×
![]()
Valga kreisiülem 1893 aprill - 1906 detsember
(vn k Александръ Александров. Гриневскiй)
Mainimisi aastatel:
1893: 2
1894: 3
1895: 2
1896: 2
1899: 3
1900: 1
1901: 3
1902: 5
1903: 6
1904: 1
1905: 2
1906: 7
1910: 2
1911: 1
Liivimaa kubermangu aadress-kalender 1901 1901
Postimees (1886-1944) , nr. 78, lk 3 12.04.1893
Mainitud kroonikas:
Siseminister on Valga kreisiülema, hoovinõunik Jelashevski tema palve peale ametist …Valgast kiidab kirjasaatja, et uus kerisiülem Grinewsky on väga mõistlik …
Valga kreisiülem Grinewski on teinud Liivimaa kubernerile ettepaneku Valga kreisi …
- Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Kohtuminister Murawjew jõudis 30. septembril koos Liivimaa kuberneri kindral-leitnant Zinowjewi …
Tartu kreisiülema noorem abiline Nuustakul G. Wõssatski on Valga kreisiülema …
Liivimaa kuberner on huvi tundnud ja läbi Valga kreisiülema saatnud …
Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. 1898. aasta jooksul olid …
Valga rahukohtus oli arutusel raamatukaupmehe Rudolffi süüasi, kes keeldus 28. …
Valga kreisivanglal oli oma eestkostjate koda, kuhu kuulusid kreisi kõige …
Kreisivalitsuse majas tegutses Valga kreisi karskuse kuratoorium, mille esimeheks oli …
Valga maakonna ülem Grinewski tõsteti kolleegiumiassessorist õuenõunikuks.
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Maakonnaülema ringkirja kohaselt on Valga linnaäärsed kohad Lugaži platsil Tartu …
Liivimaa abikuberner t. r. n. Nelkjudow käis koos maakonnaülema hr …
- 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
Kreisiülemal kolleegiuminõunik A. v. Grinewskyl sai 10 aastat Valga maakonnaülema …
22. mail kell ½4 pl jõudis Riiast Valka suurvürst Vladimir …
31. juulil kell 7 hommikul, seoses sõjaväemanöövritega, jõudis Valka suurvürst …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Hiljuti olla avatud lõbumaja sellisesse tänavasse, kus neid veel enne …
Valga maakonnaülema noorem abi Tscherski, kes elab Smiltenis, oli 8. …
Varahommikul pandi üles maakonnaülema allkirjaga kuulutus, kus kindralmajor Orlowi käsul …
Valga kreisiülem pani välja Riigivolikogusse valimiste kuulutuse.
23. jaanuaril saadeti jälle 38 ülekuulatud meest Pihkvasse, kuid kellest …
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. …
Öösel on liikumine kella 12-6 keelatud. Kui keegi tahab öise …
Pristav krahv de Cornetto (endine ohvitser) on sisse seadnud korra, …
Valka hakkasid kogunema nekrutid. Järgmisel päeval anti kreisiülema allkirjaga teada, …
Kauaaegne kreisiülem Grinewski peab lahkuma ja andis ajutiselt ameti üle …
1906. aastal revideeriti Valga politseivalitsust (kreisivalitsust) ja tuli ilmsiks, et …
1906. aastal revideeriti Valga politseivalitsust (kreisivalitsust) ja tuli ilmsiks et …
1906. aastal revideeriti Valga politseivalitsust (kreisivalitsust) ja tuli ilmsiks et …
Isikud, kellega koos mainitud sissekannetes:
B. Aerfeldt – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Vladimir Aleksandrovitš – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
22. mail kell ½4 pl jõudis Riiast Valka suurvürst Vladimir Aleksandrovitš. Teda olid lippudega kaunistatud vaksalis vastu võtmas tuletõrjujate orkester ja palju rahvast. Vagunist väljumisel esitles kreisiülem Grinewski talle linnapead, tuletõrjujate seltsi esimeest ja teisi ülemaid. Jaamast sõitis suurvürst kasarmusse ja pritsimaja juurde. Valgast sõitis ta kella 5 peale lõunat reisirongiga Petserisse.
Andres Alver 1869-1903 – 1905 mai 1905 : Valga maakonnaülema noorem abi Tscherski, kes elab Smiltenis, oli 8. …
Valga maakonnaülema noorem abi Tscherski, kes elab Smiltenis, oli 8. mail hakanud Smiltenis joobnuid inimesi laiali ajama. Tekkis rüselus, mille käigus ta väidetavalt revolvriga ühe mehe maha lasknud. Selle peale vigastasid ründajad teda nugadega eluohtlikult. Sündmuskohale tulid ka maakonna ülem, kohtu-uurija ja arst.
Algselt väideti, et Tscherski suri saadud vigastustesse, kuid hiljem lükati see ümber. Samuti lükati ümber see, nagu ta oleks kedagi maha lasknud.
Tema oli ka see, kellega sõites dr A. Alver õnnetult surma sai.
Martin Alver (Alwer) – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Adolf Baltmischkis – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Friedrich Barth – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Valga maakonnaülema noorem abi Tscherski, kes elab Smiltenis, oli 8. mail hakanud Smiltenis joobnuid inimesi laiali ajama. Tekkis rüselus, mille käigus ta väidetavalt revolvriga ühe mehe maha lasknud. Selle peale vigastasid ründajad teda nugadega eluohtlikult. Sündmuskohale tulid ka maakonna ülem, kohtu-uurija ja arst.
Algselt väideti, et Tscherski suri saadud vigastustesse, kuid hiljem lükati see ümber. Samuti lükati ümber see, nagu ta oleks kedagi maha lasknud.
Tema oli ka see, kellega sõites dr A. Alver õnnetult surma sai.
Nikolai Aleksandrovitš Beldjugin – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Valga rahukohtus oli arutusel raamatukaupmehe Rudolffi süüasi, kes keeldus 28. augustil ja 9. septembril 1900 rahvakoolide inspektori Beldjuginit oma erakorterisse laskmast, et maja läbi otsida. Läbiotsimise põhjuseks oli kahtlus, nagu oleks seal lastele õpetust antud. 9. septembril oli kaasas ka maakonnaülem, kes nõudis Rudolffilt, et see Beldjugini korterisse laseks, kuid see keeldus endiselt. Maakonnaülem andis sellest teada kubernerile, kes käskis kohtuasja algatada. Kaebealuse advokaat Broecker viitas sellele, et rahvakoolide inspektoril pole õigust läbiotsimisi eraomandis teha, kui pole hädaohtlikku olukorda. Rahukohtunik andis õiguse Rudolffile.
