Olen tänulik, kui märkasid viga või oskad täiendada:

Vihje parandamiseks/täiendamiseks

Sinu nimi/kontaktandmed

Valga linn 1584-

11. juuni 1584 ukj: 21. juuni 1584
Valga vapp 1580 (Allikas: Valga (Estonia) Heraldry of the World , index.php?title=Valga_(Estonia) 08.12.2019)
Valga vapp 1580 (Allikas: Valga (Estonia) Heraldry of the World , index.php?title=Valga_(Estonia) 08.12.2019)
NB! Leiti ilmseid loogikavigu või kaheldavaid kohti, mis on tähistatud märkega [?]

1584. aasta 11. juunil andis Poola kuningas Stefan Bathory Valgale asutamiskirja ja Riia õiguse. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks.
1266 Valga (Walk) nime mainitakse Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. 1284 Valgat mainitakse Novgorodi kroonikas.
1286 Valga esmamainimiseks on peetud sissekandeid Riia linna võlaraamatus.
11. juuni 1584 Poola kuningas Stefan Batory andis Valgale linna õigused.

Ajaleht "Rajalase" ilmselt 18. sajandi keskpaiga Valga olukorda kirjeldavast artiklist:

Linna kirik on ilma kirikuõpetajata, sest kogudus on vaene. Linnal olnud 26 talu. Rikas raehärra olnud linna osa talusid pantimise teel endale saanud ja ühendas mõisaks. Nii jäänud linnale 16 talu. Ta olevat jätnud testamendi linnasekretäri kätte, millega linn tema varanduse pärijaks pidi saama, et võimaldada kirikuõpetajat palgata, kuid pärast matust ei suudetud testamenti kusagilt leida. Linna kirik olnud siis puust ja tornita.

Märtsis 1937 võeti kasutusele linna lipp: roheline-valge-roheline.

Valga raad (1584-1783)
Valga magistraat (1783-1797)
Valga linnanõukogu (1787-1797)
Valga raad (1797-1889)
Valga linnavolikogu (1889-jaanuar 1941)
Valga linnavolikogu (25.05.1992-22.10.2017)

Valga linnapead kuni 1941. aastani:
Georg Frantzen (bürgermeister) 1720 aprill-?
Gottfried Roop ?-1769-?
Ernst Bernhard Witte ?-1770-?
Friedrich Eberhard Witte ?-1784-?
Joachim Sparwart ?-1784-?
Carl Gustav Frantzen ?-1785-?
Carl Christoph Bremer[?] -1795?-
?-? Joann Razumovski (elas 1813 - 1873?)
14.04.1861-17.06.1863 Wilhelm Woldemar Kampmann (elas 1823-1885)
31.10.1867-30.05.1875 Wilhelm Woldemar Kampmann (elas 1823-1885)
?-1886 Constantin Eduard Silsky (elas 18.12.1843-?)
1888-1902 Woldemar Conrad von Dahl
1902-1917 märts Johannes Märtson
1917 (valiti 30.03.1917)- Hans Einer
1917 (valiti 25.07.1917)- K. Osolinš
1917 november - 22.02.1918 läti punase kütipolgu ja Valgas paikneva 12. armee sõdurite saadikute nõukogu täitevkomitee
25.02.1918-27.03.1918 - saksa okupatsioon: bürgermeister P. von Sivers, linnapealik major Lewin (in Liewen[?])
27.03.1918 - 02.12.1918 Bürgermeister Oskar Raue
18.12.1918-01.02.1919 punavägede kontrolli all (linnapea K. Ošolins)
03.02.1919-18.10.1919 (esitas lahkumispalve septembris) Johannes Kerg
18.10.1919-1920 oktoober Johan Kuusik
1920 november[?]- 02.03.1921 Jaan Soo
02.03.1921-04.09.1922 Johan Müllerson
04.09.1922-26.10.1922 (13.11.1922) Artur Karl Kokkult
26.10.1922 (13.11.1922)-30.08.1923 Johannes Kreideberg
30.08.1923-17.01.1924 Artur Karl Kokkult
17.01.1924-1927 Jaan Soo
1927-1928 Artur Karl Kokkult
1928-1929 Hendrik Leiur
1930 (valiti 19.10.1929) - 01.01.1934 Jaan Soo
02.01.1934 (valiti 14.12.1933) - mai 1934 Märt Gross
mai 1934 -19.7.1940 Theodor Villa
19.7.1940-jaanuar 1941 Kristjan Kukk (nõukogude okupatsioon)
jaanuar 1941-01.07.1941 linna täitevkomitee esimees Ernst Heidemann (nõukogude okupatsioon)
01.07.1941- Jaan Soo
1941-1944 - Valter Männik

