Ajalehest "Lõuna-Eesti" 21.07.1937 lk 3 ¹:

Turu- ja laadaplatsil seisis post, millele varahommikul tõsteti üles toolipõhja suurune rauast lipp linna märkidega. Kell 11 võeti see maha ja siis võis ka maa- ja talurahvas hakata tegema oste, enne seda oli see keelatud.

Ühtlasi oli turuplats linnavalitsuse ja politsei avalike teadaannete koht, kus need ette loeti. Raekojast astus selleks välja linna käskjalg, kes põristas trummikesi ja talle järgnes linnaametnik suurte paberirullidega. Turuplatsil loeti need mitu korda rahvale valju häälega ette. Lisaks sellele oli linnal palgatud ka "valgustusametnik", kes seadis korda raudtulpadel olevaid petrooleumilampe.

Hiljem tekkis turu asukoha vaidlus ja kahe leeri vahel tekkinud võitluse tulemusel otsustati esialgu kolme päeva asemel turgu pidada iga päev (kolm päeva "mäe" turuplatsil ja kolm päeva all turuplatsil). Inimesed olid harjunud käima turul teatud päevadel ja see kavatsus jäi ellu viimata. Kesklinna ja Luke poolsed inimesed ei rahuldunud uue "mäe" turuga ja asutasid väljapool linna administratiivpiire Luke kiriku juures, kuhu Luke mõisa omanik selleks kinkis maa-ala, muretsedes ka loa turu pidamiseks. Uus turg meeldis oma vabaduse tõttu maarahvale niivõrd, et linna turg jäi täiesti varju. Sellele olukorrale tegi lõpu I maailmasõda ja hilisem piiriajamine Lätiga, mis eraldas Luke aguli ühes turuplatsiga.