Valga linn
vkj: 11.06.1584
1266 Valga (Walk) nime mainitakse Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. 1284 Valgat mainitakse Novgorodi kroonikas.
1286 Valga esmamainimiseks on peetud sissekandeid Riia linna võlaraamatus.
11. juuni 1584 Poola kuningas Stefan Batory andis Valgale linna õigused.
Valga linnast on ülevaade Johann Christoph Brotze kogumikus "
Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Wapen"
- I osa (1771), lk 190 linna vapp, lk 250 linna vaade ja kirjeldus
Ajaleht "Rajalase" ilmselt 18. sajandi keskpaiga Valga olukorda kirjeldavast artiklist:
Linna kirik on ilma kirikuõpetajata, sest kogudus on vaene. Linnal olnud 26 talu. Rikas raehärra olnud linna osa talusid pantimise teel endale saanud ja ühendas mõisaks. Nii jäänud linnale 16 talu. Ta olevat jätnud testamendi linnasekretäri kätte, millega linn tema varanduse pärijaks pidi saama, et võimaldada kirikuõpetajat palgata, kuid pärast matust ei suudetud testamenti kusagilt leida. Linna kirik olnud siis puust ja tornita.
19. juulil 1933 kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt ametlikuks linnanimeks "Valga".
Märtsis 1937 võeti kasutusele linna lipp: roheline-valge-roheline.
Sõjategevuses 1944. a. sai Valga tugevasti kannatada; hävis ligi 34% elamispinnast, varemeis oli suur osa linnakeskusest. Esmajärjekorras taastati raudteesõlm, esimeseks uusehitiseks oli torniga vaksalihoone (1949, arh. V. Tsipulin), 1947. a. valminud planeerimisskeemi (arh. F. Wendach) kohaselt rajati varem kitsa peatänava kohale lai Lenini allee (nüüd Kesk tänav) haljasribaga keskel. Kahel pool alleed taastati mõned sõjas kannatada saanud kivimajad. Uue tööstusettevõttena rajati raudtee äärde jõusöödatehas, linnasüdamesse õmblusvabrik, lisaks neile mööblivabrik, lihakombinaat, leivatehas, veinivabrik jt. Hakkasid kujunema tööstuspiirkonnad linna põhjaserval Rükkelis ja kirdeosas. Kuni 1955. aastani ehitati peamiselt individuaalelamuid, mille tulemusena laienes linna hoonestatud ala kagus Võru maanteega külgnevas osas ning põhja pool Tartu maantee äärses Purakülas. Eramuid ehitati ka varem hoonestatud alale ja selle laiendusele raudtee ja Pedeli jõe vahel. 1956. a. valmis Valga generaalplaan (arh. A. Soans). Riikliku elamuehituse elavnedes 1950.-ndate aastate lõpul püstitati kõigepealt raudteevalitsuse kolmekorruselised tüüpelamud (seeria 1-317) raudteejaama lähedale Pargi t. ja Jaama t. piirkonda. Sama seeria neljakorruselisi tüüpelamuid ehitati ka linna südamesse Lenini allee äärsesse kvartalisse sõjas purustatud hoonete kohale. 1960.-ndate aastate lõpus valdavaks saanud viiekorruseliste elamute ehitus tüüpprojekti 1-318 järgi koondus Sepa, Uue ja Puiestee tänavaga piiratud kvartalisse (planeering 1968, arh. P. Aarmann). Esimese suurema ühiskondliku hoonena kesklinnas valmis 1961. a. kooperatiivi haldushoone kaupluste ja restoraniga (arh. A. Volberg) Kesk ja Vabaduse t. nurgal. Linnasüdame arhitektuuriliseks aktsendiks kujunes tüüpprojekti järgi ehitatud modernistlik kultuurimaja (1967); raudteesõlm täienes külmutusvagunite depooga. 1972. a. kinnitatud Valga generaalplaani korrektuur hõlmas nii Eesti Valgat kui ka Läti Valkat. Mõlema linna ühiskondlikke keskusi ühendavaks teljeks kavandati Liidu (Sepa) tänav; linnu pidi liitma ringtee. Uus tööstustsoon nähti ette linna idaservale Valga-Tartu raudtee ja likvideeritud kitsarööpmelise raudteeharu vahele. Riiklik elamuehitus koondati nüüd linna hoonestatud ala idaküljele nn. Raudtee kvartalisse (planeerimisprojekt 1972, arh. V. Tallo), kuhu püstitati viiekorruselisi Tartu Elamuehituskombinaadi suurpaneelelamuid. Raudtee läheduses valmis uus võõrastemaja (1979), südalinnas postkontor ning teenindusmaja (1976). Sajandialguse juugendehitistega haakub 1980.-ndail aastail Kuperjanovi tänava algusesse püstitatud viiekorruseline elamu (arh. A. Kose). 1994. a. alustati Pedeli luha rekonstrueerimist linna keskseks puhkealaks. Valminud on staadion (arh. A. Oravas koos arh. Ü. Eljandiga) ja maakonnahaigla (arh. N. Vaarpuu).
