Valga linna kroonika - Valga linnavolikogu koosseis (1902-1906) 1901-1906

❌
7. 12. 1901

7. detsembril said eestlased koos lätlastega valimistel täieliku võidu seni võimul olnud saksa vähemuse üle. Uude linnavolikogusse valiti 12 eestlast, 12 lätlast ja 5 venelast, kuid mitte ühtegi sakslast. Eestlastest valiti volikogusse: M. Alver (179 häält), J. Klasmann (149), H. Einer (126), P. Einer (125), J. Markus (124), J. Põder (121), K. Suija (120), J. Tomberg (120), P. Podegrat (114), J. Märtson (111), K. Vassil (113) ja P. Parts (111). Eestlaste seis oleks võinud veelgi parem olla, kui mõned kandidaadid enne poleksid loobunud. Lätlastest valiti: C. Redel (158), J. Blohst (145), J. Weidemann (144), A. Seedin (144), N. Burwikow (132), G. Dallit (129), W. Graudin (128), A. Kreischmann (127), P. Kirpit (127), N, Grünberg (127), J. Breede (122), D. Ballod (118), Venelastest valiti: A. Krõlow (122), J. Tschakarn (112), J. Kruglow (118), J. Chlopotow (116), I. Zimoi (115) Asendusliikmeteks: A. Wälk, M. Kronberg, P. Kammen, J. Goitis, O. Raue, A. Sullin (2 eestlast, 3 lätlast, 1 sakslane). Eelmisest linnavolikogust jäi alles ainult üks isik - J. Põder.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
17. 09. 1904

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida. 2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi. 3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul. 4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi. 5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu. 7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu. 8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada. 9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele: 1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20) 2) Vana kasarmu plats üksi - 11 3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2 4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6 5) Aednik Histi plats - 2 6) Rückeri plats üksi - 9 7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6 8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4 9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19 Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama. Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
17. 09. 1904

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida. 2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi. 3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul. 4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi. 5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu. 7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu. 8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada. 9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele: 1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20) 2) Vana kasarmu plats üksi - 11 3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2 4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6 5) Aednik Histi plats - 2 6) Rückeri plats üksi - 9 7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6 8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4 9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19 Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama. Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
17. 09. 1904

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida. 2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi. 3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul. 4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi. 5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu. 7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu. 8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada. 9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele: 1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20) 2) Vana kasarmu plats üksi - 11 3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2 4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6 5) Aednik Histi plats - 2 6) Rückeri plats üksi - 9 7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6 8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4 9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19 Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama. Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
17. 09. 1904

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida. 2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi. 3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul. 4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi. 5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu. 7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu. 8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada. 9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele: 1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20) 2) Vana kasarmu plats üksi - 11 3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2 4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6 5) Aednik Histi plats - 2 6) Rückeri plats üksi - 9 7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6 8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4 9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19 Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama. Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

❌
17. 09. 1904

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida. 2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi. 3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul. 4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi. 5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu. 7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu. 8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada. 9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele: 1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20) 2) Vana kasarmu plats üksi - 11 3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2 4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6 5) Aednik Histi plats - 2 6) Rückeri plats üksi - 9 7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6 8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4 9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19 Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama. Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
17. 09. 1904

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida. 2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi. 3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul. 4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi. 5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu. 7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu. 8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada. 9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele: 1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20) 2) Vana kasarmu plats üksi - 11 3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2 4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6 5) Aednik Histi plats - 2 6) Rückeri plats üksi - 9 7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6 8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4 9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19 Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama. Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
28. 03. 1903

