Olen tänulik, kui märkasid viga või oskad täiendada:

Tartu 2, Ramsi vesiveski

Varasemad aadressi- või nimekujud: Riia 26
Valga. Ramsi veski. Osa üldvaatest XX sajandi algus (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 39:56, 12.11.2022)
Valga. Ramsi veski. Osa üldvaatest XX sajandi algus (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 39:56, 12.11.2022)
Ramsi veski või Luke Alaveski või Luhde mõisaveski [saksa k. Luhde-Obermühle, Ludo, Lude, Schloss-Luhde, Lugaži] vesiveski; uuemal ajal nimetatud ka kui Valga veski või Pedeli veski .

1772.a. linnavaatel kujutatud ehitis erineb oluliselt hilisemast veskihoonest, ilmselt oli tegemist puithoonega. Praegusele lähedasel kujul, poolkelpkatusega hoonena esineb see esimest korda 1856. aastast pärineval linnavaatel. Seega on praeguse veskihoone näol tõenäoliselt tegemist kas 18. sajandi lõpu või 19. sajandi esimese poole ehitisega. Algupärase välisilme säilitas hoone kuni II Maailmasõjani. Pärast sõda taastati hoone algupärasest erineval kujul, viilkatusega hoonena. Mingil põhjusel on ka osa hoovikülje telliskiviseinast asendatud saviseinaga. Katusekatteks oli 19. ja 20. sajandi vahetusel veel keraamiline S-profiiliga katusekivi, pärast ümberehitust tsementvaltskivi, mis 1960. aastatel asendati eterniitkattega.

Ajalugu
Praegu Valga linna territooriumil asuv Ramsi veski ehk Luke Alaveski (Luhde-Obermühle) kuulus ajalooliselt Valga linnaga külgnenud Luke (Ludo, Lude, Schloss-Luhde, Lugaži) mõisale. Luke mõis kuulus 16. sajandil Paju ja Luke mõisa omanikule von Plettenbergile, hiljem pikemat aega Wrangellide suguvõsale.

Veski esineb nimetuse all Lude quarn (Luke veski) juba 1683. aastast pärineval Johan Holmbergi koostatud Valga linnaplaanil, samuti kõigil hilisematel plaanidel. Seda on märgitud 1769. aastast pärinevates Valga rae vastustes kindralkuberneri küsimustikule, samuti J.C. Brotze kogus leiduval linnaplaanil 1784 aastast. Samas leiduval Valga linna kujutisel 1772. aastast on esiplaanil arvatavasti kujutatud sama veskihoonet.

Nime olevat veski saanud selle kauaaegse rentniku Ramschi järgi. Ulrich Ramsch tegutses 1830-1880 aastatel Taageperas ja hiljem Valgas möldrina.

1919. aastal ostis Luke Allveski koos seda ümbritseva 7 tiinu ja 244 ruutsülla suuruse krundiga Lugaži mõisa omanikult parun Wrangelilt Johann Tiltin(g). Valga linnavalitsus, kes eelnevalt oli taotlenud veski võõrandamist ja üleandmist linnale elektrijõujaama rajamiseks, vaidlustas Põllutööministeeriumi kinnistamist lubava otsuse. Riigikohus jättis 1921.a. veebruaris linnavalitsuse kaebuse siiski rahuldamata.

1920. aastatel kuulus veski Johannes Tiltinile. Vesiveskis, mis kandis aadressi Riia tn 26 töötas sel ajal kaks töölist. Tiltinid lahkusid 1939. aastal koos baltisakslastest ümberasujatega Saksamaale.

1940. a. oli omanikuks Peeter Vaher. Pais oli betoonist, kõrgusega 3 meetrit. Veelask 6 varjaline7. Turbiinikanal 2 m kõrge ja 3 meetrit lai. Vertikaalvõlliga turbiin, valmistatud Riias, G. Waldispühl`i töökojas, andis 35 hobujõudu võimsust.

Näib, et sõjas sai veskihoone kannatada ja taastati hiljem mõnevõrra muudetud kujul. Alates 1950. aastatest ei kasutatud hoonet enam veskina, hoone kuulus siis Valga Tarbijate Kooperatiivile, siin asus kooperatiivi transpordikontor, mis lõpetas tegevuse ja anti üle Valga Autobaasile .

Hoone erastati ebaõnnestunult 23. mail 2005. Vesiveski oli seejuures kultuuriministri määrusega tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Aastatel 2008–2009 teostas Valga linnavalitsus ehitusjärelevalvet, tehes Tartu 2 asuvate ehitiste omanikule kokku neli ettekirjutust.

2011. aasta jaanuaris purunesid lumeraskuse all Ramsi vesiveski katus ja sein. Muinsuskaitseameti kaasabiga koostati sama aasta aprillis eksperdihinnang katusekonstruktsioonide avarii põhjuste kohta ning avarii likvideerimise programm. Omanik laskis Ramsi vesiveskilt eemaldada kokkukukkunud katuseosa ja kattis ehitise ajutise kattega.

Valga maavanem tagastas 1. novembril 2011 erastamise toimiku Valga linnavalitsusele, viidates asjaolule, et vesiveski ei vasta ehitise tunnustele ning maareformi seaduse tähenduses ei käsitata ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Maavanem tegi Valga linnavalitsusele ettepaneku määrata hoone omanikule tähtaeg ehitiste kordategemiseks.

