Olen tänulik, kui märkasid viga või oskad täiendada:

Valga linn

11. 06. 1584
vkj: 1.06.1584
Valga vapp 1580 (Allikas: Heraldry of the World, Valga (Estonia), https://www.heraldry-wiki.com/heraldrywiki/index.php?title=Valga_(Estonia), 16.01.2022)
Valga vapp 1580 (Allikas: Heraldry of the World, Valga (Estonia), https://www.heraldry-wiki.com/heraldrywiki/index.php?title=Valga_(Estonia), 16.01.2022)
NB! Leiti ilmseid loogikavigu või kaheldavaid kohti, mis on tähistatud märkega [?]
1584. aasta 11. juunil andis Poola kuningas Stefan Bathory Valgale asutamiskirja ja Riia õiguse. Seda päeva peetakse Valga linna sünnipäevaks.
1266 Valga (Walk) nime mainitakse Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. 1284 Valgat mainitakse Novgorodi kroonikas.
1286 Valga esmamainimiseks on peetud sissekandeid Riia linna võlaraamatus.
11. juuni 1584 Poola kuningas Stefan Batory andis Valgale linna õigused.

Valga linnast on ülevaade Johann Christoph Brotze kogumikus "Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Wapen" - I osa (1771), lk 190 linna vapp, lk 250 linna vaade ja kirjeldus

Asehalduskord 1783-1896:
1785. aasta linnaseadusega loodi linnade valitsemiseks seniste raadide asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnakodanike hulka loeti suurem osa linnaelanikest, teenijad ja pärisorjad välja arvatud. Kodanikud jagunesid kuude klassi, nende liigitamisel oli määrav kodaniku-elaniku poolt deklareeritud varanduse suurus. 1785. aasta linnaseadusega kaotati tsunftisundus käsitöö põhialadel. Linnaseadus kohustas linnavalitsust sisse seadma kinnisturaamatud, kuhu tuli kindlate numbrite all registreerida kõik linna majad ning muud hooned, krundid ja vabad maad.

Politsei ülesandeid maakondades asus täitma alamkohus, linnades politseivalitsus. Senine kohtusüsteem asendati uuega: talupoegade jaoks asutati alamkorrakohus ja ülemkorrakohus, aadlike jaoks kreisikohus ja ülemmaakorrakohus.

Linnavolikogu
Valiti esimest korda 30.-31.01.1879 neljaks aastaks (1879-1883).

Saksa okupatsiooni ajal aastail 1943–1944 nimetati ametisse linnapeade nõunikud ehk raehärrad. Nende ülesanne oli omavalitsuskorporatsiooni juhatajale nõuandmine ja arusaamise soetamine tema korraldustele elanikkonnas. 32
Valgas olid neiks:
Märt Gross
Aleksander Käo
Robert Kõrge
Juhan Lillipuu
Karl Pärt
Jaan Soo
Eduard Roode
Voldemar Pihap
Hans Tuul
Aleksander Zeeman
Ajaleht "Rajalase" ilmselt 18. sajandi keskpaiga Valga olukorda kirjeldavast artiklist:

Linna kirik on ilma kirikuõpetajata, sest kogudus on vaene. Linnal olnud 26 talu. Rikas raehärra olnud linna osa talusid pantimise teel endale saanud ja ühendas mõisaks. Nii jäänud linnale 16 talu. Ta olevat jätnud testamendi linnasekretäri kätte, millega linn tema varanduse pärijaks pidi saama, et võimaldada kirikuõpetajat palgata, kuid pärast matust ei suudetud testamenti kusagilt leida. Linna kirik olnud siis puust ja tornita.

19. juulil 1933 kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt ametlikuks linnanimeks "Valga".

Märtsis 1937 võeti kasutusele linna lipp: roheline-valge-roheline.