28. märtsil toimunud linnavolikogu istungil oli palju asju arutamisel. Liivimaa kubermanguvalitsus taotles linnaarstile dr Ernst Kochile linna poolt igal aastal 357 rubla pajukit. Volikogu lükkas selle tagasi. Valga maakonnaülem soovis et Pedelis ujumine oleks linna poolt paremini korraldatud. Muu hulgas oli ettepanek meeste ja naiste suplemiseks eraldi kohad määrata. See jäeti linnavalitsuse ülesandeks. Linna pajukikassa suleti ja linnavalitsus küsis volikogult järelejäänud rahaga toimetamiseks luba. Otsustati pajukikassa järelejaäänud raha endiste osanikele pajukiraha maksmiseks tarvitada. Linna haigemaja tegi ettepaneku, et linnamaja nn polgu-hospidal ajutiseks teiseks haigemakas saab kuni T. Grünbergi erakooli käes olev linnamaja vabaks saab ja siis haigla sinna lõplikult kolib. Valga vabatahtliku tuletõrjujate seltsile eraldati 250 rbl elektrikellade sisseseade parandamiseks. J. Põder, M. Kronberg, J. Orgusaar ja J. Einbaum tegid ettepaneku, et Pedeli äärsest linna heinamaast 5 vakamaad võiks neile välja rentida. Ühtlasi ehitaks linna uue tänava alates Moskva uulitsast. Seda mõtet toetasid ka linnavolinikud P. Einer ja M. Alwer. Uue tänava ehituseks on vaja ära osta Götchli maja. Sellest arutelust tärkas jälle vastuolu "mäeküla" ja "alaküla" meeste vahel. Ühed sooviksid viia äri rohkem jaama suunas ja sellega võiks vanalinn, mis selleks hetkeks rohkem kui 500 aastat omal kohal seisnud alevikusarnaseks muutuda. Seekordsel hääletusel 'mäeküla" mehed dr Graudini juhtimisel võitsid hääletuse 15:13 ja asi lükati otsustamiseks edasi. Linna kirjakogu hoidja Grabinsky taotles endale elamispinda raekojas. Linna maksuvalitsuse senine kirjatoimetaja Baltmischkis kolivat sealt välja. Volikogu otsustas 80 rbl aastas tasu eest korteri elamiseks anda ja eraldas 10 rubla remondiks. Linna laternapuhastaja Peedersel, kes 25 aastat linna korralikult teeninud ja enne seda 15 aastat soldatina teeninud oli, soovis linnalt 10 rbl abiraha kuus oma pere ülalpidamiseks. Volikogus oli elav arutelu, kuid soov jäeti täitmata.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
17. 09. 1904

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida. 2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi. 3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul. 4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi. 5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu. 7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu. 8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada. 9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele: 1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20) 2) Vana kasarmu plats üksi - 11 3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2 4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6 5) Aednik Histi plats - 2 6) Rückeri plats üksi - 9 7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6 8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4 9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19 Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama. Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
23. 05. 1903

