Valga linnavolikogu koosseis (1902-1906)
vkj: 7.12.1901
♰
vkj: 26.01.1906
Eelkäija: Valga linnavolikogu koosseis (1898-1901) 1898-1901
Järeltulija: Valga linnavolikogu koosseis (1906-1910) 1906-1910
Nii umbes 20-aastase sihikindla töö järele oli Valga eesti seltskond niivõrd välja arenenud ja kasvanud, iseäranis Valga raudteelinnaks saamisest (1899), et ta juba kommunaalasjadest osavõtmise peale võis mõelda. 1901. a detsembril jõudsid uue linnavolikogu ja linnaametnike valimised kätte. Ju mitu kuud sai selleks rasket eeltööd tehtud. Hääleõiguslikud olid vana vene linnaseaduse järele ainult majaomanikud ja I ning II järgu äritunnistuse alusel kauplejad. Suurem jagu eesti valijaid oli aga alles hilja aja eest linna elama asunud, kelledel valimise korrast ja linna valitsemisaparaadist aimugi polnud. Tuli koosolekuid koosolekute järgi pidada, enne kui asjast aru hakati saama. Lepiti lätlaste ja venelastega kokku. Seati ühine volinike nimestik: 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast. Sakslased esinesid muidugi oma nimekirjaga, kuhu ka mõned eestlased ja lätlased olid sisse võetud. Hääletati kuulikestega, oli kandidaadi-nimeline kahe poolega kastikene. Valge kasti pool oli jaatav, must eitav. Valija viskas enda kuuli kas valge- ehk mustapoolsesse kasti, kust siis lõpuks tagajärjed kokku võeti.
Et kohmetud valijad kuulisid pannes mitte ei eksiks ja kahtlaste üle kontroll oleks, seati mehed omavahel valimiskastide juurde minnes nii ritta, et igale "ustavale" järgnes kas "kohmetu" või "kahtlane". "Kohmetu" ja "kahtlase" kohus oli kuuli sinna kastipoolele panna, kuhu ta eelmineja "ustav" pani, temale järgneval ustaval oli aga võimalus seda näha ja kontrolleerida. Valimised läksid hästi. Eesti-Läti-Vene nimekiri võitis. Sakslased said täiesti lüüa. Valimised kinnitati jaanuaril 1902. a.
Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer. Järgmistel linnavalimistel (1906) said eestlased juba ilma lätlaste abita läbi. Eesti valijate arv oli niivõrd kasvanud, et eesti erakonnal enamus oli ja ta linnavalitsuse enda käes pidas. (H. Eineri märkmed)
-
folklore.ee (Eesti Rahvaluule veeb), Valga linna ajaloolised traditsioonid, http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga/valga.html, 1927 ↩
-
Postimees (1886-1944), nr. 21, lk 3, 26.01.1906 ↩
seotud isikud
- Martin Alver (Alwer) 1854-1936
- Dav. Ballod
- Johann Blohst
- Johannes Breedis -1922
- Nikolai Burwikow 1847-1927
- Joseph Chlopotow
- Gustav Dallit
- Hans Einer 1856-1927
- Peeter Einer 1863-1936
- J. Goitis
- dr Willis Graudin 1866-?
- Nikolai Grünberg 1854-1928
- P. Kammen
- Peeter (Peters) Kirpit (Kirpiht) 1862-1924
- Jaan Klasmann 1866-1923
- August Kreischmann
- Max (Maks) Kronberg 1851-1923
- Ivan Kruglow
- Aleksei Krõlov 1862-1926
- Johannes (Johann) Markus 1862-?
- Johannes Märtson 1868-1935
- Peeter Parts
- Peeter Podegrat (Podekrat) 1856-1935
- Jaan A. (Johan) Põder 1854-1936
- Oskar Raue 1859-1920
- Carl Redel (Rehdel) 1844-1910
- Alphons (Alfred) Seedin 1847-1928
- Karl Suija 1859-?
- A. Sullin
- Ivan Zimoi
- Johannes Tomberg
- Jaan (Jānis) Tschakarn (Čakarnis) -1932
- Karl Wassil (Vassil) 1866-?
- Johann Joseph Weidemann 1860-1940
- Ants (Hans) Wälk 1846-1931