Park on nime saanud “Säde” seltsilt ning tekkis seltsimajaga samal ajal. Enne parki asus samas kohas Kaagjärve mõisavalitseja Zenckeri villa juurde kuuluv aed. Sajandi alguses kutsuti parki “Säde” aiaks

Avati esialgselt 29.07.1922. Avamiseks oli "Säde" aed toredasti kaunistatud ja toimus suurepärane tulevärk. Sissetulek läks aia edasise kaunistamise heaks. Kontserdiga esines 1. ratsapolgu orkester. "Säde" seltsi juhatus otsustas tänavu kevadel oma aia kontsertideks avada ja aia korrastustöödega tehti algust juba kevadel.

Avamine sai teoks vaatamata seltsi rahalistele raskustele. Aja esikülge kaunistas moodne lattaed moodsate väravatega ja siis tuli lai trepp, mis aiaplatsile viis. Vasakut kätt trepist on terasslehtlad ja neid kavatsetakse veel juurde teha. Esialgu oli aed suhteliselt lagedavõitu, kuid siiski kena.

Park on liigivaene, valitsevaks on Pensilvaania saar (punane saar). Märgatavad on ka harilik ja suureleheline pärn, vaher, saarvaher. Tiik on ovaalne ja põhjaveetoiteline.
Tänapäeval asub Säde pargis mälestusmärk kõigile Valgamaalt represseeritutele. Põdralast pärit kivisse raius Leedumaalt pärit skulptor, samuti küüditatu, Viktoras Stavitskis kaks sõna: “Kodust ilmajäetuile” ning aastaarvu 1940. Mälestuskivi avati 14. juunil 1989.