August Berg – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Toomas (Th.) Blumenthal – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
insener Bohrt – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Johannes Breedis -1922 – 1902 september 1902 : Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
Broecker – 1900 detsember 1900 : Valga rahukohtus oli arutusel raamatukaupmehe Rudolffi süüasi, kes keeldus 28. …
Valga rahukohtus oli arutusel raamatukaupmehe Rudolffi süüasi, kes keeldus 28. augustil ja 9. septembril 1900 rahvakoolide inspektori Beldjuginit oma erakorterisse laskmast, et maja läbi otsida. Läbiotsimise põhjuseks oli kahtlus, nagu oleks seal lastele õpetust antud. 9. septembril oli kaasas ka maakonnaülem, kes nõudis Rudolffilt, et see Beldjugini korterisse laseks, kuid see keeldus endiselt. Maakonnaülem andis sellest teada kubernerile, kes käskis kohtuasja algatada. Kaebealuse advokaat Broecker viitas sellele, et rahvakoolide inspektoril pole õigust läbiotsimisi eraomandis teha, kui pole hädaohtlikku olukorda. Rahukohtunik andis õiguse Rudolffile.
Buturlin – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Aleksei A. Chlebnikov – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Ernst Gustav Dahlberg 1835-1921 – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Nikolai Robert Dahlberg -1920 – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Mann de Cornetto (Corvetta) – 1906 mai 1906 : Pristav krahv de Cornetto (endine ohvitser) on sisse seadnud korra, …
Pristav krahv de Cornetto (endine ohvitser) on sisse seadnud korra, kus iga voorimehed peavad kordamööda olema 8-tunniste graafikute alusel tema jaoks valmis välja sõitma. Paraku nad peavad tegema seda tasuta ja see on sundis neid esitama kaebuse maakonnaülemale. See lükati tagasi. Juunis saadi aga kubernerilt otsus, mis pristavil sellise priiküüdi ära keelas.
Paul Dietrich 1860-1916 – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Johan Einbaum -1923 – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Hans Einer 1856-1927 – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Peeter Einer 1863-1936 – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
D. Essit – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Ferd. Grabinski – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
dr Willis Graudin 1866-? – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Alisa Grinewskaja – 1901 jaanuar 1901 : Valga kreisivanglal oli oma eestkostjate koda, kuhu kuulusid kreisi kõige …
Tõnis Grünberg 1864-1953 – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Peeter Grünfeldt 1865-1937 – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
Görz – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Hartsow – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Simon Woldemar Gustav Haynberg 1853-1939 – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
dr Gottlieb Hermann – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Aug. Häussler – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Pjotr Petrovitš Izvolski – 1903 märts 1903 : 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
Nikolai Jelashewski – 1893 aprill 1893 : Siseminister on Valga kreisiülema, hoovinõunik Jelashevski tema palve peale ametist …
B. A. Jelowetzki – 1896 oktoober 1896 : Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa …
Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa kuberner kindral-major Surowzow, abikuberner, kohalik maanõunik parun Tiesenhausen, Balti ja Riia-Pihkva raudtee valitsus, 1. juurdeveo-seltsi valitsus härrade Taube ja Jalowetzkiga. Sandarmiväe asemikud, Valga kreisiülem, mitu kõrgemat politseiametnikku jt.
Kell ½8 hommikul toimus vaksali ruumides õigeusu kommete järgi sisseõnnistamine. Umbes kell
¾9 sõitis pärast Valga jaamas peetud jumalateenistust erirong välja, mis jõuab kell 7 õhtul Pärnusse. Pärnus on suur pidulik õhtusöök. Järgmisel hommikul kell 10 on Pärnu jaamas jumalateenistus, pärast mida rong tagasi Valka jõuab, et külalised siit Peterburi ja Riia rongide peale saaksid.
Arved Johannsen – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
pr W. Johannsenn (Kluge) -1914 – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
pr Johanson – 1903 märts 1903 : 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
Pavel Karklin (Karklinš) 1858-? – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Aleksander Karzov 1849-1899 – 1895 november 1895 : Tartu kreisiülema noorem abiline Nuustakul G. Wõssatski on Valga kreisiülema …
Ernst Friedrich Heinrich Koch 1840-1911 – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Alexander Gottlieb Otto Kollang 1859- – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
Aleksei N. Koschelow – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
R. Kreischmann – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Max (Maks) Kronberg 1851-1923 – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Ivan Kruglow – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Aleksei Krõlov 1862-1926 – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
J. Kütt – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
Karl Larin – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Johann Christian Eduard Lindebaum 1839-1905 – 1902 september 1902 : Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
Nikolai Walerianowitsch Murawjew – 1895 september 1895 : Kohtuminister Murawjew jõudis 30. septembril koos Liivimaa kuberneri kindral-leitnant Zinowjewi …
A. Murfeldt – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Karl Murfeldt – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Johannes Märtson 1868-1935 – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
22. mail kell ½4 pl jõudis Riiast Valka suurvürst Vladimir Aleksandrovitš. Teda olid lippudega kaunistatud vaksalis vastu võtmas tuletõrjujate orkester ja palju rahvast. Vagunist väljumisel esitles kreisiülem Grinewski talle linnapead, tuletõrjujate seltsi esimeest ja teisi ülemaid. Jaamast sõitis suurvürst kasarmusse ja pritsimaja juurde. Valgast sõitis ta kella 5 peale lõunat reisirongiga Petserisse.
31. juulil kell 7 hommikul, seoses sõjaväemanöövritega, jõudis Valka suurvürst Vladimir Aleksejevitš. Vaksalis olid teda vastu võtmas sõjaväe ülemad, Liivimaa kuberner Paškov, kresiülem, linnapea, maakonna mõisnikud ja preestrid. Rongilt maha tulles möödus suurvürst auvahtkonnast, mille järel kuberner esitles talle vastutulnud isikuid. Selle järel sõitis suurvürst 45. suurtükiväe hobustega läbi linna sõjaväe laagrisse. Sealt sõitis ta Marienburgi raudtee vaksalisse, et sõita Taivolasse, kus üks osa sõjaväge oli laagris. Taivolast tagasi tulles sõitis suurvürst Võrru.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Nelkjudow – 1902 detsember 1902 : Liivimaa abikuberner t. r. n. Nelkjudow käis koos maakonnaülema hr …
D. L. Novikov (Nowikow) – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Peeter Parts – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Pashkowski – 1902 juuli 1902 : 4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Mihhail Paškov – 1902 juuli 1902 : 4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
31. juulil kell 7 hommikul, seoses sõjaväemanöövritega, jõudis Valka suurvürst Vladimir Aleksejevitš. Vaksalis olid teda vastu võtmas sõjaväe ülemad, Liivimaa kuberner Paškov, kresiülem, linnapea, maakonna mõisnikud ja preestrid. Rongilt maha tulles möödus suurvürst auvahtkonnast, mille järel kuberner esitles talle vastutulnud isikuid. Selle järel sõitis suurvürst 45. suurtükiväe hobustega läbi linna sõjaväe laagrisse. Sealt sõitis ta Marienburgi raudtee vaksalisse, et sõita Taivolasse, kus üks osa sõjaväge oli laagris. Taivolast tagasi tulles sõitis suurvürst Võrru.