23. mail toimus Valga linnavolikogu istung, millel oli arutusel järgmised küsimused: 1. Valga Nikolai kiriku palve õigeusu kalmistule viiva tee linna hoole alla võtmiseks. Mõne aasta eest ehitas Nikolai kiriku kogudus oma kuludega tee surnuaiani, kuid see on halvas olukorras. Linna poolt anti neile ka tasuta palgid Pedeli jõele silla ehitamiseks, kuid ehituseni pole jõutud. Asja poolt rääkisid valimulik saadik Karklin, Krõlow, Suija. Vastu olid M. Alwer, P. Einer, sest ei leidnud õige olevat linna kulude alla võtta, kuna Pedeli teisel kaldal pole linnale kuuluvat maad. Dr Graudin tegi ettepaneku võtta ainult see osa, mis jääb linna territooriumile linna hoole alla, kuid selle lahendusega polnud nõus kiriku nõukogu. Hääletusega 21 vastu 8 poolt lükati taotlus tagasi. 2. Kaupmees Semenov pakkus välja, et ehitab linna omal kulu tapamaja. Asi anti tapamaja komisjoni arutamiseks. 3. Linnavalitsuse liige (kes tegeleb niinimetatud välimiste asjade, ehituste, uulitsate jne) Krõlow kurtis rasket tööd ja soovis endale luua abikomisjoni. Volikogu seda ei toetanud ja pakkus välja, et vajadusel on Krõlowil alati võimalus kasutada linna palgal olevaid raeteenrit Kieli ja ehituste järelevaatajat Ansbergi. 4. Valga lihunikud Loit, Keier ja Parts soovisid turuplatsi eriõigusi lihamüümiseks ja lubasid selle vastu linnaelanikele liha odavamalt müüa. Volikogu ei toetanud sellest "monopoli". 5. Linnavolinikud Alwer, Blohst, Tshakarn, Kirpit, Seeding ja Ballod tegid ettepaneku, et Luke plats koos seal ümber asuvate 150 majaga linnaga ühendatakse. Koostatud oli ka arvutused, mis näitasid, et sellest sünniks kõigile kasu. Linnapea ettepanekul 6. Järjekordselt küttis kirgi turuplatsi asukoht. Linnavalitsus pakkus 16. mai koosoleku otsusega välja viis erinevat asukohta: 1) Razumovski pärijate päraslt olev rattasõitjate aed ja sõidutee 2) Vana kasarmu - Isidori kiriku ja Jaani koguduse surnuaia vaheline plats 3) Pihkva ja Aleksandri nurgal asuv plats, koos äraostetava Silla majaga 4) Köietegija ja Aleksandri tänava nurgal aednik Histi juurviljaaed 5) Götcheli pärijate maja ja aed Moskva tänaval Linnavolinikud Breedis, Blohst, Ballod, Graudin, Tschakarn, Krõlow, Podergrat, Wälk, Suija ja Parts pakkusid välja, et turuplats võiks olla kahes kohas: esimene Pihkva ja Aleksandri nurgal ja teine Razumovski pärijate aias. Turud toimuksid kordamööda. Arutelu oli elav ja äge. H. Einer nõudis et tehaks erinevate asukohtade arvutused ja väitis, et hetkel on linnal olulisemad asjad teha (reaalkool, haigemaja, tapamaja). "Mäeküla" esindaja dr Grauding jällegi rõhutas, et hetkel on turuküsimus kõige olulisem. Hääletusel jäi häältega 15:14 peale Eineri ettepanek, et asja veel kord arutatakse. Tähtaeg määrati sama aasta oktoobrisse.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
17. 09. 1904

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida. 2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi. 3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul. 4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi. 5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu. 7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu. 8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada. 9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele: 1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20) 2) Vana kasarmu plats üksi - 11 3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2 4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6 5) Aednik Histi plats - 2 6) Rückeri plats üksi - 9 7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6 8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4 9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19 Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama. Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
17. 09. 1904

