku teeb 2050 rbl aastas. 4. Uued linnavolikogu valimised määrati 5. märtsik 1910. Valijate nimekirjad avalikustatakse 16.-30. novembrini. 5. Linnavalitsus tegi ettepaneku ehitada ajutine tapamaja. Tapamaja vajadus on juba 15 aastat lahendamata. Millegipärast alustati hoopis turu asukoha muutmisega, kuigi tapamaja oleks olnud olulisem. 30. novembril 1907 moodustati tapamaja ehitamiseks komisjon. 30. detsembril 1908 võttis volikogu G. Hellati poolt koostatud plaani vastu ja lubas laenu ehituseks võtta. Juulis pidid kõik lihunikud oma tapamajad sulgema va Scheini (juut) tapamaja. Alguses said teised lihunikud tema tapamajas loomi tappa, kuid siis pandi ka see nõuetele mittevastamise pärast kinni. Nüüd tuldi välja ajutise tapamaja ehitamise plaaniga, kuid talve saabumine võib selle ehitamise nurjata. 6. Tütarlastegümnaasiumi kuratooriumisse valiti kõik senised liikmed va T. Grünberg (loobus) tagasi. Nendeks said: linnapea Märtson, dr Müllerson, cand. jur. Hellat, vandeadvokaat Samuel, kooliõpetaja H. Einer, maksuinspektor Kurdjumow ning rohu-ja värvikaupluse omanik P. Einer. Grünbergi asemel dr Tamberg. 7. Liivimaa juurdeveo-raudtee valitsus palus sõiduvoorimeeste hinda linnast raudteejaama Walk II alandada. See jäi toetuseta. Linna revisjonikomisjoni aruanne jäi esitamata, sest ei saanud valmis.

❌
31. 10. 1909

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Liivimaa kubermanguvalitsus nõudmine, et linn Valga vangimaja kütmise ja valgustamise kulud (2000 rbl aastas) enda peale võtaks, lükati tagasi ja otsustati paluda, et kroonu selle enda peale võtaks. 2. Kubermanguvalitsus nõuab 1907. II poolaasta eest reaalkoolile linnalt abiraha 1500 rbl, kuigi kool alustas alles 1908. aasta jaanuaris. Otsustati küsida kinnitust kooli tegutsemise kohta 1907. aastal. 3. Linna korstnapühkijale otsustati tema palvel 200 rbl juurde lisada nii et see kokku teeb 2050 rbl aastas. 4. Uued linnavolikogu valimised määrati 5. märtsik 1910. Valijate nimekirjad avalikustatakse 16.-30. novembrini. 5. Linnavalitsus tegi ettepaneku ehitada ajutine tapamaja. Tapamaja vajadus on juba 15 aastat lahendamata. Millegipärast alustati hoopis turu asukoha muutmisega, kuigi tapamaja oleks olnud olulisem. 30. novembril 1907 moodustati tapamaja ehitamiseks komisjon. 30. detsembril 1908 võttis volikogu G. Hellati poolt koostatud plaani vastu ja lubas laenu ehituseks võtta. Juulis pidid kõik lihunikud oma tapamajad sulgema va Scheini (juut) tapamaja. Alguses said teised lihunikud tema tapamajas loomi tappa, kuid siis pandi ka see nõuetele mittevastamise pärast kinni. Nüüd tuldi välja ajutise tapamaja ehitamise plaaniga, kuid talve saabumine võib selle ehitamise nurjata. 6. Tütarlastegümnaasiumi kuratooriumisse valiti kõik senised liikmed va T. Grünberg (loobus) tagasi. Nendeks said: linnapea Märtson, dr Müllerson, cand. jur. Hellat, vandeadvokaat Samuel, kooliõpetaja H. Einer, maksuinspektor Kurdjumow ning rohu-ja värvikaupluse omanik P. Einer. Grünbergi asemel dr Tamberg. 7. Liivimaa juurdeveo-raudtee valitsus palus sõiduvoorimeeste hinda linnast raudteejaama Walk II alandada. See jäi toetuseta. Linna revisjonikomisjoni aruanne jäi esitamata, sest ei saanud valmis.