Jakob Pawassar 1852-1916 – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Peedersel – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Peter Podegrat – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Georgi Pohl (Bohl) – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Pohlis – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Arkadi M. Ptshelin – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Jaan A. Põder 1854-1936 – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. 1898. aasta jooksul olid sissetulekud 1474 rbl 71 kop ja väljaminekud 1266 rbl 11 kop. Endine esimees tänas lahkuva eestseisuse poolt avaldatud usalduse eest ja soovi. Uus esimees [J. Äniline?] esitas kandidaadid toimkondadesse, kes ühehäälselt heaks kiideti. Otsustati vähemalt kord kuus koosolekut pidada. Seltsi auliikmeteks palutakse Valga kreisiülemat hr. Grinewskit, Eesti luteri koguduse õpetajat R. Wühnerit ja kreeka-õigeusu preestrit hr Tamme.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Oskar Raue 1859-1920 – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Carl Redel (Rehdel) 1844-1910 – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Jevgeni Rosenberg – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Moritz Georg Rudolff 1829-1901 – 1900 detsember 1900 : Valga rahukohtus oli arutusel raamatukaupmehe Rudolffi süüasi, kes keeldus 28. …
Valga rahukohtus oli arutusel raamatukaupmehe Rudolffi süüasi, kes keeldus 28. augustil ja 9. septembril 1900 rahvakoolide inspektori Beldjuginit oma erakorterisse laskmast, et maja läbi otsida. Läbiotsimise põhjuseks oli kahtlus, nagu oleks seal lastele õpetust antud. 9. septembril oli kaasas ka maakonnaülem, kes nõudis Rudolffilt, et see Beldjugini korterisse laseks, kuid see keeldus endiselt. Maakonnaülem andis sellest teada kubernerile, kes käskis kohtuasja algatada. Kaebealuse advokaat Broecker viitas sellele, et rahvakoolide inspektoril pole õigust läbiotsimisi eraomandis teha, kui pole hädaohtlikku olukorda. Rahukohtunik andis õiguse Rudolffile.
Karl Alfred Rücker 1856-1921 – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Otto Samuel -1917 – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Mihail (Mihkel) Sass 1856-1923 – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Eugen Schulmann -1921 – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Vladimir Dmitrijevitš Surovtsev 1856-1900 – 1896 september 1896 : Liivimaa kuberner on huvi tundnud ja läbi Valga kreisiülema saatnud …
Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa kuberner kindral-major Surowzow, abikuberner, kohalik maanõunik parun Tiesenhausen, Balti ja Riia-Pihkva raudtee valitsus, 1. juurdeveo-seltsi valitsus härrade Taube ja Jalowetzkiga. Sandarmiväe asemikud, Valga kreisiülem, mitu kõrgemat politseiametnikku jt.
Kell ½8 hommikul toimus vaksali ruumides õigeusu kommete järgi sisseõnnistamine. Umbes kell
¾9 sõitis pärast Valga jaamas peetud jumalateenistust erirong välja, mis jõuab kell 7 õhtul Pärnusse. Pärnus on suur pidulik õhtusöök. Järgmisel hommikul kell 10 on Pärnu jaamas jumalateenistus, pärast mida rong tagasi Valka jõuab, et külalised siit Peterburi ja Riia rongide peale saaksid.
Mihhail Zinovjev 1838-1895 – 1894 märts 1894 : Valga kreisiülem Grinewski on teinud Liivimaa kubernerile ettepaneku Valga kreisi …
W. Zwetkow – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Aleksander Tamm 1858-1939 – 1899 jaanuar 1899 : Peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. 1898. aasta jooksul olid …
Peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. 1898. aasta jooksul olid sissetulekud 1474 rbl 71 kop ja väljaminekud 1266 rbl 11 kop. Endine esimees tänas lahkuva eestseisuse poolt avaldatud usalduse eest ja soovi. Uus esimees [J. Äniline?] esitas kandidaadid toimkondadesse, kes ühehäälselt heaks kiideti. Otsustati vähemalt kord kuus koosolekut pidada. Seltsi auliikmeteks palutakse Valga kreisiülemat hr. Grinewskit, Eesti luteri koguduse õpetajat R. Wühnerit ja kreeka-õigeusu preestrit hr Tamme.
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
Karl Taube – 1896 oktoober 1896 : Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa …
Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa kuberner kindral-major Surowzow, abikuberner, kohalik maanõunik parun Tiesenhausen, Balti ja Riia-Pihkva raudtee valitsus, 1. juurdeveo-seltsi valitsus härrade Taube ja Jalowetzkiga. Sandarmiväe asemikud, Valga kreisiülem, mitu kõrgemat politseiametnikku jt.
Kell ½8 hommikul toimus vaksali ruumides õigeusu kommete järgi sisseõnnistamine. Umbes kell
¾9 sõitis pärast Valga jaamas peetud jumalateenistust erirong välja, mis jõuab kell 7 õhtul Pärnusse. Pärnus on suur pidulik õhtusöök. Järgmisel hommikul kell 10 on Pärnu jaamas jumalateenistus, pärast mida rong tagasi Valka jõuab, et külalised siit Peterburi ja Riia rongide peale saaksid.
W. W. Treskin – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Tscherski – 1905 mai 1905 : Valga maakonnaülema noorem abi Tscherski, kes elab Smiltenis, oli 8. …
Valga maakonnaülema noorem abi Tscherski, kes elab Smiltenis, oli 8. mail hakanud Smiltenis joobnuid inimesi laiali ajama. Tekkis rüselus, mille käigus ta väidetavalt revolvriga ühe mehe maha lasknud. Selle peale vigastasid ründajad teda nugadega eluohtlikult. Sündmuskohale tulid ka maakonna ülem, kohtu-uurija ja arst.
Algselt väideti, et Tscherski suri saadud vigastustesse, kuid hiljem lükati see ümber. Samuti lükati ümber see, nagu ta oleks kedagi maha lasknud.