Sõjategevuses 1944. a. sai Valga tugevasti kannatada; hävis ligi 34% elamispinnast, varemeis oli suur osa linnakeskusest. Esmajärjekorras taastati raudteesõlm, esimeseks uusehitiseks oli torniga vaksalihoone (1949, arh. V. Tsipulin), 1947. a. valminud planeerimisskeemi (arh. F. Wendach) kohaselt rajati varem kitsa peatänava kohale lai Lenini allee (nüüd Kesk tänav) haljasribaga keskel. Kahel pool alleed taastati mõned sõjas kannatada saanud kivimajad. Uue tööstusettevõttena rajati raudtee äärde jõusöödatehas, linnasüdamesse õmblusvabrik, lisaks neile mööblivabrik, lihakombinaat, leivatehas, veinivabrik jt. Hakkasid kujunema tööstuspiirkonnad linna põhjaserval Rükkelis ja kirdeosas. Kuni 1955. aastani ehitati peamiselt individuaalelamuid, mille tulemusena laienes linna hoonestatud ala kagus Võru maanteega külgnevas osas ning põhja pool Tartu maantee äärses Purakülas. Eramuid ehitati ka varem hoonestatud alale ja selle laiendusele raudtee ja Pedeli jõe vahel. 1956. a. valmis Valga generaalplaan (arh. A. Soans). Riikliku elamuehituse elavnedes 1950.-ndate aastate lõpul püstitati kõigepealt raudteevalitsuse kolmekorruselised tüüpelamud (seeria 1-317) raudteejaama lähedale Pargi t. ja Jaama t. piirkonda. Sama seeria neljakorruselisi tüüpelamuid ehitati ka linna südamesse Lenini allee äärsesse kvartalisse sõjas purustatud hoonete kohale. 1960.-ndate aastate lõpus valdavaks saanud viiekorruseliste elamute ehitus tüüpprojekti 1-318 järgi koondus Sepa, Uue ja Puiestee tänavaga piiratud kvartalisse (planeering 1968, arh. P. Aarmann). Esimese suurema ühiskondliku hoonena kesklinnas valmis 1961. a. kooperatiivi haldushoone kaupluste ja restoraniga (arh. A. Volberg) Kesk ja Vabaduse t. nurgal. Linnasüdame arhitektuuriliseks aktsendiks kujunes tüüpprojekti järgi ehitatud modernistlik kultuurimaja (1967); raudteesõlm täienes külmutusvagunite depooga. 1972. a. kinnitatud Valga generaalplaani korrektuur hõlmas nii Eesti Valgat kui ka Läti Valkat. Mõlema linna ühiskondlikke keskusi ühendavaks teljeks kavandati Liidu (Sepa) tänav; linnu pidi liitma ringtee. Uus tööstustsoon nähti ette linna idaservale Valga-Tartu raudtee ja likvideeritud kitsarööpmelise raudteeharu vahele. Riiklik elamuehitus koondati nüüd linna hoonestatud ala idaküljele nn. Raudtee kvartalisse (planeerimisprojekt 1972, arh. V. Tallo), kuhu püstitati viiekorruselisi Tartu Elamuehituskombinaadi suurpaneelelamuid. Raudtee läheduses valmis uus võõrastemaja (1979), südalinnas postkontor ning teenindusmaja (1976). Sajandialguse juugendehitistega haakub 1980.-ndail aastail Kuperjanovi tänava algusesse püstitatud viiekorruseline elamu (arh. A. Kose). 1994. a. alustati Pedeli luha rekonstrueerimist linna keskseks puhkealaks. Valminud on staadion (arh. A. Oravas koos arh. Ü. Eljandiga) ja maakonnahaigla (arh. N. Vaarpuu).
Allikas: Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999 (http://www.eestigiid.ee/?CatID=76)

