
Hoone asub Valga linna vanimas keskaegses kvartalis, Riia ja Kesk tänava nurgal Jaani kiriku ja 2018. aastal valminud uue keskväljaku kõrval. Väliuuringute aruande järeldusel on tegemist ühe vanima hoonega Valgas, mis oli olemas juba 1778. aastal. Uue kivikiriku ehitust puitkiriku asemele alustati 1787, see valmis 1816. Võimalik, et kasutati samas kohas varem olnud Põhjasõja-eelse hoone vundamenti. Selle hoone hävingut tunnistab põlengukiht šurfis 7 kirikupoolsel idaküljel. 1789. aastaks oli hoonet põhjasuunas pikendatud ja lisatud Riia tn äärde tiibehitus.
Maja kuulus 1789. aastal potsepp J. Kernile, kes oli ühtlasi ka köster ja läti koolmeister. 1855. aastal kuulus kaupmees C. Oheimile, hiljem N. Kovalevsky perekonnale, kes müüsid maja 1913. aastal Jaan Klasmannile, kelle omandis see oli kuni 1925. aastani. Pärast oli hoone omanikuks Peeter Määrits (Maerits), kelle surma järel hoone müüdi oksjonil 27.08.1934. aastal Voldemar Pihapile. 10 11
Algselt elamuks ehitatud hoonel oli keskne mantelkorsten, mis lammutati 19. sajandi keskpaigas, kui hoone võeti kasutusele äripindadena. Hoone lõunakülje juurdeehitus valmis ajavahemikust 1913–1914, samal ajal lisati katuse idaküljele vintskapp. Nõukogude ajal hoone riigistati ja seal jätkasid tegutsemist poed. Põhjakülje tiibehitus lammutati 2018. aastal. Hoone on seisnud aastaid tühjana.9
Kirjeldus
L-kujulise põhiplaaniga ja kõrge poolkelpkatusega madal ühekordne puithoone, mis on aastasaja jooksul saanud esialgsest lihtsustatuma väljanägemise. Erinevalt vintskapist, mis on kindlalt hilisem lisandus on savitellistest korstnad algsed. Väärt detailidest pole palju säilinud. Alles on räästa all olev karniis, osaliselt ka katusekuju, samuti on säilinud maja ilmekad matsakad proportsioonid. 20. sajandi alguses oli hoone ühes osas Klassmanni trahter, teises Novikovi riideäri. Kui 19. sajandi lõpus oli kiriku ümbrus täis sagimist ja kauplemist – seal paiknes nimelt turuplats, siis 20. sajandi alguses hakkas suurem äritegevus ümber kolima Vabaduse tänavale.1
Huvitavat
- Tõenäoliselt vanim Valga linnas säilinud puumaja
- 1927. aastal andis linnavolikogu P. O. Maeritza ja Pihapi ärile õiguse avada bensiinimüügi aparaat, mis oleks olnud esimene Valga bensiinijaam. Paraku kaupmehed loobusid ideest ja esimene bensiinimüügi koht avati tollasel Kesk tn 20 juures (u praeguse Kesk 6 vastas)
- Hoones on ilmselt kõige kauem Valgas järjest töötanud kauplused. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal asus majas kõigi laste lemmik - mänguasjade kauplus
- Tollane majaomanik Peeter Määrits (Maeritz) Läks vabasurma 28.08.1930 pärast maksunõuete tõttu tekkinud majandusraskuste tekkimist. Ta elas samal aadressil õuepoolses majas.
J. Klasmanni äri (20. sajandi algus kuni 1925)
A. Herzbergi kauplus ja rätsep (1922)
P. O. Maeritza kauplus (1925)
P. O. Maeritz'i ja Pihap'i äri (1928)
-
Lõuna-Eesti, nr. 6, lk 4, 21.01.1922 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 44, lk 4, 13.06.1923 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 35, lk 3, 10.05.1924 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 73, lk 4, 29.11.1924 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 10, lk 4, 07.03.1925 ↩
-
Uus Rajalane, nr. 1, lk 6, 18.02.1926 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 25, lk 4, 30.03.1927 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 55, lk 4, 18.07.1928 ↩
-
Kultuurimälestiste riiklik register, 27005/113 Kesk tn 19, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=heritage&action=view&id=197, 16.01.2022 ↩
-
Juzar, M., Mets, E., Rosenberg, T., Valga muuseumi aastaraamat 2000, Valga vanad äritänavad, lk 72, 2001 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 99, lk 3, 29.08.1934 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 51, lk 4, 08.05.1935 ↩