Esmane teadaolev teadaolev kanne 15. september 1786:
Omanik: Die Hohe Krone, die dieses Haus am 15. september 1786 von den Erben weiland Bürgermeisters Witte gekauft hat. (tõlge: Kõrge Kroonu, kes selle maja 15. septembril 1786. aastal endise bürgermeistri Witte pärijatelt ostis.
Kinnistu koosseis:
Kivist maja päruskrundil Valgas, Riia tänaval: a)Wohnhaus; b)Kleete, Stall und Wagenhaus; c) Garten tõlge: a) elumaja, b) ait, tall ja vankrikuur, c) aed.

Ernst Bernhard Witte oli Valga bürgermeistriks 1760.-1770. aastatel ja suri 1781. aastal. Seega peaks ka maja olema krundile ehitatud enne 1781. aastat.

Brotze kogus leiduval Valga prospektil 1772. aastast on nimetatud asukohas kaks punase (kivi?)katusega hoonemahtu. Huvitav on sealjuures, et hoone Jaani kiriku poolne hooneosa on kujutatud Härrade tänava poolsest hoonetiivast madalamana. Võimalik, et selle näol ongi tegemist kõige vanema hooneosaga, kuid seda oletust tuleb esmalt uuringutega kinnitada.

O.S. Engelli koostatud Valga linnaplaani koopial 1789. aastast, mis on avaldatud koguteoses Valgamaa ja mille originaal peaks asuma praeguses Ajalooarhiivis kuid mille originaali arhiivist leida pole õnnestunud - on hoone nähtav juba oma praegusel kujul.

Valga linnaplaanil (EAA 308-6-37) mis on tehtud pärast uue kiriku ja kroonukooli valmimist (pärast 1795. a.), on krunt tähistatud numbriga 1 – dom dlja kvartirõ generalu - kindrali korteri maja.

J. Chr. Brotze kirjelduses 1784. aastast leidub järgmine viide: Kahe aasta eest ostis linn kaks maja, et sõjaväe sissemarssimise korral neid staabimajana kasutada: hiljem aga on Kõrge Kroonu ühe Kreisikohtu, Aadli Eestkosteameti ja Alam-maakohtu istungiteks, teise aga linnafoogti jaoks üürinud. Rentei jaoks üürib Kroonu ühte kodanikumaja.//. Kui esimesena nimetatu näol on tegemist sama majaga siis võib oletada, et maja oli juba alates 1782. aastast kroonuasutuste valduses ja osteti seejärel, 1786. aastal kroonule päriseks. Tõenäoliselt oli tegemist praeguseni säilinud Riia ja Raja tänava nurgal asunud väiksema hoonega, esinduslikum murdkelpkatusega hooneosa ja Härrade tänava poolne hoonetiib näivad olevat lisatud mõnevõrra hiljem, ilmselt 1780. aastatel. Veel 1817. a. majaomanike nimekirjas on hoonet nimetatud kohtumajaks.

1809. aastal anti senine kroonu kohtumaja koos kõrvalhoonetega Valga Maamõõdu- ja Revisjonikomisjoni käsutusse, mille ülesandeks sai kõigi Liivimaa kubermangu mõisavalduste kaardistamine. Kroonu andis hoone selleks Liivimaa Rüütelkonna valdusse, kes pidi hoonet kõige vajaminevaga varustama ja üleval pidama.17 Komisjon tegutses siin 1823. aastani, edasi läks hoone Liivimaa Kroonumõisate Maamõõdu- ja Revisjonikomisjoni valdusse, milline tegutses siin kuni 1858. aastani.

Hoone ümberehitusi ja remonte puudutavad arhiivimaterjalid asuvad Läti Riigi Ajaloo Keskarhiivis (LVVA). Säilikute pealkirjade järgi otsustades on kroonuhoonet remonditud aastatel 1828-1829

Taas on hoonet remonditud aastatel 1857-1858. Näib, et seejärel läks hoone Valga Sillakohtu kasutusse. Juba 1862. a. pärinevad andmed uue remondi kohta ja seejärel (1863) on uuesti kaalutud hoone üleandmist Liivimaa Rüütelkonnale või hoone müüki avalikul enampakkumisel.

1870. aastaks on kroonule kuuluva kinnistuga liidetud ka endine Härrade tänava äärne linnakrunt nr 56 koos kahe sellel asuva hoonega, kus hiljem asus Valga Postijaam.

Alates 1875. aastast kuni 1950. aastate alguseni oli hoone kasutusel vanglana. Hoone teisel korrusel asus vanglaülema korter.²

1890. aastatel lisati hoonele osa linnale kuuluvast krundist nr 47. 1890. aastal taotles Politseivalitsus linnalt ehitusloa Politseivalitsuse hoone juures hädavajalike remonttööde tegemiseks. Ilmselt seejärel on tehtud juurdeehitus hoone idaküljele, mida 1950. aastatel omakorda laiendati kuni tänavajooneni ulatuva ühekorruselise hoonemahuga. Seni Moskva tn 27 linna rendipinnal asunud arestikamber toodi Politseivalitsuse hoonesse 1910. aastal.

1913. aastal renditi linnalt lisaks ruumid Riia 7 hoones, kuhu paigutati kolm arestikambrit ja vahtkonnaülema korter. Linn pidi hoolitsema ruumide korrashoiu ja ülalpidamise eest.

Mõnda aega pärast Valga vabastamist 1919. aasta veebruarist kuni 1920. aasta alguseni tegutsesid seal Valga maakonnanõukogu ja maavalitsuse Läti osakonnad.

1920.-1940. aastatel oli kinnistu nr 46 (Riia 9) Eesti Vabariigi omand ja kuulus Valga vangimajale. Osa vangimaja hoonest (hilisem juurdeehitus) asus Valga linnale kuuluval kinnistul nr 47 (Riia 7).

Alates 1931. aastast oli Vangimaja valduses ka Härrade 12 ja 14 asuv kinnisvara (kinnistu nr 55 ja 56, endine Hobupostijaam).

1939. aastal liideti Riia ja Jaani tänavad Kesk tänavaga.

Alates 1953. aastast kuni 1990. aastate alguseni kuulusid hooned Valga Tarbijate Kooperatiivile, seda kasutati kontori ja laoruumidena. Hiljem olis kooperatiiv Priimetsa ja hooned jäid tühjaks.

1998. aastal läks hoone eravaldusesse ning jätkuvalt kasutuseta, kusjuures olukord halvenes tunduvalt.

2016. aastal pärast pikki võitlusi ja hoone põlemist, sai selle endal Valga linnavalitsus.

2018. aastal paralleelselt vanalinna väljaku ehitusega taastati hoone katus ja korrastati fassaad.