Valga linnavolikogu koosolekul: 1. Riia õpikonna kuraatori ettepanek, et linn sõjas surma saanud sõjaväelaste orvudele abi annaks õppimisel. Linnal oma vaeslastemaja ei ole, kuhu lapsi saaks panna ja seetõttu lubatakse 6 lapsele linna tütarlastekoolis priilt õppida. 2. Linnavalituse ettepanek uue haigla ehitamiseks. Linnapea selgitas, et praegune progümnaasiumi käes oleva maja ümberehitamine läheks 9000 rbl maksma ja uue ehitamine 12 000. Otsustati linna krundile uus haigemaja Viljandi haigemaja plaani järgi ehitada. Ehitussumma selleks võetakse linna tagavarakapitalist laenuks ja makstakse intressiga 1% aastas tagasi. 3. Linnavalitsuse ettepanek haavatud ja haigete sõjameeste põetamiseks seati sisse 10 priivoodit. Seda tehti suurvürstinna ettepanekul. 4. Trahterite ja alkohoolsete jookidega kauplevate einelauapidajate palve oli alandada järgmisest aastast neile kokku kehtestatud maksu 5600 rbl pealt 3000 rbl peale. Volikogu lükkas selle ühehäälselt tagasi. 5. ja 6. Linnavalitsuse ettepanekud kaupluste, äride, söögi- ja joogimajade pealt võeti vastu. 7. Linnapargi asutamise komisjon esitab linnapargi väljaehitamise detailse kava. Muu hulgas nähakse ette Pipraojale tamm ette teha ja vesi üles paisutada. Kahtlejad märkisid, et park jääb linnakeskmest liiga kaugele. Häältega 24-5 võeti kava vastu. 8. Valga katoliku koguduse eestseisuse palve, et Monopoli uulits Puiestiku uulitsaga ühendataks. Kolmandal korral tehti nüüd otsus asi teoks teha ja sundkorras proua Sakkiti käest vajalik kinnistu omandada. 9. Turuplatsi arutelu. Kaheksale eelnevale projektile, tuli veel üheksas lisaks. Pandi kõik ettepanekud hääletusele: 1) Götcheli plats Moskva uulitsal - 9 (vastu 20) 2) Vana kasarmu plats üksi - 11 3) Suia plats Pihka ja Aleksandri nurgal - 2 4) Razumovski ja maksuvalitsuse plats - 6 5) Aednik Histi plats - 2 6) Rückeri plats üksi - 9 7) Rückeri plats koos väikse haigemaja platsiga - 6 8) Teine Aleksandri uulitsal olev plats - 4 9) Vana kasarmu plats koos Jerumi majaga ja haigemaja platsiga - 19 Hääletuse lõpul teatas linnapea, et ühtegi projekti ei saa vastu võtta, sest vaja on 2/3 häältest. Selle peale tegi linnavolinik Breedis uue ettepaneku hääletada neid ettepanekuid, mis said renim hääli. Seeding, Blohst, Burwikow, Weidemann, Kirpit, Tchakarn ja Ballod olid vastu ja jätsid hääletamata. Hääletuse tulemusel 20:1 otsustati turg viia vana kasarmu juurde Isidori kiriku ette, heina- ja õleturg Kronbergi maja kõrvale haigemaja platsile. Ühtlasi tehakse tee Moskva uulitsast läbi haigemaja platsi ja linna heinamaa kuni Pedeli jõeni. Selle otsuse peab kõrgem võim Riias kinnitama. Hiljem olla Musses toimunud otsuse vastu protestikoosolek, kus lubatud ka Rückeri aia linnale kinkimist, kui turg sinna tuleb.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
16. 02. 1902