Valga raad (1584-1783) Arhiiv: EAA.1003
Valga magistraat (1783-1797) Arhiiv: EAA.1003
Valga linnanõukogu (1787-1797) Arhiiv: EAA.1003
Valga raad (1797-1889) Arhiiv: EAA.1003
Valga linnavolikogu (1879 - 1917 (1919)) Arhiiv: EAA.3366.1.1 kuni EAA.3366.1.7, EAA.3366.1.7a, EAA.3366.1.8
Valga linna Magistraat (1918) Arhiiv: ERA.3084
Valga linnavolikogu (1921 - jaanuar 1941) ERA.40.1.1064 kuni ERA.40.1.1083
Valga Linna TSN Täitevkomitee (1941) ERA.R-1152
Valga Linna RSN Täitevkomitee (1944-1992) VAMA.338
Valga linnavolikogu (25.05.1992-22.10.2017) Arhiiv: ERA.5467

Valga linnapead kuni 1918. aastani:
Georg Johann Frantzen (bürgermeister) 1720 aprill-1730
Gottfried Roop ?-1769-?
Ernst Bernhard Witte 1756-05.10.1781 (surmani)
Friedrich Eberhard Witte ?-1784-?
Joachim Sparwart ?-1784-?
Carl Gustav Frantzen ?-1785-?
Carl Christoph Bremer [?] -1795?-
Joann Razumovski (elas 1813 - 1873?)
C. G. Hoffman 1802-1808?
14.04.1861-17.06.1863 Wilhelm Woldemar Kampmann
31.10.1867-30.05.1875 Wilhelm Woldemar Kampmann

Linnavolikogud ja linnapead 1879-1918

Linnavolikogu koosseis Linnavolikogu esimees Linnapea
Valga linnavolikogu koosseis (1879-1883) Ernst Gustav Dahlberg 21.04.1879-? Constantin Eduard Silsky 28.04.1879-1883
Valga linnavolikogu koosseis (1883-1886) Constantin Eduard Silsky 1883-1886
Valga linnavolikogu koosseis (1887-1890) Woldemar Conrad von Dahl 1888-1890
Valga linnavolikogu koosseis (1891-1893) Woldemar Conrad von Dahl 1891-1893
Valga linnavolikogu koosseis (1894-1897) Woldemar Conrad von Dahl 1893-1897
Valga linnavolikogu koosseis (1898-1901) Woldemar Conrad von Dahl 1898-1901
Valga linnavolikogu koosseis (1902-1906) Hans Einer 24.01.1902-? Johannes Märtson 1902-1906
Valga linnavolikogu koosseis (1906-1910) Hans Einer 10.03.1906-? Johannes Märtson 1906-1910/td>
Valga linnavolikogu koosseis (1910-1914) Johannes Märtson 1910-1914
Valga linnavolikogu koosseis (1914-1917 juuli) Johannes Märtson 1914-1917 märts
Hans Einer (valiti 30.03.1917)-?
Valga linnavolikogu koosseis (1917 juuli-1919 veebruar) Karl (Kārlis Aleksandrs) Osolinš (Ozoliņš) (valiti 25.07.1917)-?
1917 november - 22.02.1918 läti punase kütipolgu ja Valgas paikneva 12. armee sõdurite saadikute nõukogu täitevkomitee

Linnavalitsemine 1918-1919 okupatsioonis
25.02.1918-27.03.1918 - saksa okupatsioon: bürgermeister P. von Sivers, linnapealik major Lewin (in Liewen[?])
27.03.1918-02.12.1918 - saksa okupatsioon: Bürgermeister Oskar Raue
18.12.1918-01.02.1919 - punavägede okupatsioon: (linnapea Karl (Kārlis Aleksandrs) Osolinš (Ozoliņš))

Linnavolikogud ja linnapead 1919-1944
[peatükk täiendamisel]