Tema oli ka see, kellega sõites dr A. Alver õnnetult surma sai.
Ludwig Georg Ulmann 1831-1921 – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Paul Undritz 1854-1897 – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Wladimir Wassiljew – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
paruness v. Buddenbrock – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
A. Wiljew – 1903 märts 1903 : 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
Anna Wirk – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Tõnis Virkov (Wirkow) 1855-1924 – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
Woldemar Conrad von Dahl 1844-1908 – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Axel von Delwig (Hoppenhof) 1825-? – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
von Tiesenhausen – 1896 oktoober 1896 : Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa …
Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa kuberner kindral-major Surowzow, abikuberner, kohalik maanõunik parun Tiesenhausen, Balti ja Riia-Pihkva raudtee valitsus, 1. juurdeveo-seltsi valitsus härrade Taube ja Jalowetzkiga. Sandarmiväe asemikud, Valga kreisiülem, mitu kõrgemat politseiametnikku jt.
Kell ½8 hommikul toimus vaksali ruumides õigeusu kommete järgi sisseõnnistamine. Umbes kell
¾9 sõitis pärast Valga jaamas peetud jumalateenistust erirong välja, mis jõuab kell 7 õhtul Pärnusse. Pärnus on suur pidulik õhtusöök. Järgmisel hommikul kell 10 on Pärnu jaamas jumalateenistus, pärast mida rong tagasi Valka jõuab, et külalised siit Peterburi ja Riia rongide peale saaksid.
Karl Anton Herman von Wrangell 1811-1907 – 1902 september 1902 : Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
Grigori F. Wõssotski – 1895 november 1895 : Tartu kreisiülema noorem abiline Nuustakul G. Wõssatski on Valga kreisiülema …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Ants Wälk – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Richard Georg Alexander Wühner 1872-1919 – 1899 jaanuar 1899 : Peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. 1898. aasta jooksul olid …
Peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. 1898. aasta jooksul olid sissetulekud 1474 rbl 71 kop ja väljaminekud 1266 rbl 11 kop. Endine esimees tänas lahkuva eestseisuse poolt avaldatud usalduse eest ja soovi. Uus esimees [J. Äniline?] esitas kandidaadid toimkondadesse, kes ühehäälselt heaks kiideti. Otsustati vähemalt kord kuus koosolekut pidada. Seltsi auliikmeteks palutakse Valga kreisiülemat hr. Grinewskit, Eesti luteri koguduse õpetajat R. Wühnerit ja kreeka-õigeusu preestrit hr Tamme.
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
Asutised, millega koos mainitud sissekannetes:
apteek, Fleischmanni // Rückeri 1722-1944
–
1899
jaanuar 1899
:
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
F. Karlsoni kirjastus ja raamatukauplus – 1906 jaanuar 1906 : 23. jaanuaril saadeti jälle 38 ülekuulatud meest Pihkvasse, kuid kellest …
23. jaanuaril saadeti jälle 38 ülekuulatud meest Pihkvasse, kuid kellest ainult 2 sattusid sõjakohtu alla. Vali kord on inimesed sedavõrd ära hirmutanud, et need kes ennast süüdi arvavad olevat, ise end kreisiülemale üles annavad ja kergemat karistust paluvad. Valga kreisis levivad jällegi lendlehed.
hotell Berg // Thal // de Commerce (Kommertshotell) – 1903 märts 1903 : 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
Laenu- ja Hoiu Ühisus "Säde" 1903-1921 – 1906 jaanuar 1906 : 25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. …
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Luke vallavalitsus – 1902 juuli 1902 : 4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
Läti Seltskondlik Ühing "Lõbu" (Läti selts) 1885- – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
Kreisiülemal kolleegiuminõunik A. v. Grinewskyl sai 10 aastat Valga maakonnaülema teenistusest olemisest. Ta tuli siia Viljandist, kus oli kreisiülema vanem abi. Ta oskab kohalikke keeli, on elu ja oludega hästi kursis ja lahke olemisega. Seetõttu on ta oma ametis palju lugupidamist võitnud. Teda tervitasid kohalikud seltsid. Tuletõrjujaid korraldasid tõrvikutega rongkäigu, Läti seltsi koor laulis äratuslaulu, kingitusi tegid eesti ja vene karskusseltsid, "Säde" selts, kaupmehed jpt.
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Saksa Musse seltsi laenu- ja hoiukassa 1899- – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Saksa naisteklubi // Saksa naisseltsi Valga osakond 1891- – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Saksa selts "Musse" 1862- – 1902 juuli 1902 : 4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Saksa selts "Sängerkranz" 1867-1925 – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
"Säde" selts 1902-1940 – 1903 aprill 1903 : Kreisiülemal kolleegiuminõunik A. v. Grinewskyl sai 10 aastat Valga maakonnaülema …
Kreisiülemal kolleegiuminõunik A. v. Grinewskyl sai 10 aastat Valga maakonnaülema teenistusest olemisest. Ta tuli siia Viljandist, kus oli kreisiülema vanem abi. Ta oskab kohalikke keeli, on elu ja oludega hästi kursis ja lahke olemisega. Seetõttu on ta oma ametis palju lugupidamist võitnud. Teda tervitasid kohalikud seltsid. Tuletõrjujaid korraldasid tõrvikutega rongkäigu, Läti seltsi koor laulis äratuslaulu, kingitusi tegid eesti ja vene karskusseltsid, "Säde" selts, kaupmehed jpt.
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Valga Eesti Karskuse Selts 1890- – 1896 september 1896 : Liivimaa kuberner on huvi tundnud ja läbi Valga kreisiülema saatnud …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Peeti Valga Eesti Karskuse Seltsi aastakoosolekut. 1898. aasta jooksul olid sissetulekud 1474 rbl 71 kop ja väljaminekud 1266 rbl 11 kop. Endine esimees tänas lahkuva eestseisuse poolt avaldatud usalduse eest ja soovi. Uus esimees [J. Äniline?] esitas kandidaadid toimkondadesse, kes ühehäälselt heaks kiideti. Otsustati vähemalt kord kuus koosolekut pidada. Seltsi auliikmeteks palutakse Valga kreisiülemat hr. Grinewskit, Eesti luteri koguduse õpetajat R. Wühnerit ja kreeka-õigeusu preestrit hr Tamme.