Allikas: Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999 (http://www.eestigiid.ee/?CatID=76)
Valga raad (1584-1783) Arhiiv: EAA.1003
Valga magistraat (1783-1797) Arhiiv: EAA.1003
Valga linnanõukogu (1787-1797) Arhiiv: EAA.1003
Valga raad (1797-1889) Arhiiv: EAA.1003
Valga linnavolikogu (1879 - 1917 (1919)) Arhiiv: EAA.3366.1.1 kuni EAA.3366.1.7, EAA.3366.1.7a, EAA.3366.1.8
Valga linna Magistraat (1918) Arhiiv: ERA.3084
Valga linnavolikogu (1921 - jaanuar 1941) ERA.40.1.1064 kuni ERA.40.1.1083
Valga Linna TSN Täitevkomitee (1941) ERA.R-1152
Valga Linna RSN Täitevkomitee (1944-1992) VAMA.338
Valga linnavolikogu (25.05.1992-22.10.2017) Arhiiv: ERA.5467
Valga linnapead kuni 1941. aastani:
Georg Frantzen (bürgermeister) 1720 aprill-?
Gottfried Roop ?-1769-?
Ernst Bernhard Witte 1756-05.10.1781 (surmani)
Friedrich Eberhard Witte ?-1784-?
Joachim Sparwart ?-1784-?
Carl Gustav Frantzen ?-1785-?
Carl Christoph Bremer[?] -1795?-
Joann Razumovski (elas 1813 - 1873?)
C. G. Hoffman 1802-1808?
14.04.1861-17.06.1863 Wilhelm Woldemar Kampmann (elas 1823-1885)
31.10.1867-30.05.1875 Wilhelm Woldemar Kampmann (elas 1823-1885)
28.4.1879-1886 Constantin Eduard Silsky (elas 18.12.1843-?) linnapealik e sks k stadthaupt
1888-1902 Woldemar Conrad von Dahl
1902-1917 märts Johannes Märtson
1917 (valiti 30.03.1917) - Hans Einer
1917 (valiti 25.07.1917) - K. Osolinš
1917 november - 22.02.1918 läti punase kütipolgu ja Valgas paikneva 12. armee sõdurite saadikute nõukogu täitevkomitee
25.02.1918-27.03.1918 - saksa okupatsioon: bürgermeister P. von Sivers, linnapealik major Lewin (in Liewen[?])
