Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus 28. juulil 1926 idee, et spordiplatsiks sobiks kõige paremini ojaäärne maa-ala poeglaste gümnaasiumi hoone taga Kungla ja Kuperjanovi tänavate vahel. Oja tuleks torusse ajada. 1
1934. aasta sügisel tuli kokku spordinõunik G. Loori algatusel kokku koosolek, kus linnavalitsuse esindaja pakkus välja seitse maatükki, millest tuli välja valida sobilik spordiplatsi rajamiseks. Toimkond koosseisus G. Loor, P. Nõo, J. Ilwes, J. Piilman ja J. Lest tegid linna insener A. Sõberi abil kolme sobivama maatüki kohta eelarve. Neist valiti lõplikult välja üks - ühisgümnaasiumi õue org. Väikese takistusena on sinna küll ehitatud linna triiphoone, kuid selle asukohta saab muuta. Ehitama loodeti hakata juba 1935. aasta kevadel. 3
1936. aastal omandas Valga linn Anna Wukmannilt ühisgümnaasiumi õue kõrvalt 4570 rm maa-ala 600 kr eest spordiväljakuks korraldamiseks. 4
1937. aasta kevadel pöördus Valgamaa Spordiliit linnavalitsuse poole, et Kuperjanovi ja Kungla tänavate vaheline maa-ala (nn "gümnaasiumi org") antakse spordiliidule spordiväljaku ehitamiseks. Linnavolikogu otsustaski mai lõpus otsuse jaatavalt ja andis maa kasutamiseks tasuta määramata ajaks. 5 6
Staadioni ehitust alustati 1940. aasta suvel, kui hakati praeguse linnastaadioni kohale spordiväljakut rajama, kuid sõja tõttu jõuti selle lõpuleviimiseni alles 1956. aastal.
Staadionit renoveeriti 1971. ja 1998. aastal.