Linnavolikogu koosolekul valiti esimene eesti rahvusest linnapea. Koosolekust võtsid osa kõik 29 volikogu liiget. 30. volikogu liige, kreeka-õigeusu saadik, ilmus alles valimiste lõpu poole. Senine linnapea von Dahl avas koosoleku ja juhatas päevakorra kaks esimest punkti: 1. Liivimaa kuberneri kinnituse H. Eineri volikogu juhatajaks määramise kohta (seaduses määratud kordadel) 2. Senise linnanõuniku J. Thalbergi ametist lahkumise palve. Seejärel andis ta juhtimise üle volukogu esimehele. - Linnapea palga määramine - kaks ettepanekut 1) jätta endiseks (800 rbl aastas) 2) palka 500 rbl peale alandada. Salajasel hääletamisel sai palk 500 rbl peale määratud. - Palga määramine kahele linnavalitsus liikmele. Kaks ettepanekut: 1) palka kummalegi 200 rbl 2) 300 rbl aastas. Võitjaks hääletati teine ettepanek. - Palga määramine linnasekretärile. Hääletati ühel häälel senine palk 300 rbl aastas. - Linnasekretäri teenistusaja määramise otsustamine lükati edasi. - Linnapea valimine. Linnapea kandidaatideks seati üles lätlane dr Grauding, eestlane mag. Märtson ja senine linnasekretär Raue. Grauding sai 12, Märtson 17 ja Raue 7 häält. - Linnavalitsuse kahe liikme valimised. Esitati 5 kandidaati: M. Alwer, A. Krõlow, J. Seeding, J. Blohst, J. Weidemann. Alwer sai 18, Krõlow ja Weidemann 13, teised vähem. Teises voorus sai Krõlow 16 ja Weidemann 14 häält. Seega linnavalitsuse liikmeteks valiti Alwer ja Krõlow. - Linnasekretäri valimine jäeti edaspidiseks. - Kahe liikme valimine koolinõukogusse. Viiest kandidaadist J. Märtson, M. Alwer, J. Luia[?], W. Grauding ja J[?]. Krõlow. Valituks osutusid kaks esimest. Balti Teataja kiidab linnavolikogu valimistel koostööd teinud ja kompromissi leida suutnud eestlasi ja lätlasi. Hans Eineri märkmed: "Linnaameti valimistel tuli aga liitlaste eneste vahel äge kokkupõrge: ei saadud linnapea valimisel kokkuleppele. Eestlaste poolt seati kandidaadiks proviisor Johan Märtson, lätlaste poolt tohter Graudin. Venelaste abil võitsid eestlased. Valga oli seega esimene linn Baltimaal, kes omale eesti linnapea sai. Ärapahandatud lätlased ei võtnud neile pakutud linnapea abi ja linnanõuniku kohta vastu. Sinna valiti siis eestlane Martin Alver ja venelane Aleksei Krõloff, volikogu juhatajaks H. Einer." Nikolai Burnikovi märkmed: "Enne olid kõik linnavolinikud sakslased, siis lõime kokku ühte nõusse eestlased, lätlased ja venelased ja lõime välja sakslased. Kandidaate oli 12 eestlast, 12 lätlast ja 5-6 venelast, nii et linnapea valimine olenes ära venelastest. Eestlaste poolt oli kandidaadiks ülesse seatud Märtson, lätlaste poolt dr Grandin, kes kõik abinõud katsus tarvitusele võtta, et linnapeaks saada. Ta olla isegi juba endale linnapeakuue valmistanud, lootuses, et ta tingimata selleks saab. Kuid siiski sai linnapeaks eestlane Märtson, kelle poolt vist üks ehk kaks venelast olid hääletanud. Märtsonist oli eestlastel palju kasu, nüüd hakkas eestlasi ikka enam ja enam linna tulema. Märtson läti keelt ei osanud ning nii andis siis maa, mis linn ehituskruntideks jagas, ennem eestlastele, katsus eestlastele mõjuda, et nad omandaks majaehituseks krundi. Oleks Grandin linnapeaks saanud, siis oleks kindlasti lätlasi kui puru olnud."

