Olen tänulik, kui märkasid viga või oskad täiendada:

Vabaduse 6/8, "Säde" seltsimaja

Varasemad aadressi- või nimekujud: Moskva 28 // Romanovi 6 // Pihkva 6 // Vabaduse 6/8
vkj: 10.04.1911
Valga. Pihkva tänav (VaM F 1663:7) Valga. Pihkva tänav (VaM F 1663:7); Valga Muuseum
Valga. Pihkva tänav (VaM F 1663:7) Valga. Pihkva tänav (VaM F 1663:7); Valga Muuseum
„Säde” seltsimaja avati 10. (23. ukj) aprillil 1911. aastal.

Eellugu
Seltside ühishoone ehitamise kava tekkis 1909. aastal. Paraku ei olnud teistel Valga seltsidel "Säde" seltsiga võrdset majanduslikku võimekust ning ehitamine jäi täielikult "Säde" seltsi õlgadele.

“Säde” selts ostis 1909. aastal 23 750 rubla eest varem üüritud maja selleaegse aadressiga Moskva 28 ja hiljem ka kõrvalmaja. Need lammutati ning ehitati suur kaheosaline seltsimaja.

Ehitise kirjeldus
"Säde" seltsi maja projekteeris esimene eesti kutseline arhitekt Georg Hellat (1870 -1943) ja kuulus Georg Hellati projekteeritud suurimate ja komplitseeritumate ehitiste hulka. Ehitis on ilisjuugendlik. Liithoone 3-korruseline seltsimaja ning 4-korruseline hotellimaja ühinevad tervikuks vaatamata kujunduse erinevustele. Mõlemaid hooneid ühtlustab välisviimistlus, kus silekrohv vaheldub pritskrohviga. Ta on suurim väikelinna Eesti seltsimaja sajandi algusest. Ühiskondlikult kaalutluselt Valgas on see ehitis kõrvutatav samal ajal ehitatud seltsihoonetega teistes eesti linnades – Tartus, Pärnus Tallinnas ja Narvas.
Säilinud on ehitise 2. järgu eskiisprojekt, mille teostas Georg Hellat, keda ongi seetõttu peetud kogu hoone projekteerijaks.

Seltsihoone tänavaäärsele kolmekorruselisele korpusele lisandus hoovipoolne teatrisaali plokk. Saal haaras teise ja kolmanda korruse. Ta oli hea akustikaga ning mahutas üle 600 istekoha. Teatri sissepääs oli rõhutatult nišis, kus asusid teatrikuulutused. Siit viis avar uks garderoobi, kus kollakaspruuniruuduline esinduslik põrand, paremal kassaluuk, postidel peeglid, lõpus lai trepp
platvormiga, sellel suur peegel, millest oli võimatu mööduda end kohendamata. Pöördel viisid üles jalutussaali kaks esinduslikku treppi, mis lõppesid kõrgete kaarte all. Jalutussaal oli suur ja avar, nišis avarad istepingid. Seltsimaja teatrisaali garderoobi taga ehk teatrisaali all asus söögisaal, selle ees eestseisuse ruum. Söögisaali taga oli kabinet ja piljardiruum ning veel kaks kabinetti, nende
kõrval aga restorani ruum, mille kõrval köök ning trepikoda, mis viis kolmandale korrusele.

Erinevalt teistest selleaegsetest seltsimajadest oli Valga seltsihoone ehitamisel pööratud tähelepanu äritegevusele. Säde” seltsimaja liitus teises järgus valminud ärihoonega, mis kavandati juba 1911.a. kevadel hotelliks, mille esimesel korrusel pidid olema ärid. Ehitamise käigus lisati hoonele ka neljas korrus.

Ehitamine ja avamine
Nurgakivi pandi 22.08 1909 (ukj). Esimesel lihavõttepühal 1911. aastal avati pidulikult vastvalminud "Säde" seltsi teatri- ja kontserdimaja (praegune Vabaduse 8). Juba piletite eelmüük oli väga elav ning külalisi tuli palju. Avamispidustused kestsid 3 päeva.
1912. aastal ehitati juurde ärimaja (praegune Vabaduse 6), kus lisaks alumise korruse poodidele, hakkas asuma hotell "Central", Valga panga büroo ja mitmeid teisi asutusi.

