Valga-Pärnu raudtee
kaasajal pole olemas või on nime muudetud
vkj: 5.10.1896
♰
Juurdeveoraudtee ehitamine algas 1895. aastal, ehitustööde inspektoriks nimetati teedeinsener Karl Taube. Pärnu–Mõisaküla–Valga liini ehitamine toimus ühekorraga nii Pärnu kui ka Valga poolt. Ehitust teostasid insener Krzizanovsky Pärnu–Mõisaküla liinil, insener Sievert Mõisaküla–Valga liinil ja insener Hacel Mõisaküla–Viljandi liinil.
Esimene rong Pärnust Valka väljus 1896. aasta 5. oktoobril (vkj). Samal päeval oli ka pidulik avamine. Esialgu kestis reis Pärnust Valka 9 tundi ja 5 minutit, hiljem aga sõiduaeg lühenes 8 tundi ja 17 minutini.
Avamisaastal oli raudteeliinil kolm jaama, neli peatuskohta ja viis nõudepeatust. Hiljem lisandusid uued peatused, osa peatuskohtadest ehitati ümber jaamadeks. Pärnu - Valga rongi piletihind III klassi vagunis oli 2 rubla ja 2 kopikat ning II klassi vagunis - 3 rubla ja 26 kopikat.
Samaaegselt Valga–Ruhja–Pärnu raudtee ehitusega ehitati Viljandi raudteeharu (algselt Laatre (Mõisaküla) – Viljandi kitsarööpmeline harutee), mis avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks liikluseks 1. augustil 1897.
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu–Valga reisirong alates Mõisakülast Läti territooriumit, mistõttu oli mitu korda päevakorral paralleelse ühenduse loomine Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitust alustati 1939. aastal, kuid see jäi lõpetamata.
Aastal 1937 valmis Lätis Riiast Ruhja viiv laiarööpmeline raudtee. Teise maailmasõja ajal asusid sakslased seda mööda kitsarööpmelise raudtee trassi Valga suunas pikendama, ent Punaarmee edasitung seiskas tööd ja pärast sõda neid ei jätkatud. Kuna ümberehituse käigus olid Ruhja ja Valga vahel rööpad üles võetud, kujunes kitsarööpmelise raudtee uueks lõppjaamaks Ruhja raudteejaam.
II maailmasõja lõpus, 1944.a. sügisel purustasid taganevad Saksa väed Valga - Ruijena raudteelüigu sedavõrd suures mahus, et hiljem seda otsustati mitte taastada.
1960. aastatel hakkasid kitsarööpmeliste raudteede kohale kogunema mustad pilved. Et kitsarööpmeliste raudteede veomahud ja kiirused jäid ebapiisavaks Nõukogude sõjaväe vajadustele, siis hakkas kohalik raudtee juhtkond Nõukogude Liidu kaitseministeeriumi survel otsima võimalusi raudtee ümberehitamiseks või sulgemiseks.
Aasta 1972 suvel suleti liikluseks Pärnu - Riisselja raudteelõik. Viimane reisirong diiselveduriga TU2-262 väljus liinile Pärnu - Ikla 5. jaanuaril. Mitmel järgneval aastal oli regulaarne liiklus säilinud vaid Mõisaküla - Ruijena (3 rongipaari päevas) ja Mõisaküla - Riisselja - Ikla (2 rongipaari nädalas) liinidel.
Viimaste kitsarööpmeliste raudteede likvideerimine jätkus peale Pärnu - Riia laiarööpmelise liini ehituse alustamist. Viimane kitsarööpmeline reisirong väljus Mõisaküla jaamast Ruijena suunas 15. mail 1975 a, seejärel alustati rööbastee ülesvõtmisega. 30. septembril 1975 a. väljus Eesti viimane kitsarööpaline rong Mõisakülast Ikla suunas.
Ümbernaelutamisele kuulus paraku vaid osa kitsarööpmelistest raudteedest. Peale raudteede ümberehitamist kadusid sellised lõigud nagu Pärnu - Papiniidu, Mõisaküla - Viljandi ja Riisselja - Ikla igaveseks.
Pärnu-Valga kitsarööpmelise raudtee avamise 110. juubeli puhul 2006. aastal otsustati ajalooline paik tähistada.
Pärnu südalinnas asunud reisijaama asukohale paigaldati 1911. aastal Saksamaal O. & Koppeli firmas ehitatud auruvedur ning 1913. aastal St. Peterburgis Arthur Koppeli firmas ehitatud platvormvagun.
-
Valga keskraamatukogu, https://et.wikipedia.org/wiki/Valga%E2%80%93Ruhja%E2%80%93P%C3%A4rnu_raudtee, 16.01.2022 ↩
-
Postimees (1886-1944), nr. 219, lk 3, 05.10.1896 ↩
-
Eestimaa rongid, PÄRNU - VALGA, http://est-train.ertas.eu/kits/parnu-valka.php?lng=est, 16.01.2022 ↩
-
Internet, Pärnu kitsarööpmelise raudtee mälestusmärk, https://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-kitsaroopmelise-raudtee-malestusmark, 16.01.2022 ↩
-
Youtube.com, Pērnava- Rūjiena- Valga, https://www.youtube.com/watch?v=fprlh81yja0, 16.01.2022 ↩