Kreisiülemal kolleegiuminõunik A. v. Grinewskyl sai 10 aastat Valga maakonnaülema teenistusest olemisest. Ta tuli siia Viljandist, kus oli kreisiülema vanem abi. Ta oskab kohalikke keeli, on elu ja oludega hästi kursis ja lahke olemisega. Seetõttu on ta oma ametis palju lugupidamist võitnud. Teda tervitasid kohalikud seltsid. Tuletõrjujaid korraldasid tõrvikutega rongkäigu, Läti seltsi koor laulis äratuslaulu, kingitusi tegid eesti ja vene karskusseltsid, "Säde" selts, kaupmehed jpt.
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Valga // Jaani kogudus – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Valga jalgrattaklubi 1890-1917 – 1899 jaanuar 1899 : Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99: Naisteklubi (Frauen-Verein) Asutatud 24. 8. 1891 …
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
Valga kreis 1783- – 1893 aprill 1893 : Siseminister on Valga kreisiülema, hoovinõunik Jelashevski tema palve peale ametist …
Valgast kiidab kirjasaatja, et uus kerisiülem Grinewsky on väga mõistlik ja sõbralik mees. Ka proovib ta eesti keeles rääkida, millest väga palju abi on, sest paljud vene keelt ei oska. Kreisiülem paneb valgalastele südamele, et praeguse koolera epideemia ajal tuleb eriliselt end kaitsta ja puhtust hoida.
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Valga kreisikool // linnakool // kõrgem algkool // Valga 6. algkool 1750- – 1903 märts 1903 : 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
Valga linna haigla – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Valga linna reaalkool 1908-1919 – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
Valga linna tütarlastekool -1906 – 1903 märts 1903 : 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
Valga linnavalitsus – 1902 juuli 1902 : 4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Valga linnavolikogu koosseis (1902-1906) 1901-1906 – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Valga Nikolai koguduse kirikukool 1846-1919 – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Valga Peetri kogudus 1880- – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Valga Peetri koguduse kirikukool (Eineri kool) 1880-1917 – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Valga poeglaste erakool // progümnaasium 1882-1907 – 1902 juuni 1902 : Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. Kooli peaks linn omal kulul. Volikogu toetas ja lubas 10 000 rbl asutamise toetuseks - 4500 rbl tasutakse maja andmisega, 5500 rbl antakse ülalpidamiseks.
Koolihooneks kavandatakse praegune teise järgu poeglaste erakooli hoone, mille kütmise ja remondi võtaks linn enda peale. Lepingu tegemine jääks linnapea hooleks. Moodustati komisjon edasiste sammude tegemiseks, kuhu kuulusid: maakonnaülem Grinewski, rahvakoolide inspektor Sass, õpetaja Wühner, preestrid Karklin ja Tamm, kooliõpetaja Grünberg ja Kollang, linnavolinikud Märtson, Alwer, Krõlow, dr Grauding ja H. Einer.
Reaalkooli asutamise kava leiab kohalike sooja toetuse ja loodetakse, et asi kiiresti teoks saaks.
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Valga rahukohus 1892- – 1895 september 1895 : Kohtuminister Murawjew jõudis 30. septembril koos Liivimaa kuberneri kindral-leitnant Zinowjewi …
Valga rahukohtus oli arutusel raamatukaupmehe Rudolffi süüasi, kes keeldus 28. augustil ja 9. septembril 1900 rahvakoolide inspektori Beldjuginit oma erakorterisse laskmast, et maja läbi otsida. Läbiotsimise põhjuseks oli kahtlus, nagu oleks seal lastele õpetust antud. 9. septembril oli kaasas ka maakonnaülem, kes nõudis Rudolffilt, et see Beldjugini korterisse laseks, kuid see keeldus endiselt. Maakonnaülem andis sellest teada kubernerile, kes käskis kohtuasja algatada. Kaebealuse advokaat Broecker viitas sellele, et rahvakoolide inspektoril pole õigust läbiotsimisi eraomandis teha, kui pole hädaohtlikku olukorda. Rahukohtunik andis õiguse Rudolffile.
Valga rentei 1875-1922 – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Valga teise järgu tütarlaste erakool 1894- – 1903 märts 1903 : 3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski …
3. märtsi õhtul kell ½11 jõudis Riia õppekonna kuraator Iswolski koos rahvakoolide dirketori Wiljewiga Valka. Neid olid vaksalis vastu võtmas kreisiülem, linnapea ja rahvakoolide inspektor. Öömajale jäi kuraatorihärra hotelli Thal.
Järgmisel päeval kell ½9-11 viibis rahvakoolide kuraator linnakoolis, kust sõitis edasi pastoriproua Johansoni tütarlastekooli ja sealt Grünbergi poeglastekooli. Vimasesse selleks, et vaadata kas ruumid oodatava reaalkooli avamiseks on küllalt sobivad. Lõunase rongiga sõitis kuraator edasi Marienburgi.
Valga Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts 1867- – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Seltsidest tegutsesid Valgas 1898/99:
Naisteklubi (Frauen-Verein)
Asutatud 24. 8. 1891 - paruness v. Buddenbrock, tegevjuht pastor Dietrich - umbes 40 liiget
Vabatahtlikud tuletõrjujaid
Asutatud 1868). Esimees: kreisiülem A. v. Grinewski, Liikmed: E. G. Dahlberg, O. Raue, G. Pohl, S. Haynberg. Pealik O. Raue, pealiku asetäitja S. Haynberg. Tulekellad (signaalid) olid neljas kohas.
Karskuse Selts
Esimees Põdder
Musse
Asutatud 1789 või 12. aprill 1862.
Juhatus: O. Raue, N. Dahlberg, dr Barth, Rosenberg, B. Aerfeldt - 99 liiget.
Läti selts (Lõbu-selts)
Asutatud 22. mai 1885. Esimees Blumenthal.
Valga jalgratta-klubi
Esimees: dr Koch. Aseesimees: O. Raue - umbes 80 liiget.
Sängerkranz
Asutatud 20. märts 1867. Esimees J. Pawassar
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Kreisiülemal kolleegiuminõunik A. v. Grinewskyl sai 10 aastat Valga maakonnaülema teenistusest olemisest. Ta tuli siia Viljandist, kus oli kreisiülema vanem abi. Ta oskab kohalikke keeli, on elu ja oludega hästi kursis ja lahke olemisega. Seetõttu on ta oma ametis palju lugupidamist võitnud. Teda tervitasid kohalikud seltsid. Tuletõrjujaid korraldasid tõrvikutega rongkäigu, Läti seltsi koor laulis äratuslaulu, kingitusi tegid eesti ja vene karskusseltsid, "Säde" selts, kaupmehed jpt.