Linnavolikogu koosseis Linnavolikogu esimees Linnapea
Johannes Kerg 03.02.1919-18.10.1919 (esitas lahkumispalve septembris)
Johan (Johann) Kuusik (Kusik) 18.10.1919-1920 oktoober
Jaan Soo 19.10.1920-02.03.1921
Valga linnavolikogu koosseis (1921-1923) Theodor Villa 02.03.1921-29.09.1921
Theodor Villa 29.09.1921-12.1923		 Johan Müllerson 02.03.1921-04.09.1922
Artur Karl Kokkult 04.09.1922-26.10.1922 (13.11.1922)
Artur Karl Kokkult 30.08.1923-17.01.1924
Valga linnavolikogu koosseis (1924-1926) Mihkel Kont 10.01.1924-12.1926 Jaan Soo 17.01.1924-17.02.1927
Valga linnavolikogu koosseis (1927-1929) Mihkel Kont 27.01.1927-12.1929 Artur Karl Kokkult 17.02.1927-30.08.1928 (esitas lahkumispalve jaanuaris 1928)
Hendrik Leiur 30.08.1928-30.01.1930
Valga linnavolikogu koosseis (1930-1934) Johannes Martinson ?.01.1930-29.09.1932
Villem Rebane (Maidre) 29.09.1932-13.02.1934		 Jaan Soo 30.01.1930-01.01.1934
Valga linnavolikogu koosseis (1934-1939) Hans Sims 24.05.1934-10.12.1936
 Märt Gross 02.01.1934 (valiti 14.12.1933) - mai 1934
Theodor Villa 24.05.1934-?
Valga linnavolikogu koosseis (1939-) Theodor Villa ?-19.7.1940

Linnavalitsemine 1940-1944 okupatsioonis
19.7.1940-jaanuar 1941 Kristjan Kukk (vene okupatsioon)
jaanuar 1941-01.07.1941 linna täitevkomitee esimees Ernst Heidemann (vene okupatsioon)
01.07.1941- Jaan Soo (saksa okupatsioon)
1941-1944 - Valter Männik (saksa okupatsioon)

Linna täitevkomitee esimehed 1944-1989 (vene okupatsioon)
[peatükk täiendamisel]
Aili Toomet, linna täitevkomitee esimees
Taimi Käos, linna täitevkomitee esimees 02.07.1980-18.05.1983
Gvidolf Oja, linna täitevkomitee esimees
Udo Kangur, linna täitevkomitee esimees

Linnavolikogud ja linnapead 1989-2017

Linnavolikogu koosseis Linnavolikogu esimees Linnapea
Linnavolikogu 1989-1993 Kalina Mavrina 09.01.1990-29.10.1993
Linnavolikogu 1993-1996 Aarne Veedla
29.10.1993-?.10.1996		 Raivo Kukk 29.10.1993-08.09.1994
Meelis Atonen 15.09.1994-30.10.1996
Linnavolikogu 1996-1999 Ene Kulasalu 30.10.1996-?.10.1999 Uno Heinla, 30.10.1996-01.11.1999
Linnavolikogu 1999-2002 Uno Heinla 01.11.1999-?.10.2002 Margus Lepik 01.11.1999-15.11.2002
Linnavolikogu 2002-2005 Uno Heinla 01.11.2002-?.10.2005 Margus Lepik 15.11.2002-04.11.2005
Linnavolikogu 2005-2009 Feliks Rõivassepp 26.10.2005-23.10.2009 Margus Lepik 04.11.2005-30.03.2007
Ivar Unt 30.03.2007-06.11.2009
Linnavolikogu 2009-2013 Külliki Siilak 28.10.2009-30.10.2013 Ivar Unt 06.11.2009-04.03.2011
Kalev Härk 11.03.2011-08.11.2013
Linnavolikogu 2013-2017 Ivar Unt 04.11.2013-21.10.2017 Kalev Härk 08.11.2013-04.11.2017

