Olen tänulik, kui märkasid viga või oskad täiendada:

Vihje parandamiseks/täiendamiseks

Sinu nimi/kontaktandmed

Valga linnavolikogu koosseis (1902-1906) 1901-1906

7. detsember 1901 ukj: 20. detsember 1901 - 26. jaanuar 1906 ukj: 8. veebruar 1906

Nii umbes 20-aastase sihikindla töö järele oli Valga eesti seltskond niivõrd välja arenenud ja kasvanud, iseäranis Valga raudteelinnaks saamisest (1899), et ta juba kommunaalasjadest osavõtmise peale võis mõelda. 1901. a detsembril jõudsid uue linnavolikogu ja linnaametnike valimised kätte. Ju mitu kuud sai selleks rasket eeltööd tehtud. Hääleõiguslikud olid vana vene linnaseaduse järele ainult majaomanikud ja I ning II järgu äritunnistuse alusel kauplejad. Suurem jagu eesti valijaid oli aga alles hilja aja eest linna elama asunud, kelledel valimise korrast ja linna valitsemisaparaadist aimugi polnud. Tuli koosolekuid koosolekute järgi pidada, enne kui asjast aru hakati saama. Lepiti lätlaste ja venelastega kokku. Seati ühine volinike nimestik: 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast. Sakslased esinesid muidugi oma nimekirjaga, kuhu ka mõned eestlased ja lätlased olid sisse võetud. Hääletati kuulikestega, oli kandidaadi-nimeline kahe poolega kastikene. Valge kasti pool oli jaatav, must eitav. Valija viskas enda kuuli kas valge- ehk mustapoolsesse kasti, kust siis lõpuks tagajärjed kokku võeti.

Et kohmetud valijad kuulisid pannes mitte ei eksiks ja kahtlaste üle kontroll oleks, seati mehed omavahel valimiskastide juurde minnes nii ritta, et igale "ustavale" järgnes kas "kohmetu" või "kahtlane". "Kohmetu" ja "kahtlase" kohus oli kuuli sinna kastipoolele panna, kuhu ta eelmineja "ustav" pani, temale järgneval ustaval oli aga võimalus seda näha ja kontrolleerida. Valimised läksid hästi. Eesti-Läti-Vene nimekiri võitis. Sakslased said täiesti lüüa. Valimised kinnitati jaanuaril 1902. a.

Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer. Järgmistel linnavalimistel (1906) said eestlased juba ilma lätlaste abita läbi. Eesti valijate arv oli niivõrd kasvanud, et eesti erakonnal enamus oli ja ta linnavalitsuse enda käes pidas. (H. Eineri märkmed)

Mainimisi aastatel: 1901: 6  1902: 10  1903: 9  1904: 7  1905: 7  1906: 1  1909: 1 
15.10.2019/admin
 Mainitud kroonikas:
  Valga linnavolikogu koosolekul arutati Valga rahvakoolide inspektori ettepanekut asutada Valgas …
  1901. a detsembril jõudsid uue linnavolikogu ja linnaametnike valimised kätte. …
  Valgas on eestlased ja lätlased jõud ühendanud ning sakslaste vastu …
  7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni …
  Valga linnavolikogu valimised toimusid 7. detsembril. Hääletamine toimus saksa seltsi …
  Valga linnavolikogu valimistulemused kinnitati kubermanguvalitsuse poolt. Saksa erakonna poolt esitatud …
  Uue linnavolikogu vannutamine toimus Jaani kirikus ja ap.-õigeusu Nikolai kirikus. …
  Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa …
  Linnapea tegi linnavolikogule ettepaneku küsida reaalkooli avamiseks ülemalt poolt luba. …
  Kirjasaatja Valgast teab, et volikogu otsus reaalkooli asutamise asjus on …
  4. juulil oli Liivimaa kuberner kindralmajor Paškov Valgas. Kella 10 …
  Linnavolikogu istungil arutati järgmisi küsimusi: 1. Linna tulu ja kulu …
  Postimehes ilmub Valga linnavolikogu 27. septembri istungit selgitav lugejakiri. Seal …
  Toimus linnavolikogu istung, mille käigus muu hulgas määrati Eesti kirikukoolile …
  Linnavolikogu istungil anti Jaani kirikuvalitsuse palvele vastu tulles kiriku ümber …
  Valga linnavolikogu 24. jaanuari koosolekul olid järgmised teemad: 1. Riia …
  Valga linna Jaani kiriku dokumendid olid raekojas linnavalitsuse arhiivis. 1902. …
  28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa …
  29. aprillil toimus erakorraline linnavolikogu koosolek. Arutati asutatava reaalkooli maja …
  23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised …
  Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener …
  Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee …
  Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna tulude ja kulude eelarve. Kinnitati …
  Valga linnavolikogu 17. detsembri istungil: 1. Linna arstile dr Kochile …
  Vene-Jaapani sõja toetuseks annetavad paljud raha või esemeid. Valga linnavolikogu …
  Volikogu istungile oli kohale tulnud 20 volinikku, puudus 10. - …
  Valga linnavolikogu istungist võtsid osa 28 liiget, puudus 2: 1. …
  Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud …
  Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn …
  Valga linnavolikogu istungil: 1. Revisjonikomisjoni aruanne. Revisjonikomisjon (W. Graudin, H. …
  Valgast tuleb kiri, milles kirjutatakse Naha tänava sünnist. 1904. septembrikuu …
  Valga linnavolinik dr W. Graudin on saanud kutse sõjaväljale arstiks …
  Valga turu küsimus läks volikogus teist korda arutamisele. Vahepeal oli …
  Valga linna volikogu otsustab asutada linna kulul “eesgümnaasiumi,” kuna “raskete …
  Linnavolikogu istungil: 1. Linnametsast tasuta puude andmise punkti all kuulati …
  Turuküsimus tekitab ikka pingeid. Liivimaa kubernerile saadeti kaebus, milles väidetakse …
  Valga linnavolikogu erakorralisel koosolekul: Maikuus kinnitas kuberner "kahe uue turu" …
  Valga linnavolikogu erakorralisel istungil arutati rahva esindajate nõudmist, et linnas …
  1905. aastal võeti nõuks turgu Jaani kiriku juurest üles surnuaia …