22. mail kell ½4 pl jõudis Riiast Valka suurvürst Vladimir Aleksandrovitš. Teda olid lippudega kaunistatud vaksalis vastu võtmas tuletõrjujate orkester ja palju rahvast. Vagunist väljumisel esitles kreisiülem Grinewski talle linnapead, tuletõrjujate seltsi esimeest ja teisi ülemaid. Jaamast sõitis suurvürst kasarmusse ja pritsimaja juurde. Valgast sõitis ta kella 5 peale lõunat reisirongiga Petserisse.
Valga Vastastikune Krediit Ühisus 1905-1921 – 1906 jaanuar 1906 : 25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. …
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Valga vene karskuse selts – 1906 jaanuar 1906 : 25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. …
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Valga Vene Seltskondlik Ühing 1892-1917 – 1902 juuli 1902 : 4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
vene muusika- ja näitemänguselts 1898-1904 – 1903 aprill 1903 : Kreisiülemal kolleegiuminõunik A. v. Grinewskyl sai 10 aastat Valga maakonnaülema …
Kreisiülemal kolleegiuminõunik A. v. Grinewskyl sai 10 aastat Valga maakonnaülema teenistusest olemisest. Ta tuli siia Viljandist, kus oli kreisiülema vanem abi. Ta oskab kohalikke keeli, on elu ja oludega hästi kursis ja lahke olemisega. Seetõttu on ta oma ametis palju lugupidamist võitnud. Teda tervitasid kohalikud seltsid. Tuletõrjujaid korraldasid tõrvikutega rongkäigu, Läti seltsi koor laulis äratuslaulu, kingitusi tegid eesti ja vene karskusseltsid, "Säde" selts, kaupmehed jpt.
ülemtütarlastekool 1868- – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Kohad, millega koos mainitud sissekannetes:
Allee 2 (pritsimaja, tuletõrjujate depoo) -?
–
1903
mai 1903
:
22. mail kell ½4 pl jõudis Riiast Valka suurvürst Vladimir …
22. mail kell ½4 pl jõudis Riiast Valka suurvürst Vladimir Aleksandrovitš. Teda olid lippudega kaunistatud vaksalis vastu võtmas tuletõrjujate orkester ja palju rahvast. Vagunist väljumisel esitles kreisiülem Grinewski talle linnapead, tuletõrjujate seltsi esimeest ja teisi ülemaid. Jaamast sõitis suurvürst kasarmusse ja pritsimaja juurde. Valgast sõitis ta kella 5 peale lõunat reisirongiga Petserisse.
Allee // Puiestee – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
avalik käimla – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
avalikud lõbumajad 1889-? – 1904 juuli 1904 : Hiljuti olla avatud lõbumaja sellisesse tänavasse, kus neid veel enne …
Christiani maja – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Friedrichshofi park – 1902 september 1902 : Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
Götcheli maja – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Isidori kirik 1898- – 1902 juuli 1902 : 4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
Jaani kirik (linnakirik) 1816- – 1902 juuli 1902 : 4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
kasarmu – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
22. mail kell ½4 pl jõudis Riiast Valka suurvürst Vladimir Aleksandrovitš. Teda olid lippudega kaunistatud vaksalis vastu võtmas tuletõrjujate orkester ja palju rahvast. Vagunist väljumisel esitles kreisiülem Grinewski talle linnapead, tuletõrjujate seltsi esimeest ja teisi ülemaid. Jaamast sõitis suurvürst kasarmusse ja pritsimaja juurde. Valgast sõitis ta kella 5 peale lõunat reisirongiga Petserisse.
Kippi maja – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
linna haigemaja (1862) 1862-1907 – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Varahommikul pandi üles maakonnaülema allkirjaga kuulutus, kus kindralmajor Orlowi käsul teada antakse, et kõik kauplused, tööstusettevõtted ja seltsimajad peavad lõpetama tegevuse kell 9 õhtul. Pärast kella 9 ei tohi uulitsatel liikuda. Kellel töö aga seda nõuab, peab kreisiülemalt selleks vastava loa nõutama. Hommikul võib linnas liikuda alates kell 6st ja kauplused avada kell 7. Et linnas kõik rahulik on, siis tekitas selline kord linnaelanikes põhjuseta raskusi.
Arreteerimised kestavad aga edasi. Vangla on täis ja Pärnust toodud vange hoitakse linna vanas haigemajas. Soldateid on palju ja isegi 4 suurtükki.
linna haigemaja (1907) 1907- – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
linnapark 1904- – 1902 september 1902 : Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
Luke plats // Lugažu laukums // Luhdescher Platz – 1902 september 1902 : Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
M. Alweri maja – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Moskva 28 (Nehse maja) -1911 – 1906 jaanuar 1906 : 25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. …
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Moskva 29 (Wirkowi maja) – 1894 märts 1894 : Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil …
Pärisorjusest vabastamise ehk eestlaste priiuse saamise tähistamiseks oli 26. märtsil linna ärksamate Eesti meeste majad lippudega ehitud. Alustas sellega võõrastemaja omanik hr Wirkow, kelle maja ka õhtul ilutuledega valgustatud oli. Sama päeva õhtul oli Läti seltsi saalis pidusöök eestlaste ja lätlaste osavõtul, kus peeti ka kõnesid. Osavõtjate seas oli ka kreisiülem Gronewsky.
Pühapäeval 27. märtsil toimus Läti seltsi saalis karskusseltsi poolt korraldatud pidu. Rahvast oli väga palju. Kõnesid pidasid õpetaja Undritz, Grünfeldt ja Kütt. Valga kõrtsmikud takistasid küll selle ürituse korraldamist igat moodi, kuid kõik läks ikkagi korda.
Moskva // Kesk 7 // hävinud (Grothe // Neumanni maja) – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Moskva // Kesk // Nõukogude // Kesk – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
naisvangimaja – 1901 jaanuar 1901 : Valga kreisivanglal oli oma eestkostjate koda, kuhu kuulusid kreisi kõige …
Nikolai koguduse puukirik 1846-1913 – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
Osoli (Aleksandershofi) mõis – 1902 september 1902 : Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
Partsi maja – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Pedeli jõgi – 1902 september 1902 : Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Pihkva 3 (Wenzeli // Uibopuu maja) – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Pihkva 6 // Romanovi // Pihkva // Vabaduse 22 (dr Graudini maja) – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Pihkva // Romanovi // Vabaduse // Võidu // Vabaduse – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Pihkva xx // Vabaduse xx (Rehdeli // Tamme maja) – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Pudrumäe alevik – 1902 november 1902 : Maakonnaülema ringkirja kohaselt on Valga linnaäärsed kohad Lugaži platsil Tartu …
raudteejaama hoone (kuni 1944) 1889-1944 – 1894 juuni 1894 : Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. …
Keiserlik kõrgus suurvürst Vladimir külastas läbisõidul Riiast Tartusse Valga linna. Teda saatis Liivimaa kuberner kindral-leitnant Zinowjew. Kell 9:05 jõudis kõrge külaline Valga vaksalisse, kus teda rõõmuhüüetega tervitati. Vaksalis olid teda tervitamas Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja Dietrich ja eesti koguduse õpetaja Undritz, linnapea v. Dahl. Siis tervitas külalisi sõjaväeülem Nowikov ja kreisiülem Grinewsky, kes tutvustas oma töötajaid sh abiülemat Wasiljewi ja linnapolitsei-meistrit Hartsowi.