Valga linna omavalitsuslik staatus taastati 21.05.1992. 34

  1. Vikipeedia, Asehaldurkondade moodustamine, https://et.wikipedia.org/wiki/18._sajand_Eestis, 16.01.2022 ↩

  2. Neuverändertes Russland oder Leben Catharinä der Zweyten Kayserin von Russland. 3. Aufl, 2. köide, lk 501, 1772 ↩

  3. Pernausche Zeitung, nr. 99, lk 2, 16.12.1908 ↩

  4. Erste Fortsetzung des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, lk 91, 1843 ↩

  5. Postimees (1886-1944), nr. 168, lk 2, 28.07.1917 ↩

  6. Lõuna-Eesti, nr. 29, lk 3, 13.04.1927 ↩

  7. Postimees (1886-1944), nr. 38, lk 3, 16.04.1918 ↩

  8. Lõuna-Eesti, nr. 31, lk 2, 23.04.1927 ↩

  9. Lõuna-Eesti, nr. 32, lk 2, 27.04.1927 ↩

  10. Rahvusarhiiv, Ajutise Valitsuse poolt 12. veebr.1919 a. antud ajutised määrused Valga linna ja maakonna valitsemise kohta. Eesti ja Läti valitsuste vahelised lepingud, ERA.808.1.38, lk 42-43, 16.01.2022 ↩

  11. Kaitseliidu Valga Malev 1918-1938, Valga Kaitseliidu sünd, lk 10, 1938 ↩

  12. Rajalane, nr. 209, lk 3, 12.10.1920 ↩

  13. Rajalane, nr. 75, lk 2, 30.04.1921 ↩

  14. Rajalane, nr. 75, lk 3, 30.04.1921 ↩

  15. Lõuna-Eesti, nr. 64, lk 3, 06.09.1922 ↩

  16. Lõuna-Eesti, nr. 80, lk 3, 01.11.1922 ↩

  17. Lõuna-Eesti, nr. 84, lk 3, 15.11.1922 ↩

  18. Rigasche Zeitung, nr. 159, 15.07.1885 ↩

  19. geni.com, Ernst Bernhard Witte, https://www.geni.com/people/Ernst-Witte/6000000091139328851, 16.01.2022 ↩

  20. Lõuna-Eesti, nr. 67, lk 3, 01.09.1923 ↩

  21. Lõuna-Eesti, nr. 5, lk 3, 19.01.1924 ↩

  22. Lõuna-Eesti, nr. 72, lk 3, 01.09.1928 ↩

  23. Brotze, J., J. C. Brotze kogumik. Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Wapen, etc, 1. osa, lk 190, 1771 ↩

  24. Brotze, J., J. C. Brotze kogumik. Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Wapen, etc, 1. osa, lk 250, 1772 ↩

  25. Riigi Teataja (1918-1944), nr. 63, lk 794, 25.07.1933 ↩

  26. Lõuna-Eesti, nr. 12, lk 3, 01.02.1930 ↩

  27. Lõuna-Eesti, nr. 92, lk 3, 20.08.1932 ↩

  28. Lõuna-Eesti, nr. 1, lk 1, 04.01.1934 ↩

  29. Neue Dörptsche Zeitung, nr. 33, lk 2, 08.02.1879 ↩

  30. Neue Dörptsche Zeitung, nr. 34, lk 2, 09.02.1879 ↩

  31. Neue Dörptsche Zeitung, nr. 103, lk 2, 04.05.1879 ↩

  32. Vikipeedia, Eesti raehärrad 1943–1944, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_raeh%C3%A4rrad_1943%E2%80%931944, 25.12.2023 ↩

  33. Valgamaalane, nr. 65, lk 8, 07.06.2014 ↩

  34. Riigi Teataja 1989-, nr. 23, 318, 15.06.1992 ↩

Wikipedia : https://et.wikipedia.org/wiki/18._sajand_Eestis geni.com : https://www.geni.com/people/Ernst-Witte/6000000091139328851 Wikipedia : https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_raeh%C3%A4rrad_1943%E2%80%931944
Mainimisi aastatel:
26.05.2024/admin
seotud isikud
seotud kohad
Laadime Valga linn 1584- pilte...