❌
22. 09. 1903

Valga linnavolikogu 22. septembri koosolekul: 1. Kõpu vabriku direktor, insener Bohrt soovis linnalt raudteejaama ja Pihkva tee kõrval maad rauavalamise ja masinaehituse vabriku jaoks. Otsustati müüa maa müüa. 2. Liivimaa kuberneri ettepanekul eraldati 1. juulist 1904 politseipristavile, tema abile ja kantseleile linna kulul ruumid. Selleks sai 800 rbl eest renditud Moskva uul dr Graudindi käest 21 tuba, millest 11 tuba läheb linnavahtidele, ülejäänud on kantseleile. Otsustati ka linnavahtide palkasid tõsta. Palgad sõltusid sellest, kui kaua ametis oldi oldud. 3. Joogi- ja söögimajadelt linna kasuks võetav maksuks määrati 6000 rbl. 4. Kõige pikemat arutelu põhjustas avaliku käimla asukoht. Linnavalitsus on juba eraldanud 400 rbl ja linnavolinik Podegrat sai vähempakkumisel selle töö endale. Algne asukoht turuplatsi juures Allee uulitsal ei sobinud rahvakoolide inspektori arvates, sest see oleks kahe koolimaja läheduses. - hr Krõlow tegi ettepaneku teha see Suure- ja Väikese Sepa uulitsa nurgale M. Alweri ja Kirpiti majade vahele - M. Alwer tegi vastuseks ettepaneku, et see võiks asuda hobuseturu kõrval Rehdeli, Partsi ja Wälgu majade vahel. Preester Karklin oli selle mõtte vastu, sest see olevat peatänavate kõrval. Sinna on ka tavaliselt kõrgete külaliste jaoks auväravaid püstitatud. - Kruglow soovitas Wenzeli ja Kippi maja esist platsi Pärast ägedaid läbirääkimisi jäeti koha otsimine linnavalitsuse ülesandeks. 5. Valga kreisiülemale eraldati 83 rbl ja 75 kopikat linnavahtide kasukate paikamiseks ja peakatete parandamiseks. 6. Linnavolinik Kruglow soovis, et eesti kirikukooli toetust vähendataks 402 rbl 50 kopikalt aastas samale summale nagu Valga Kreeka-Õigeusu Nikolai koolile ehk 100 rbl aastas. Ta väitis, et eelmisel aastal 25. oktoobri istungil oli volikogu protokollis viga ja tegelikult määrati eesti koolile ainult ühekordne toetus. Preester Karklin teeb ettepaneku abiraha suurus eesti koolile jätta praegu samaks, kuid järgmine kord seda ümber mõelda. Sellele on vastu Hans Einer. Hääletamisel jääb Karklini ettepanek peale. Pr Johannsoni kooli abiraha suurus ja maksmine pannakse sõltuma sellest, kas ta oma kooli 1. augustiks 1903 toob linna. Praegu asub koolimaja Luke platsil, sest seal on soodsam. 7. Linnapea esitleb 1902. aasta tegevusaruannet ja see kinnitatakse. 8. Revisjonikomisjoni aruanne linna tulude ja kulude kohta võetakse muutmata kujul vastu.

❌
24. 10. 1903

Valga linnavolikogu koosolek 24. oktoobril: 1. Linnavalitsuse ettepanek uue raudtee osas, mille siht on Smolensk-Poretshje-Weliky-Rewel-Opotshka-Ponderi-Walk-Pärnu osas kiideti heaks ja eraldati 100 rbl kuludeks. 2. Era-algkooli õpetaja Karl Leijn oli palunud oma alles asutatava 3. järgu erakooli ülalpidamiseks 300 rbl aastas ja 150 ühekordset abi. 3. 2. järgu era-tütarlastekooli juhataja prl Karoline Schütch paus oma koolile aastas 300 rbl linnakassast 4. Valga Läti kihelkonnakooli juhataja A. Kollang palus oma koolile 100 rbl iga-aastast abi. Kõik kolm palvet lükati tagasi. 5. Linnavoliniku I. Kruglowi ettepanek Porgi[?] uulitsa ühendamiseks Monopoli uulitsaga lükati nii kauaks edasi kuni linnavalitsus Sakkiti pärijatega, kelle krundist soovitav ühendus läbi peab minema, kokkuleppele saab. 6. Kruglowi ettepanekul muudeti linnakassast 24 rbl makstav maakonna ämmaemanda korteriraha linna ämmaemanda korterirahaks, sest pr Wirk nimetati maakonna ämmaemandast linna ämmaemandaks. 7. Linna arhivaar Grabinskyle eraldati 5 sülda ahjupuid linna metsast 8. Linnavalitsuse kirjutaja Warroni palk tõsteti 25 rublalt 30 rublani kuus. 9. Linna vabatahtliku tuletõrjujate seltsi abiraha tõsteti 500 rublalt 600 rublani aastas. Lisaks anti 250 rbl pritsimajas asuvate veevankrite parandamiseks ja 300 rbl uute vankrite soetamiseks. 10. Linnavolinikud Blohst, Kirpit, Seeding, Tscakam, Ballod, Breedis, Podegrat, Kreitchmann, Weideman, Wassil ja Parts tegid ettepaneku luua komisjon, kes otsustab millises järjekorras uulitsate prügitamist, linna hoonete ehitamist ja parandamist teha. Kõik ehitused, mis kallimad kui 50 rbl peab vähempakkumise teel tehtama. Komisjoni liikmeteks valiti Rehdel, Podegrat, Morkus, Dallit, Wälk, Seeding, Blohst, Kirpit ja Tschakam. 11. Linnavalitsus esitas turuplatsi uue asukoha valikuks järgmised kohad: 1) Isidori kiriku ja vana kasarmu vaheline ala 2) Pihkva ja Aleksandri uulitsate nurk 3) Aednik Histi aed 4) Rattasõitjate aed 5) Apteegiomaniku Rückeri aed 6) Götcheli pärijate ja linna haigemaja krundid Linnavolinikud M. Adow ja J. Blohst tegid otsustamine edasi lükata, kuid Krõlow, Chlopotow, Breedis ja dr Grauding nõudsid otsustamist. P. Einer tegi ettepaneku otsustamine edasi lükata kuni linnavalitsus selgitab välja kui suured krundid on ja kui suure kulu linnale muudatus kaasa toob. P. Eineri ettepanek läks häältega 15:14 läbi. 12. Luke platsi linna külge võtmise komisjon oli esitanud kirjalikult oma ettepanekud. Soovitud piirid oleksid A. Meerfeldi majast alates, Riia postitee, Pedeli jõgi, Smheli talu, esimene verstatulp teisel pool Marienburi raudtee vaksali, Marienburi raudtee vaksal, Riia postitee, Marienburi raudtee, Valga-Riia raudtee. Linnapea ja dr Grauding pidasid piire liiga laiaks. Krõlow tegi ettepaneku liita Puraküla ja Putramägi, kus palju maju. Toimus elav arutelu, mille tulemusel häältega 16:18 lükati komisjoni ettepanek tagasi. Puraküla ja Putramägi liitmise poolt olid 28 ja vastu 1. Uuendati komisjoni, et asjad uuesti läbi vaadata ja selle liikmeks said: M. Alwer, A. Krõlow, J. Blohst, J. Tshakam, P. Kirpit, A. Seeding, D. Ballod, M. Kronberg, P. Einer ja K. Rehdel.