❌
september 1917

Pärast Riia langemist sakslaste kätte ja rinde nihkumist Riiast ida poole asus Vene 12. armee staap ühes oma poliitilise asutise Sõdurite Täidesaatva Komiteega - „Iskosol’iga“ Valka. Seega Valga muutus praeguse Eesti ja Põhja-Läti kaitsmise ning valitsemise tsentrumiks. Sel ajal maksvate seaduste ja vaadete kohaselt valisid ka 12. armee eestlased-sõjaväelased omale Armee Täidesaatva Komitee nime all „12. Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatev Komitee“. Seda komiteed loeti armee asutiseks ja ta asus Valka. Siin oleks komiteel olnud suuri raskusi omale vastava ruumi leidmiseks ja oma tegevuse arendamise võimaluseks, kui selleaegne ägedasti Eesti isamaaliselt häälestatud Valga Eesti juhtiv seltskond ei oleks komiteed aidanud. „Säde“ majas asuv Eesti Laenu-Hoiu Ühisus, kel eneselgi ruumi nappis, andis suure osa ruumest E. S. T. Komiteele kasutamiseks. Komitee liikmetele (lipn. L. Tõnson, ltn. J. Ratasepp, staabikapten A. Eller, lipnik O. Tief, leitn. A. Schwarts, leitn. K. Laurits, staabi-kapten E. Ahman, lipn. Takel, kirjutaja Tarius, allohv. I. Pehme, hiljem lipn. Schippai ja teisi). Valga eesti seltskonna juhtiv kiht ja Komitee moodustas noil raskeil aegil terviku täis võitlustahet, täis usaldust üksteise vastu. Valga tolleaegsetes oludes oli kellega võidelda. Kõigepealt kõikvõimas „Iskosol". Ta tundis Valga eesti seltskonna meeleolusid ja otsis põhjusi, et likvideerida Eesti Sõjav. Täides. Komiteed. Seda enam, et see hoogsasti töötas ja umbes 6000 eestlast sõdurit välja korjas Vene väeosadest Eesti rahvusväeosade formeerimiseks. Oli perioode, kus pea igapäev „Iskosol’ist" käidi komiteed „vaatamas". Sel ajal oli Valga täis lätlasi-põgenikke. Linnapeaks oli valitud lätlane, kuigi temal revolutsioonilised võimud ei lasknud täita ülesandeid. Valga ründamine lätluse poolt oli hoogne. Eesti seltskond ja Eesti Sõjav. Täides. Komitee leidsid ka siin ühised positsioonid ja ühise tegevuse suuna. Oli andmeid, et selleaegsed Valgas viibivad läti punased tegelased püüdsid kõigiti „Iskosoli“ ees Eesti seltskonna ja Eesti Sõjav. T. K. tegelasi näidata revolutsiooni „kahjuritena". Olles sellest informeeritud, eestlased koondusid veel tihedamini. Valga eesti seltskonna juhtivaid tegelased, kes komitee tegevust toetasid: Valga Laenu-Hoiu Ühisuse direktor Herman Hellat, preili Hellat, advokaat Johan Sepp, dr. J. Müllerson, härra Vassil, härra Kokkult, insener Kuusik, härra Hans Einer, Dr. A. Mõttus, prov. Sõrmus, Dr. Tamberg ja proua Tamberg, Ülemkooliõpetaja Bürger, preili Grave (hiljem proua Mitri), K. Kornel, dr. Morel ja pr. Morel, pr. Veister, prl. Tamm, hra Jänes, ärimehed Klasman, Merits, Lepik, Kalep, Kersson jt. (kolonel E. Ahmani mälestustest)

❌
september 1917

Pärast Riia langemist sakslaste kätte ja rinde nihkumist Riiast ida poole asus Vene 12. armee staap ühes oma poliitilise asutise Sõdurite Täidesaatva Komiteega - „Iskosol’iga“ Valka. Seega Valga muutus praeguse Eesti ja Põhja-Läti kaitsmise ning valitsemise tsentrumiks. Sel ajal maksvate seaduste ja vaadete kohaselt valisid ka 12. armee eestlased-sõjaväelased omale Armee Täidesaatva Komitee nime all „12. Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatev Komitee“. Seda komiteed loeti armee asutiseks ja ta asus Valka. Siin oleks komiteel olnud suuri raskusi omale vastava ruumi leidmiseks ja oma tegevuse arendamise võimaluseks, kui selleaegne ägedasti Eesti isamaaliselt häälestatud Valga Eesti juhtiv seltskond ei oleks komiteed aidanud. „Säde“ majas asuv Eesti Laenu-Hoiu Ühisus, kel eneselgi ruumi nappis, andis suure osa ruumest E. S. T. Komiteele kasutamiseks. Komitee liikmetele (lipn. L. Tõnson, ltn. J. Ratasepp, staabikapten A. Eller, lipnik O. Tief, leitn. A. Schwarts, leitn. K. Laurits, staabi-kapten E. Ahman, lipn. Takel, kirjutaja Tarius, allohv. I. Pehme, hiljem lipn. Schippai ja teisi). Valga eesti seltskonna juhtiv kiht ja Komitee moodustas noil raskeil aegil terviku täis võitlustahet, täis usaldust üksteise vastu. Valga tolleaegsetes oludes oli kellega võidelda. Kõigepealt kõikvõimas „Iskosol". Ta tundis Valga eesti seltskonna meeleolusid ja otsis põhjusi, et likvideerida Eesti Sõjav. Täides. Komiteed. Seda enam, et see hoogsasti töötas ja umbes 6000 eestlast sõdurit välja korjas Vene väeosadest Eesti rahvusväeosade formeerimiseks. Oli perioode, kus pea igapäev „Iskosol’ist" käidi komiteed „vaatamas". Sel ajal oli Valga täis lätlasi-põgenikke. Linnapeaks oli valitud lätlane, kuigi temal revolutsioonilised võimud ei lasknud täita ülesandeid. Valga ründamine lätluse poolt oli hoogne. Eesti seltskond ja Eesti Sõjav. Täides. Komitee leidsid ka siin ühised positsioonid ja ühise tegevuse suuna. Oli andmeid, et selleaegsed Valgas viibivad läti punased tegelased püüdsid kõigiti „Iskosoli“ ees Eesti seltskonna ja Eesti Sõjav. T. K. tegelasi näidata revolutsiooni „kahjuritena". Olles sellest informeeritud, eestlased koondusid veel tihedamini. Valga eesti seltskonna juhtivaid tegelased, kes komitee tegevust toetasid: Valga Laenu-Hoiu Ühisuse direktor Herman Hellat, preili Hellat, advokaat Johan Sepp, dr. J. Müllerson, härra Vassil, härra Kokkult, insener Kuusik, härra Hans Einer, Dr. A. Mõttus, prov. Sõrmus, Dr. Tamberg ja proua Tamberg, Ülemkooliõpetaja Bürger, preili Grave (hiljem proua Mitri), K. Kornel, dr. Morel ja pr. Morel, pr. Veister, prl. Tamm, hra Jänes, ärimehed Klasman, Merits, Lepik, Kalep, Kersson jt. (kolonel E. Ahmani mälestustest)

