Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud mälestusmärk Valgas.

Mälestussammas avati 11. oktoobril 1925 ja selle autor oli professor Amandus Adamson, aluse kavandaja ja ehitaja oli insener Vaher. Pronksist skulptuur valmis Itaalias.

Vabadusssõja ausammas läks maksma koos veo- ja ülespanemisega umbes 900 000 marka (sõjaväelaste haudade korraldamise komisjoni aruande järgi):
- ausamba ehitamise eest professor Adamsonile ja insener Vaherile 870 000 marka
- kruusa ja mulla vedu 12 800 marka
- ausamba vedu raudteel, kate ja muud kulud 9854 marka.

Samba ehitamiseks kogutud rahast jäi järelel u 100 000 marka, mis paigutati Valga Panka, mille intressidest saadud raha eest sammast ja selle ümbrust korrastati.

Valmimise lugu:
Ausamba püstitamise esimeseks eestvedajaks oli Kapten Irwe abiandmise selts, kes suutis koguda enne laialiminemist 24 000 marka. Raha anti üle linnavalitsusele.

Valga linnavolikogu poolt moodustati komison, kes võttis edasise asjaajamise enda peale. Komisjoni kuulusid algselt linnavalitsusest dr J. Müllerson ja W. Gross, H. Hiiob maavalitsusest, kol Roska soomusrongide rügemendi, J. Lenzius raudteelaste, A. Pehme "Säde" seltsi ja A. Pästlane üürnikkude seltsi poolt.

Esialgu tegevus ei edenenud ja 1922. aastal kutsus demobiliseeritud sõjaväelast liidu Valga osakond uuesti kokku erinevad organisatsioonid, et samba rajamisega edasi liikuda. Komisjoni lisandusid esindajatena kol Engmann Sakala rügemendi 3. pataljonist ja M. Kont demobiliseeritud sõjaväelaste liidu poolt. Elukoha vahetuse tõttu lahkusid komisjonist kol Roska, kol Engmann, W. Gross, H. Hiiop ja A. Pästlane ja nende asemele valiti kol Schmidt, kol Trossi, A. Kokkult, A. Wibo ja H. Kruustük. Nüüd hakkas komisjon dr Müllersoni eestvedamisel hoogsalt tööle.

Mälestussamba jaoks saadi raha erinevatest annetustest, toetustest ja heategevuslikest üritustest. Ausamba rajamist ja selleks annetuste korjamist korraldasid:
- langenud sõjaväelaste haudade korraldamise komisjon esimees Dr Müllersoni, kassahoidja A. Pehme, asjaajaja M. Kont, liikmed A. Kokkult, H. Krustük, kolonel Roska, kolonel Schmidt ja A. Vibo.
- Valga Naisseltsi langenud sõdurite haudade korraldamise komisjon eesotsas prouade Aalbergi, Tederi ja Edenbergiga.

Ausamba asukohaks valiti linnapark sellepärast, et linnaelanike soovitud kohas Vabaduse ja J. Kuperjanovi tänavate nurgal, õigeusu koguduselt maad ei saadud.

Sõjaväelaste haudade korraldamise komisjoni aruande järgi
Nõukogude okupatsiooni ajal 21. septembril 1940 lõhkusid Nõukogude aktivistid selle.

Mälestussammas taastati ja avati 16. augustil 2013 endises asukohas Valga linnapargis. Leitnant Julius Kuperjanovi pronksist kuju sambal taastas skulptor Jaak Soans.