Rasked ajad ja põlengud
I maailmasõja ja Vabadussõja ajal läks "Säde" ärimaja suuresti sõjaväe kasutusse ja sai kõvasti kannatada. Hiljem, Eesti Vabariigi esimeses perioodil, kujunes "Säde" hoonekompleksist Valga olulisim kultuuri- ja ärikeskus, kus tegutseid nii teater, kui muusikakool, kuid samas ka pank ja kindlustuselts. Ärimaja esimesel korrusel asusid kuulus juuksuri töökoda ja mitmed kauplused. Hoone taga asus suur aed, kus oli ka kõlakoda. Aias toimusid suviti tantsuõhtud.

Ehitis põles mitmeid kordi.
- Esmalt juba ehituse ajal 26. detsembril 1909.
- Teine kergem põleng oli saksa okupatsiooniajal (1918).
- Seejärel 13. mail 1920. Selle põlengu järel taastati hoone algkujul. Taastamine viidi läbi arhitekt Arved Eichhorni juhatusel.
- 28.09.1948. aasta põlengu järel jäi saaliosa taastamata. 1955. aastal asutati hoones Valga Rajoonidevaheline Koduloomuuseum.
- 23.05.1987 põlesid neljanda korruse korterid, vee läbi said kannatada inventariseerimisbüroo dokumendid ja koduloomuuseum. Hoone suudeti täielikust hävingust päästa
- 30. märtsi 1988. aasta tulekahju käigus hävis osalt muuseumi püsiekspositsioon. Kogud seevastu säilisid. Hoone püsis varemetes üle kümne aasta. Ka ehitise projekteerimisega seonduv dokumentatsioon võis hävida esimestes tulekahjudes.

Tegutsenud asutused
Valga Pank asutati 1922. aastal ja asus maja teisel korrusel. 1924.-1936. asus selles majas olümpiavõitja Alfred Neulandi kauplus. Hoone tänavapoolses korpuses asusid esimesel korrusel läbi aegade äriruumid. Algselt enne Esimest maailmasõda olid vasakult esimestes ruumides Kuznetsovi vabriku ladu. 1920.-1930. aastatel asus siin J.Sepa moeäri. Järgmistes ruumides oli 1920. aastatel V.Sarali nahakauplus, 1930. aastatel - Hermlini kingakauplus.

“Säde” majas on läbi aegade asunud ka mitmesuguseid ametiasutusi. 1911. aastal olid seltsimaja kolmanda korruse ruumid üüritud rahukohtunikule ning rahukohtunikkude kogu ja ringkonnakohtu istumiseks. Ajavahemikus 1921-1926 asus siin Maakonnavalitsus, kohtuuurija ja notar H.Tuul. 1936. aasta andmetel politsei ja kriminaalkomissar, I ja II jaoskonna kohtunikud, notarid J.Kalm, M.Laurits, J.Uuemaa ning notar H.Tuul. Neljandal korrusel oli muusikakool. 1957. aastal kolis seltsimaja teisele korrusele äsja loodud Valga Rajoonidevaheline Koduloomuuseum, mis tegutses siin kuni 1988. aasta põlenguni.

Nüüdisaeg
1998. aasta detsembri alguses asuti hoone renoveerimisele taas muusemi tarvis. Projekteeris OÜ „Arcus-Projekt” (arhitekt Tiit Raev). Hoone valmis 1999. aastal.

06.10.1999 toimus Valga Muuseumi renoveeritud hoone ja püsiekspositsiooni avamine, kus osales kultuuriminister Signe Kivi. Samal aastal algas ka "Säde" maja teise poole renoveerimistööd.
17.11.2000 Avati Maa-Arhiivi uued tööruumid (Vabaduse 6 osas)

Juugendliku fassaadikäsitlusega suurehitisena on ta esile tõstetav mitte üksnes Valga linnas, vaid kogu Eesti arhitektuuripärandis.

  1. Raudma (Pommer), J., Helgid, nr. 1, lk 14, 1924 

  2. Kultuurimälestiste riiklik register, Valga Säde Seltsimaja, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23341, 16.01.2022 

  3. Postimees (1886-1944), nr. 167, lk 4, 26.07.1916 

  4. Rajalane, nr. 84, lk 1, 15.05.1920 

  5. Lõuna-Eesti, nr. 17, lk 2, 17.03.1926 

  6. Valgamaa aastaraamat 1999, lk 18, 2000 

  7. Valgamaa aastaraamat 2000, lk 17, 2001 

  8. Juzar, M., "Säde" selts ja teater 1902-1940, lk 97, 2002 

  9. Juzar, M., "Säde" selts ja teater 1902-1940, lk 96, 2002 

Mainimisi aastatel:
30.03.2024/admin