Linnavalitsuse 7. veebruari 2012 aasta korraldusega määrati omanikule vesiveski kordategemiseks tähtajaga üks aasta. Linnavalitsuse linnamajandusamet kontrollis 7. veebruaril 2012 korralduse täitmist. Tuvastati, et veskil puudub endiselt suures osas katus.

Valga linnavolikogu otsustas 26. aprillil 2013 omanikule teha pakkumuse hoonete võõrandamiseks. Omanik teatas 28. novembril 2013, et linnavalitsuse pakkumus ei ole piisav. Samas teatas ta, et on alustanud ettevalmistustega hoonete remondiks, soetanud materjalid katuse parandamiseks ning tegeleb vajalike töötajate otsimisega.

Kuna omanik ei nõustunud talle tehtud pakkumusega, teavitas Valga linnavalitsus 17. detsembri 2013. aasta kirjaga teda Tartu 2 asuvate ehitiste kui vallasasjade sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest.

2014. aastal omandas Valga linnavalitsus sundvõõrandamise teel veskihoone.5

Valga linnavalitsus koos Valka Kihelkonna Duumaga algatas INTERREG Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi 2014-2020 raames ellu projekti "Valga-Valka kaksiklinna keskuse arendamine" (Est-Lat 51). Tõsisemad ettevalmistused projekti elluviimiseks algasid juba 2016 aastal, mil kuulutati välja arhitektuurikonkurss ühise linnaruumi kujundamiseks. Valga-Valka kaksiklinna keskuse ja jalakäijate tänavad on projekteerinud Hispaania arhitektuuribüroo "In Project Studio Barcelona SPC". Muu hulgas kavandati Ramsi vesiveski ümbrusele uue funktsiooni andmine. Ramsi vesiveski ümbrus kohandati väikeste ürituste korraldamiseks. Vesiveski juures asuv alakasutatud kõrvalhoone lammutati. 2020. aastal otsustati täiendavalt veskihoone konserveerida. Eemaldati järelejäänud katuseosad ja müürid kindlustati. Muu hulgas tehti veevoolukanali eksponeerimiseks raudbetoonkonstruktsioonist bassein. Lõplikult sai projekt teoks piduliku avamisega 6. augustil 2021.

Mainimisi aastatel:
21.02.2024/admin
seotud pildid
Fotomontaaž Valga hoonetest (postkaart VaM F 818) Fotomontaaž Valga hoonetest (postkaart VaM F 818) Vaade Valga linnale Pudrumäelt (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 1924:2, 15.11.2022) Valga üldvaade Pudrumäelt 1920ndatel (Allikas: Raudma (Pommer), J., Helgid, nr. 1, lk 18, 1924) Pedeli sild veski juures (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 911:249, 12.11.2022) Suurvee poolt lõhutud sild Ramsi veski juures (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 2597:22, 12.11.2022) Vaade Pudrumäelt vana veski suunas (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 2304:7, 12.11.2022) 1_1_35159629_adj (Allikas: osta.ee veebikeskkond, EW-aegne postkaart Valga, https://www.osta.ee/en/ew-aegne-postkaart-valga-136389938.html, 16.01.2022) Valga. Ramsi veski. Osa üldvaatest XX sajandi algus (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 39:56, 12.11.2022) Valga. Üldvaade, Ramsi veski (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 39:72, 12.11.2022) Valga. Üldvaade, Ramsi veski (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 39:75, 12.11.2022) Valga. Pedeli jõgi. Paremal ääres Ramsi veski XX sajandi algus (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 39:76, 12.11.2022) Valga. Ramsi veski (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 39:77, 12.11.2022) Valga. Eesti-Läti piir Ramsi veski juures (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 139, 12.11.2022) Valka. Ülemine veski (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 518:2, 12.11.2022) Valga vaade Ramsi veski juurest (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 2774:1, 12.11.2022) Supelbassein Pedeli ääres. Taga näha Ramsi veski. 1930-40. (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 2667:10/N, 12.11.2022) Valka. Veski (Allikas: Valga Muuseum, VaM F 39:23, 12.11.2022) Valga linna supelbasseini rajooni plaan 1939 (fragment) Valga linna supelbasseini rajooni plaan 6.03.1939 (Valga linna maamõõtja kt A. Mihailov) (Allikas: Rahvusarhiiv, ERA.3084.3.21, 17.11.2023) 19100930_obj_29 (Allikas: Postimees (1886-1944), nr. 222, lk 3, 30.09.1910) 19130807_art_5114 (Allikas: Postimees (1886-1944), nr. 178, lk 2, 07.08.1913) 19231107_art_7377 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 86, lk 3, 07.11.1923) 19240705_art_845 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 50, lk 4, 05.07.1924) 19261201_art_8532 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 89, lk 3, 01.12.1926) 19270330_obj_29 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 25, lk 4, 30.03.1927) 19291214_art_9781 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 143, lk 2, 14.12.1929) 19320121_art_10640 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 7, lk 1, 21.01.1932) 19330520_art_11185 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 54, lk 4, 20.05.1933) 19340723_obj_29 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 83, lk 1, 23.07.1934) 19341024_art_11966 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 123, lk 1, 24.10.1934) 19350701_obj_29 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 72, lk 4, 01.07.1935) 19360617_art_12996 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 65, lk 3, 17.06.1936) 19360724_obj_29 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 80, lk 4, 24.07.1936)