27.03.1918-02.12.1918 Bürgermeister Oskar Raue
18.12.1918-01.02.1919 punavägede kontrolli all (linnapea K. Osolinš)
03.02.1919-18.10.1919 (esitas lahkumispalve septembris) Johannes Kerg
18.10.1919-1920 oktoober Johan Kuusik
19.10.1920-02.03.1921 Jaan Soo
02.03.1921-04.09.1922 Johan Müllerson
04.09.1922-26.10.1922 (13.11.1922) Artur Karl Kokkult
26.10.1922 (13.11.1922)-30.08.1923 Johannes Kreideberg
30.08.1923-17.01.1924 Artur Karl Kokkult
17.01.1924-17.02.1927 Jaan Soo
17.02.1927-30.08.1928 Artur Karl Kokkult (esitas lahkumispalve jaanuaris 1928)
30.08.1928-30.01.1930 Hendrik Leiur
30.01.1930-01.01.1934 Jaan Soo
02.01.1934 (valiti 14.12.1933) - mai 1934 Märt Gross
24.05.1934 -19.7.1940 Theodor Villa
19.7.1940-jaanuar 1941 Kristjan Kukk (nõukogude okupatsioon)
jaanuar 1941-01.07.1941 linna täitevkomitee esimees Ernst Heidemann (nõukogude okupatsioon)
01.07.1941- Jaan Soo
1941-1944 - Valter Männik
Aili Toomet, linna täitevkomitee esimees
Täimi Käos, linna täitevkomitee esimees 02.07.1980-18.05.1983
Gvidolf Oja, linna täitevkomitee esimees
Udo Kangur, linna täitevkomitee esimees
Kalina Mavrina, linnapea 09.01.1990-29.10.1993
Raivo Kukk, linnapea 29.10.1993-08.09.1994
Meelis Atonen, linnapea 15.09.1994-30.10.1996
Uno Heinla, linnapea 30.10.1996-01.11.1999
Margus Lepik 01.11.1999-
Ivar Unt -04.03.2011
Kalev Härk 11.03.2011-04.11.2017
Asehalduskord 1783-1896:
1785. aasta linnaseadusega loodi linnade valitsemiseks seniste raadide asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnakodanike hulka loeti suurem osa linnaelanikest, teenijad ja pärisorjad välja arvatud. Kodanikud jagunesid kuude klassi, nende liigitamisel oli määrav kodaniku-elaniku poolt deklareeritud varanduse suurus. 1785. aasta linnaseadusega kaotati tsunftisundus käsitöö põhialadel. Linnaseadus kohustas linnavalitsust sisse seadma kinnisturaamatud, kuhu tuli kindlate numbrite all registreerida kõik linna majad ning muud hooned, krundid ja vabad maad.
Politsei ülesandeid maakondades asus täitma alamkohus, linnades politseivalitsus. Senine kohtusüsteem asendati uuega: talupoegade jaoks asutati alamkorrakohus ja ülemkorrakohus, aadlike jaoks kreisikohus ja ülemmaakorrakohus.
Linnavolikogu
Valiti esimest korda 30.-31.01.1879 neljaks aastaks (1879-1883).
Saksa okupatsiooni ajal aastail 1943–1944 nimetati ametisse linnapeade nõunikud ehk raehärrad. Nende ülesanne oli omavalitsuskorporatsiooni juhatajale nõuandmine ja arusaamise soetamine tema korraldustele elanikkonnas. 32
Valgas olid neiks:
Märt Gross
Aleksander Käo
Robert Kõrge
Juhan Lillipuu
Karl Pärt
Jaan Soo
Eduard Roode
Voldemar Pihap
Hans Tuul
Aleksander Zeeman
-
Vikipeedia, Asehaldurkondade moodustamine, https://et.wikipedia.org/wiki/18._sajand_Eestis, 16.01.2022 ↩
-
Neuverändertes Russland oder Leben Catharinä der Zweyten Kayserin von Russland. 3. Aufl, 2. köide, lk 501, 1772 ↩
-
Pernausche Zeitung, nr. 99, lk 2, 16.12.1908 ↩
-
Erste Fortsetzung des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, lk 91, 1843 ↩
-
Postimees (1886-1944), nr. 168, lk 2, 28.07.1917 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 29, lk 3, 13.04.1927 ↩
-