Linnas olid vaksalis, Pihkva tänava alguses ja kasarmuplatsi ees auväravad. Majad olid ehitud. Suurvürst sõitis hobuvankriga õigeusu kirikusse, kus käis u 5 minutit palvetamas. Pärast seda kohtus ta Valga vabatahtlike tuletõrjujatega, vestles nende pealiku Rauega ja lõi nende lipuvardasse juba teisi naela. Edasi sõitis külaline kasarmutesse, kus tutvus sealsete oludega. Kasarmust suundus ta vaksalisse, kus vestles teelauas linnapea v. Dahliga. Kokku oli külaskäigu pikkus 1 tund ja 7 minutit.
Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa kuberner kindral-major Surowzow, abikuberner, kohalik maanõunik parun Tiesenhausen, Balti ja Riia-Pihkva raudtee valitsus, 1. juurdeveo-seltsi valitsus härrade Taube ja Jalowetzkiga. Sandarmiväe asemikud, Valga kreisiülem, mitu kõrgemat politseiametnikku jt.
Kell ½8 hommikul toimus vaksali ruumides õigeusu kommete järgi sisseõnnistamine. Umbes kell
¾9 sõitis pärast Valga jaamas peetud jumalateenistust erirong välja, mis jõuab kell 7 õhtul Pärnusse. Pärnus on suur pidulik õhtusöök. Järgmisel hommikul kell 10 on Pärnu jaamas jumalateenistus, pärast mida rong tagasi Valka jõuab, et külalised siit Peterburi ja Riia rongide peale saaksid.
31. juulil kell 7 hommikul, seoses sõjaväemanöövritega, jõudis Valka suurvürst Vladimir Aleksejevitš. Vaksalis olid teda vastu võtmas sõjaväe ülemad, Liivimaa kuberner Paškov, kresiülem, linnapea, maakonna mõisnikud ja preestrid. Rongilt maha tulles möödus suurvürst auvahtkonnast, mille järel kuberner esitles talle vastutulnud isikuid. Selle järel sõitis suurvürst 45. suurtükiväe hobustega läbi linna sõjaväe laagrisse. Sealt sõitis ta Marienburgi raudtee vaksalisse, et sõita Taivolasse, kus üks osa sõjaväge oli laagris. Taivolast tagasi tulles sõitis suurvürst Võrru.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Riia 9 // Riia 5 (kreisi ametiasutuste hoone) – 1901 jaanuar 1901 : Kreisivalitsuse majas tegutses Valga kreisi karskuse kuratoorium, mille esimeheks oli …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
Sakkiti maja – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Sepa 1 // Kesk 11 (raekoda) 1865- – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
supelbassein – 1903 märts 1903 : 28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Suur-Sepa // Sepa // Liidu // Sepa – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Taivola (Taheva) – 1903 juuli 1903 : 31. juulil kell 7 hommikul, seoses sõjaväemanöövritega, jõudis Valka suurvürst …
31. juulil kell 7 hommikul, seoses sõjaväemanöövritega, jõudis Valka suurvürst Vladimir Aleksejevitš. Vaksalis olid teda vastu võtmas sõjaväe ülemad, Liivimaa kuberner Paškov, kresiülem, linnapea, maakonna mõisnikud ja preestrid. Rongilt maha tulles möödus suurvürst auvahtkonnast, mille järel kuberner esitles talle vastutulnud isikuid. Selle järel sõitis suurvürst 45. suurtükiväe hobustega läbi linna sõjaväe laagrisse. Sealt sõitis ta Marienburgi raudtee vaksalisse, et sõita Taivolasse, kus üks osa sõjaväge oli laagris. Taivolast tagasi tulles sõitis suurvürst Võrru.
turuplats -1907 – 1902 september 1902 : Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
vaestemaja – 1902 juuli 1902 : 4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel.
Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi.
Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks.
Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada.
Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib.
Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks.
J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi.
Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks.
Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.
Valga Eesti Karskuse seltsi saal 1897-1910 – 1906 jaanuar 1906 : 25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. …
25. jaanuari tuli Valka uut sõjaväge hulga vankrite ja kuulipildujatega. Mõlemad Valga Eesti seltside (karskusselts ja "Säde") muudeti kasarmuteks. Ka karskusseltsi kõrval asunud eramaja võeti sõjaväe käsutusse. Säde seltsi ruumides asuvad laenu- ja hoiuühisus ning krediitühisus on suletud. Läti ja Saksa seltside ruumid jäeti sõjaväest puutumata. Kuna pärast kella 9 uulitsatel liikuda ei tohi, on seltsielu peatnud. Vene karskusseltsi esimees M. on lahkunud.
Kreisiülem paigutas "Säde" ruumidesse Vene riigis ettetulnud rahutuste puhul Valka ilmunud sõjaväelased. Tõnis Grünbergi mälestused:
"Kui mina seltsi esimehena selle teate kätte sain, läksime kassahoidjaga koos kreisiülemalt seletust küsima, mispärast esimeses järjekorras Säde seltsi ruumidesse sõjaväge on asetatud, kui teisi ruume saadaval on. Peab tähendama, et see sündis linnavalimiste teisel päeval, kus ka järelvalimised olid eestlaste kasuks lõppenud. See oli muidugi Säde arvele pandud ja sain vastuseks ülemuselt: "Teie tahate linna majandust Sädest juhtida." "
Valga-Pärnu raudtee 1896-1944 – 1896 oktoober 1896 : Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa …
Valga-Pärnu raudtee pidulik avamine toimus laupäeval 5.oktoobril. Kohal olid Liivimaa kuberner kindral-major Surowzow, abikuberner, kohalik maanõunik parun Tiesenhausen, Balti ja Riia-Pihkva raudtee valitsus, 1. juurdeveo-seltsi valitsus härrade Taube ja Jalowetzkiga. Sandarmiväe asemikud, Valga kreisiülem, mitu kõrgemat politseiametnikku jt.