❌
13. 06. 1925
-
14. 06. 1925

"Säde" seltsi korraldusel toimus** Valgamaa I laulupäev**. Laulupäev peeti "Säde" seltsi aias ja juurde oli renditud ka naaberkrundi aed koos puiestikuga. Osalesid 18 koori umbes 600 lauljaga sh ka väljaspoolt Valgamaad ja Lätist. Läti kooride jaoks kehtestati nendeks päevadeks lihtsam piiriületus. Valga linna kooridest olid esindatud **Valga Kunstiseltsi laulukoor**, juh Klement ja **Valga riigiteenijate ühingu laulukoor**, juh Tigane. **Laupäeval** kell 6 õhtul algas linnakirikus vaimulik kontsert, kus kanti ette laule ühendkoorilt. Eriti hästi mõjus hr Kollangi esitatud tšellopala "Ave Maria". Õhtul kell 9 kanti ette laulumäng "Omal jalgel". **Pühapäeval** kell ½12 tulid üle piiri naabrid Läti-Valkast, et eestlaste pidupäevast osa võtta. Külalisi võttis piiril tervitades vastu Valga linnapea J. Soo. Koos külalistega mindi linnaparki, kust rongkäigus 600 laulja ja 3 orkestriga liiguti läbi linna "Säde" aeda peoplatsile. Kell 3 avas pidupäeva meie vanem seltskonnategelane ja üks "Säde" seltsi asutajatest Hans Einer. Laulude ja orkestripalade vaheajal kõneles Jaan Tõnisson, kelle kõnet kuulati huvi ja vaimustusega. Laulupäeval esines 18 koori umbes 600 lauljaga. Neid juhatasid J. Simm Tartust ja K. Tuvike Helmest. Ühiskontserdlle müüdi 5341 piletit. Laulupäeval esitati ühendkoori poolt: 1. osa Mu Eestimaa Kiigelaul Põhjawaim Mu isamaa armas Teretus Kewadweed Mu süda Ta lendab mesipuu poole 2. osa Enne ja nüüd Üürike Laul rõõmule Isamaa mälestus Kahe laulukooride osa vahel esitas ühendorkester neli pala sh "Kuldrannake" ja "Tuljak". Tervitustelegramme saatsid haridusminister Rahamägi, Võru "Kandle" selts, Lauljate Liit ja helilooja Miina Hermann. Õhtul kanti ette laulumäng "Kosjasõit". Laulupeo puhul oli Tõrva—Valga vahel alaline bussiühendus. Samuti olid lisarongid Võru ja Valga vahel. Laulupeo tulu läks Valgas püstitatava vabadussõja kangelaste ausamba heaks ja 1. detsembri ohvrite perekondadele. Kontserdite piletite müügist saadi kokku 336 645 marka. Peo tulu ülejäägi 21 894 marka otsustas "Säde" selts annetada Vabadussamba ehituseks ja 1. detsembri 1924 ohvrite perekondade toetuseks. Järgmine Valgamaa laulupäev otsustati korraldada 1928. aastal.

Hans Einer 1856-1927

5. 06. 1856
ukj: 17.06.1856 Kingu talu, Uniküla vald, Sangaste kihelkond
♰
23. 02. 1927
Valga
maetud: Luke kalmistu, Valka

Mainitud kroonikas:

Isikud, kellega koos mainitud sissekannetes:

Hans Einer 1856-1927

5. 06. 1856 ukj: 17.06.1856 Kingu talu, Uniküla vald, Sangaste kihelkond ♰ 23. 02. 1927 Valga maetud: Luke kalmistu, Valka

Mainitud kroonikas:

Isikud, kellega koos mainitud sissekannetes:

5. 06. 1856
ukj: 17.06.1856 Kingu talu, Uniküla vald, Sangaste kihelkond
♰
23. 02. 1927
Valga
maetud: Luke kalmistu, Valka