Postimees (1886-1944), nr. 38, lk 3, 16.04.1918 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 31, lk 2, 23.04.1927 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 32, lk 2, 27.04.1927 ↩
-
Rahvusarhiiv, Ajutise Valitsuse poolt 12. veebr.1919 a. antud ajutised määrused Valga linna ja maakonna valitsemise kohta. Eesti ja Läti valitsuste vahelised lepingud, ERA.808.1.38, lk 42-43, 16.01.2022 ↩
-
Kaitseliidu Valga Malev 1918-1938, Valga Kaitseliidu sünd, lk 10, 1938 ↩
-
Rajalane, nr. 209, lk 3, 12.10.1920 ↩
-
Rajalane, nr. 75, lk 2, 30.04.1921 ↩
-
Rajalane, nr. 75, lk 3, 30.04.1921 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 64, lk 3, 06.09.1922 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 80, lk 3, 01.11.1922 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 84, lk 3, 15.11.1922 ↩
-
Rigasche Zeitung, nr. 159, 15.07.1885 ↩
-
geni.com, Ernst Bernhard Witte, https://www.geni.com/people/Ernst-Witte/6000000091139328851, 16.01.2022 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 67, lk 3, 01.09.1923 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 5, lk 3, 19.01.1924 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 72, lk 3, 01.09.1928 ↩
-
Brotze, J., J. C. Brotze kogumik. Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Wapen, etc, 1. osa, lk 190, 1771 ↩
-
Brotze, J., J. C. Brotze kogumik. Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Wapen, etc, 1. osa, lk 250, 1772 ↩
-
Riigi Teataja (1918-1944), nr. 63, lk 794, 25.07.1933 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 12, lk 3, 01.02.1930 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 92, lk 3, 20.08.1932 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 1, lk 1, 04.01.1934 ↩
-
Neue Dörptsche Zeitung, nr. 33, lk 2, 08.02.1879 ↩
-
Neue Dörptsche Zeitung, nr. 34, lk 2, 09.02.1879 ↩
-
Neue Dörptsche Zeitung, nr. 103, lk 2, 04.05.1879 ↩
-
Vikipeedia, Eesti raehärrad 1943–1944, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_raeh%C3%A4rrad_1943%E2%80%931944, 25.12.2023 ↩
seotud isikud
- Stefan (Stephanus) Batory (Bathory) 1533-1586
- F. W. Bremen
- Carl Christoph Bremer
- Ernst Gustav Dahlberg 1835-1921
- Gustaw Ecklon
- Hans Einer 1856-1927
- Carl Gustav Frantzen 1725-1796
- Georg Johann Frantzen 1674-1730
- Nikolaus Fuchs 1836-1907
- Märt Gross 1868-?
- Karl (Carl) Friedrich Günther 1785-
- Gerhard Hildemann
- Kalev Härk 1971-
- Wilhelm Woldemar Kampmann 1823-1885
- Johannes Kerg 1849-1926
- Artur Karl Kokkult 1883-1942
- Johannes Kreideberg 1887-1923
- Kristjan Kukk 1910-1945
- Johan (Johann) Kuusik (Kusik) 1886-?
- Robert Kõrge (Korge) 1898-?
- Aleksander Käo
- Hendrik Leiur 1889-1941
- Johann Lillipuu
- Valter Männik 1899-1951
- Johannes Märtson 1868-1935
- Johan Müllerson 1870-1942
- Karl (Kārlis Aleksandrs) Osolinš (Ozoliņš) 1882-1960
- Voldemar Gottfried Pihap 1905-
- Karl Pärt 1892-?
- Oskar Raue 1859-1920
- Eduard Roode
- Gottfried Roop
- Constantin Eduard Silsky 1843-?
- P. Sivers, von
- Jaan Soo 1862-1951
- Joachim Sparwart
- Aleksander Zeemann 1891-1966
- Hans Tuul 1890-1972
- Theodor Villa 1891-1969
- Woldemar Conrad von Dahl 1844-1908
- Wilhelm Hermann Wichmann
- Ernst Bernhard Witte 1713-1781