Kell ½8 hommikul toimus vaksali ruumides õigeusu kommete järgi sisseõnnistamine. Umbes kell
¾9 sõitis pärast Valga jaamas peetud jumalateenistust erirong välja, mis jõuab kell 7 õhtul Pärnusse. Pärnus on suur pidulik õhtusöök. Järgmisel hommikul kell 10 on Pärnu jaamas jumalateenistus, pärast mida rong tagasi Valka jõuab, et külalised siit Peterburi ja Riia rongide peale saaksid.
vangimaja – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas.
Kella 10 ajal sõitis kuberner kreisiülema, linnapea ja politseipristavi saatel vaksalist linna. Ta külastas mõlemat õigeusu ning luteri kirikut, kus vaimulikud teda vastu võtsid.
Siis vaatas ta üle kreisipolitsei ja vangimaja ruumid ning käis raekojas, kus linnapea talle linnavalitsuse- ja volikogu liikmeid esitles. Pärast vaeste-, haigemaja ja arestimaja külastamist, sõitis kõrge külaline vene seltsi einele. Seejärel toimus kohtumine kohalike kõrgemate ametnikega hotellis Thal.
Pärast Luke vallavalitsuse külastamist, toimus lõunasöök Läti seltsi ruumides, millest umbes 50 isikut osa võttis. Õhtul kella 8 paiku jälgis kuberner tuletõrjujate harjutusi. Õhtusööki pakkus saksa "Musse" selts, kust kuberner umbes kella ½12 ajal lahkus ja sõitis vaksalisse.
Vidriku (Friedrichhofi) mõis – 1902 september 1902 : Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi:
1. Linna tulu ja kulu aruanne 1901. aasta kohta.
2. Aruanne linnavalitsuse tegevuse kohta 1901. aastal.
3. Linnavalitsuse ettepanek trahterite, seltside einelaudade ning söögimajade pealt linnakassa heaks võetava maksu kohta 1903. aastal.
4. Kaupluste ja äriajamise tunnistuste pealt linnakassa heaks võetav maks
5. Kodenpoisis asuva Liivimaa alaealiste kurjategijate paranduse- ja kasvatusepaiga palve
6. Valga maakonnaülema ettepanek linnavahtide palga kõrgendamise kohta
7. Linnavolinikkude W. Graudini, H. Eineri ja J. Breedise ettepanekute arutelu linnamajanduse paremaks korraldamiseks.
8. Valga maakonnaülema ettepanek, et linna politseipristavile ja tema abile korteri saamiseks.
9. Linna kruntplatside väljaandmine.
10. Arutati linnapargi asukohta. Loodud komisjoni arvamusel Pedeli äärne on liiga soine ja ei kõlba. Soovitati Osoli e Alksandershofi mõisa välja, mis Friedrihofi mõisa rohuaia taga. Leiti et Friedrishofi mõisaomanikuga võiks pidada läbirääkimisi, et park, mis enne avalikuks kasutamiseks kõigile oli, võiks uuesti avalikuks saada.
Wrangeli maja – 1899 jaanuar 1899 : 1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus 6030,2 ruutkilomeetrit. 28.01.1897 rahvaloenduse järgi elas siin üle 100 000 [?] inimese.
Kreisi asutused Siseministeeriumi halduses::
Kreisiülem A. v. Grinewski. Asetäitja W. F. Wassiljew. Abi G. Wõssotski. Sekretär Larin. Arhivaar D. Essit. Kirjutaja Pohlis.
- Bauercommissär[?]: N. J. Gantsha
- Ajateenistuskomisjon: president parun Delwig-Hoppenhof
- Post- ja telegraaf (Sakkiti majas): ülem Karl Murfeldt
- Postihoiukassa: Karl Murfeldt
- Meditsiiniasutused: Kreisiarst: dr G. Herrmann. Linnaarst dr E. E. Koch. Raudteearstid dr E. A. Schulmann, dr Fr. Barth. Eraarstid: dr L. v Ulmann, dr B. Kreischmann, dr Graudin. Hambaarst: Görz. Kreisi ämmaemand: pr Wirk. Eraämmaemand Ipandy. Apteeker: Alfred Rücker. Linnahaigla (Moskva uul): ülem dr Koch.
- Kreisi sanitaarkomitee. A. v Grinewski, dr Koch ja 24 kuraatorit.
- Kreisi vanglakomitee: Liikmed: parun Delwig-Hoppenhof, A. v. Grinewski, W. Wassiljew, preester P. Karklin, pastor P. Dietrich, dr G. Herrmann, W. v. Dahl.
Kreisivangla: ülem F. Anerik.
Kreisipolitsei järgi oli Valga maakond jagatud kolmeks piirkonnaks: Valga, Smilten, Marienburg.
Haridusministeeriumi halduses:
Rahvakoolide inspektor: A. Beldjugin
Justiitsministeeriumi halduses:
Prokuratuur: 1. jaoskond Valga, 2. Marienburg.
Rahukohus: Valga maakond asus Võnnu-Valga rahukohtu piirkonnas ja jagunes neljaks osakonnaks (5. Smilten, 6. Marienburg, 7. ja 8. Valga). 7. jaoskond asus kooliõpetajate seminari majas, ülem W. W. Treskin. 8. jaoskond tegutses raekojas, ülem A. A. Chlebnikov.
Tegutses ka talurahvakohus (2 osakonda) - P. Karlsohn (Palzmaris)
Koronerid (untersuchunsrichter): 1. jaoskond A. N. Koschelow, 2. jaoskond Buturlin.
Advokaadid: Aug. Häussler (Wrangeli majas), O. Raue (Sakkiti majas), Samuel (Christiani majas).
Notar: A. K. Johannsen (Grote majas turu ääres)
Linna orbudekohus (stadt-waisengericht) - pres. W. v. Dahl, liikmed: A. Berg, E. G. Dahlberg, A. Murfeldt
Rahandusministeeriumi halduses:
Kreisirentei asus Valgas - ülem Rosenberg
Lisaks tegutses Liivimaa aktiisivalitsuse (piirkonnakontor Võrus) Valga maksuinspektor A. Ptschelin.
Kaitseministeeriumi halduses:
Kreisi sõjaväeülem: D. L. Nowikow
Väike-Sepa 2 (Kirpiti maja) – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Väike-Sepa tänav – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.
Wälku maja – 1903 september 1903 : Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul:
1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa.
2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud.
3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl.
4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses.
- hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele
- M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud.
- Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi
Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks.
5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks.
6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam.
7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse.
8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.