Georg Saar sündis 20. aprillil 1896 Krimmis (teistel andmetel Tartumaal, Saadjärves ⁴), õppis Peterburi Tsiviilinseneride Instituudis 1913-16 ja 1920-23 ning omandas seejärel arhitekti kutse Riia Ülikoolis 1924-29. Ta on ainus teadaolev eesti arhitekt, kes õppis Läti Vabariigis, mil ülikool oli juba muutunud lätikeelseks.³

Valga maakonna insener alates 1929. aasta juulikuust.

1938 valiti ta juba edasi Tartu maa-arhitektiks. Iseseisva praktika õiguse sai 1934, kuid juba 1932 oli ta EAÜ liige ja kuulus ka Insenerikotta, kuigi seal mitte arhitektuuri-, vaid ehitussektsiooni. G. Saare varaseim teadaolev töö on 1931 Tallinna Vabaduse väljaku Vabadussõja monumendi võistluselt, kus ta pälvis ostu. Valmis ei jõutud tema Paju lahingu monumenti, millest kerkis ainult mulle. Maa-arhitektina püstitas ta massiliselt koolimaju, suurimad Tõrva gümnaasium ja Puka kool, aga ka Ala ja Pikasilla. Funktsionalistlikud olid Tõrva raekoda ja Valga linnasaun.