Asehalduskord 1783-1896:
1785. aasta linnaseadusega loodi linnade valitsemiseks seniste raadide asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnakodanike hulka loeti suurem osa linnaelanikest, teenijad ja pärisorjad välja arvatud. Kodanikud jagunesid kuude klassi, nende liigitamisel oli määrav kodaniku-elaniku poolt deklareeritud varanduse suurus. 1785. aasta linnaseadusega kaotati tsunftisundus käsitöö põhialadel. Linnaaseadus kohustas linnavalitsust sisse seadma kinnisturaamatud, kuhu tuli kindlate numbrite all registreerida kõik linna majad ning muud hooned, krundid ja vabad maad.

Politsei ülesandeid maakondades asus täitma alamkohus, linnades politseivalitsus. Senine kohtusüsteem asendati uuega: talupoegade jaoks asutati alamkorrakohus ja ülemkorrakohus, aadlike jaoks kreisikohus ja ülemmaakorrakohus.

Mainimisi aastatel: 1584: 2  1590: 1  1626: 2  1682: 1  1688: 1  1720: 1  1770: 1  1772: 1  1774: 1  1780: 1  1782: 1  1783: 1  1808: 1  1819: 1  1821: 1  1827: 1  1835: 1  1852: 1  1861: 1  1867: 2  1868: 1  1870: 1  1875: 1  1877: 1  1878: 1  1881: 2  1883: 1  1886: 1  1888: 1  1890: 1  1892: 2  1893: 1  1894: 4  1896: 1  1897: 3  1898: 2  1899: 1  1901: 2  1904: 1  1905: 1  1909: 1  1917: 1  1918: 1  1919: 6  1920: 4  1921: 4  1922: 6  1923: 2  1924: 2  1926: 1  1927: 1 

