Valga linna kroonika - Aia 12, Zenckeri villa (Samuelsi maja // Kesk 16 // Moskva 16 // Aia 14 // ohvitseride kasiino) 1902-

Aia 12, Zenckeri villa

Varasemad aadressi- või nimekujud: Samuelsi maja // Kesk 16 // Moskva 16 // Aia 14 // ohvitseride kasiino

1902

Valga. Zenckeri villa (1930ndad) (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 5, 16.01.2022)

Villa tüüpi historitsistlikus stiilis hoone on ehitatud ehitatud ja projekteeritud Karl Schmidti poolt 1902. aastal Kaagjärve mõisavalitseja Zenckeri tellimisel.

Zenckeri villa asub Valgas aadressil Aia 12. Hoone on alates 1996. aastast Valga Keskraamatukogu kasutuses.

Ehitis on neorenessanslike detailidega: lai korrustevaheline vööt, akendel simssidega raamistus ja esimesel korrusel rustika. Maja torniosa on esialgselt olnud puidust. Puidust on ka ehitise katuse ääre pits ja veranda palkoniga. Maja juurde kuulus tiigiga aed.

Ajalugu
Hoone vanema osa projekteeris insener-ehitusmeister Karl Schmidt 1902. aastal Kaagjärve mõisavalitsejale E. Zenckerile. 1909. aasta majaomanike nimekirja järgi kuulus maja veel lesk Pauline Zenckerile. Samas hoones reklaamisid ennast arst F. Barth ja notar A. Johannsen. Viimaselt ostis hoone advokaat Otto Samuel. 1925. aasta majaomanike nimekirjas on O. Samueli pärijad.³

1910–1914 – majas tegutses Kirise tütarlastekool.

1925 – maja oli kriminaalpolitsei ameti kasutuses.

1935 – Säde selts ostis Samueli pärijatelt hoone koos aiaga, kapitaalremont läks maksma 2 miljonit senti.

2. november 1935 – avati Valga garnisoni eesti ohvitseride kasiino. Avamisest võttis osa kindral J. Laidoner. ⁶

8. oktoober 1937 – saali seinal avati mälestustahvel Vabadussõjas langenud 3. Jalaväepolgu võitlejatele. Tahvlil oli kiri: “Nad langesid Vabadussõjas, võideldes 3. jalaväe polgu ridades 1918–1920” ning kolme hukkunu nimed koos langemise kuupäevadega.

1940–1941 – maja oli EKP Valgamaa Komitee ja ELKNÜ Valgamaa Komitee ning hävituspataljoni staabi kasutuses.

1942–1944 – majas tegutses Saksa sõjaväestaap.

1945 kasutasid ruume mõned Valga Keskkooli klassid.

1946–1957 tegutses seal lastekodu.

1969 oli hoone ajutiselt miilitsaosakonna kasutuses.

Pärast seda kuni 1989. aastani tegutses seal Valga Pioneeride Maja. 1972 tehti kapitaalremondi käigus Pioneeride Majale juurdeehitis.

1989–1995 tegutses hoones laste huvikool.

24. veebruar 1989 heisati hoone torni Laulva revolutsiooni aja esimene rahvuslipp Valgas.

1995. aastal hakati ehitist renoveerima Valga Keskraamatukogu jaoks arhitekt Endla Raime projekteerimisel. Töö lõpetati 1996. aasta juulis. 1996. aasta sügisel kolis majja Valga Keskraamatukogu, mis avas oma uksed 4. oktoobril.