Lõuna-Eesti , nr. 5, lk 3 19.01.1924
Lõuna-Eesti , nr. 67, lk 3 01.09.1923
Rigasche Zeitung , nr. 159 15.07.1885
Lõuna-Eesti , nr. 84, lk 3 15.11.1922
Lõuna-Eesti , nr. 80, lk 3 01.11.1922
Lõuna-Eesti , nr. 64, lk 3 06.09.1922
Rajalane , nr. 75, lk 3 30.04.1921
Rajalane , nr. 75, lk 2 30.04.1921
Rajalane , nr. 209, lk 3 12.10.1920
Valga Kaitseliidu sünd Kaitseliidu Valga Malev 1918-1938 , lk 10 1938
Ajutise Valitsuse poolt 12. veebr.1919 a. antud ajutised määrused Valga linna ja maakonna valitsemise kohta. Eesti ja Läti valitsuste vahelised lepingud Rahvusarhiiv , ERA.808.1.38, lk 42-43 14.11.2019
Lõuna-Eesti , nr. 32, lk 2 27.04.1927
Lõuna-Eesti , nr. 31, lk 2 23.04.1927
Postimees (1886-1944) , nr. 38, lk 3 16.04.1918
Lõuna-Eesti , nr. 29, lk 3 13.04.1927
Postimees (1886-1944) , nr. 168, lk 2 28.07.1917
Erste Fortsetzung des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands , lk 91 1843
Pernausche Zeitung , nr. 99, lk 2 16.12.1908
Neuverändertes Russland oder Leben Catharinä der Zweyten Kayserin von Russland. 3. Aufl, 2. köide , lk 501 1772
Asehaldurkondade moodustamine Vikipeedia , 18._sajand_Eestis 05.06.2019
19.04.2020/admin
 Mainitud kroonikas:
  Poola kuningas Stefan Batory kirjutas alla Valga linna asutamiskirjale. Valga …
  Poola kuningas Zygmunt III kinnitas linna asutamiskirja. Valga privileege täiendati …
  Gustav II Adolf kinkis Valga linna koos Sangaste, Karula, Kaagjärve …
  Kevadtalvel käis Valga kodanike delegatsioon eesotsas Peter Hirschmanniga Narvas Rootsi …
  Valga linna on kujutatud J. Holmbergi linnamaade plaanil 1682. aastast. …
  Härgmäe, Luke ja Valga kihelkondade maade kaardil on 1688 Valgat …
  Riia Õuekohtu käest saadi kohtupidamise õigus. Ametisse nimetati bürgermeister Georg …
  Vene keisririigi 1772. aasta olulisemat institutsioonide ülevaates on Valga linnavalitsuse …
  Valga linna on kujutatud Brotze kogus 1772. aastal.
  A. W. Hupeli koostatud Eesti- ja Liivimaa ülevaatest selgub et …
  Vene riigi valitsus vürst Repnini allkirjaga andis loa, et Valga …
  1782. aasta hingedelugemise järgi on Valga linnas 440 meest ja …
  Pärast kreisilinnaks saamist suurendati rae liikmete arvu kuueni ja ühe …
  1808. a 523 elanikku, neist eestlasi 36
  1826 Läänemere-äärsete kubernmangude aadressraamatu andmetel elas 1819. aastal Valga linnas …
  Riia kubermang ehk Liivimaa on jagatud kaheksaks maakonnaks, mis nimetatud …
  29.01.1903 Postimees nr 23 refereerib St Peterburi Zeitungit, mille järgi …
  Valgas on linnakassa vanima teadaoleva koduraha välja andnud 1835. aastal …
  Valgas on 3 kroonu kivimaja, 2 kirikut (luteri kirikud ja …
  Kaupmees E . G . Dahlbergi välja antud rahalt võib …
  3. märtsil Liivimaa linnades läbi viidud rahvaloenduse andmetel elas Valgas …
  1867 kruntrahaks määrati Valga linnale 825 rbl. Näiteks Võrus ja …
  Valga linna kruntrahaks määrati 1868. aastaks 824 rbl. Võrule ja …
  1926. aastal avaldatud H. Eineri märkmetest: **Walk 50 aasta eest** …
  Liivimaa linnade kruntmaksud ja väe korterirahad on määratud. Muu hulgas …
  1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes 1870. aasta Vene linnaseadus, mis …
  Uus linnaseadus on Riias, Tartus ja Tallinnas juba jõus ja …
  Valga linna 1881. aasta sissetulekud on 11 224 rubla ja …
  1881. aasta rahvaloenduse järgi oli Valgas 29. detsembris seisuga 4200 …
  Valga linnapea ajutiseks asemikuks kinnitati linnanõunik Fuchs.
  Tartu foogtikohtu (Dorpater Vogteigericht) kirjutajaks on siiamaalne Valga linnapea E. …
  1888. aastal avaldatud 1887. a. kuritööde statistika järgi oli Valga …
  Postimehe järjejutt "Eestlased ja Lätlased" arutleb, kust jookseb eestlaste ja …
  Valgas arvata umbes 7000 elanikku, kellest on eestlaste arv üle …
  Valga on järjest enam eestlaste linn. Kõige pikemas, Moskva uulitsas, …
  Karl Hiob kirjutab: Seitsme aasta (1886) eest loeti Valgas 5700 …
  Valga linnapeaks on Woldemar von Dahl, linnanõunikeks Johann Thalberg ja …
  Liivimaa raudteede ehitamise järgselt on Valga linna elanike arv kasvanud …
  Düna Zeitungis kirjutatakse, et kui vanasti olla olnud Eesti- ja …
  Kuigi Valgas on arvatavasti juba 11 000 hinge elamas ja …
  Liivimaa uus kuberner alustab ringkäiku mööda Liivimaa linnasid sh külastab …
  1897. aasta üleüldise rahvaloenduse andmetel elab Valga linnas koos alevitega …
  Korterimaksu jaotamise arvestuseks on linnad jagatud viide järku. Riia, Tartu, …
  Valga väeteenistuse komisjon annab teada, et nekrutiteks võtmine toimub järgnevatel …
  Valga linnapeaks valiti ühehäälselt W. v. Dahl. (Walkischer Anzeigeri andmetel)
  Täpsustatakse 1897. aasta rahvaloenduse andmeid ja selle järgi elas Valgas …
  Liivimaa aadressraamatu järgi on Valga linna elanike arv 10 139 …
  Läänemeremaade linnadest ei ole ükski nii ruttu rahvaarvu poolest kasvanud, …
  Liivimaa kubermanguvalitsus annab teada, et Valga linnalähedased agulid edaspidi Valga …
  Linnavalitsused sh Valga paluvad kroonut, et see politsei ülalpidamise enda …
  Valga linnas asuva kinnisvara maksusummaks määrati 4443 rbl. Wolmaris 2546, …
  Valga linn oli viimastel aastatel jõudsasti kasvanud ja eriti majade …
  Postimees teatab etteruttavalt, et Eesti-Läti piirikomisjoni otsuse järgi liideti Valga …
  Okupeeritud Valga linna komissariks on Ajutise Valitsuse poolt määratud dr …
  Valga linn ja Valga maakonna mitmed vallad on Läti valitsusega …
  Miilitsavalitsuse poolt läbi viidud loenduse järgi oli Valgas elanikke 15 …
  Valga linna miilitsavalitsuse andmetel elab linnas koos alevitega kokku 16 …
  Septembris andis senine Valga linnapea J. Kerg lahkumispalve. Tema järeltulijaks …
  Garnisoniülem kindral Põdder kinnitab uue linnavalitsuse koosseisu: - linnapea Johan …
  12.-14. oktoobrini läbi viidud rahvaloenduse järgi jaguneb Valga linna nelja …
  Valga saatuse otsustamise üle käivad suured vaidlused. "Rajalane" avaldav ajaloolise …
  Eesti Vabariigi Asutav Kogu võttis vastu põhiseaduse, kus § 2 …
  1. juulil kasutas kolonel Tallents komisjoni esimehe õigusi ja tegi …
  17. juuli öösel vastu 18. juulit tõmmati Valga ja Luke …
  Valga maakonna nõukogu ei olnud Valga linna uute piiridega rahul …
  Läti maareformi käigus ei tagastatud linnade maid. Seetõttu jäid ka …
  Riigi statistika keskbüroo andmetel elas 1. juulil Valgas 14 538 …
  Valgas elas 15 106 elanikku, neist mehi 6899 ja naisi …
  Siseministeeriumi Omavalitsuste asjade peavalitsus saadab kirja, milles kinnitab, et Valga …
  Linna- ja maakonnavalitsus vaatasid koos üle linna uue piiri ehk …
  Teadlase Rudolf Lesta teadusartiklist, mis ilmus 21. oktoobril - 22. …
  Rahvaloenduse eeltöödena loeti Valgas kokku 9746 elanikku, kes elavad 1079 …
  Eesti ja Läti iseseisvumisega ning piiriajamisel jäi Valga linnal kaks …
  1922. a rahvaloenduse andmetel oli Valgas koos Purakülaga 66 tänavat …
  1. aprilli seisuga oli Valgas - elanikke 14 789, neist …
  Valga linna maikuu elanike liikumise ülevaatest saab teada, et Valgas …
  Valga linnavalitsus sai järelepärimise peale, et Eesti-Läti piirijoon on lõplik …
  Valga linnal on laienemiseks vaja lisamaad, sest Eesti-Läti piiriga on …
  22. augustil suri Soorus, oma Wariku talus õp. emeritus Johannes …
  Piirijoone kehtimahakkamisega kaotas Valga linn osa maid Lätile ja on …