❌
19. 05. 1904

Valga linnavolikogu istungil: 1. Linna haigemaja ehitus. Ette on valmistatud vana gümnaasiumihoone ümberehituse plaan haigemajaks, kuid see tuleb ehitusmeister Kirpiti arvutuste järgi väga kallis. Seetõttu soovitas linnavalitsus hoopis uue maja ehitada. Alustatakse läbirääkimisi kubermangu arstijaoskonna valitsusega uue maja ehitamiseks. 2. Linna avalik suplemiskoht. Linnavalitsuse ettepanek on luua kombekohane meeste ja naiste eraldi supelkoht linna heinamaale Pedeli luhale. Sinna ei lähe aga ühtegi teed ja seetõttu peaks sinna vana linnahaigemaja ja osaliselt Götcheli krundi kaudu uue tee ehitama. Sellele ettpanekule oli väga vastu linnavolinik Kruglow. Arutelu oli elav ja lisaks tuli M. Alweri ettepanek uurida kas majaomanik Mäkow oleks nõus 15 rbl eest aastas oma krundi kaudu tee avama. Lõpuks jäi linnavalitsuse uurida, kuidas oleks soodsam "supeltee" teha. 3. Linnapargi asutamine. Asukohaks soovitas Krõlow tükki Osoli mõisa väljalt, mis Vladimiri uulitsa lõpus on. Linnavolinikud Alwer ja P. Einer laitsid seda mõtet, sest seal kõrval juba on Priimetsa. Pealegi jäävat uus park linnast liiga kaugele. Häältega 19:8 otsustati linnapark Osoli mõisa väljale asutada. 4. Linna vabatahtlike tuletõrjujate selts tegi ettepaneku eelmisel aastal neile eraldatud raha kasutada uue kivist abi-pritsimaja ehitamiseks ülemisse linnajakku linna surnuaia juurde. Otsust toetati häältega 23:4. 5. Õpetaja Wühner palus Eesti kirikukoolile abiraha maksmine iga-aastaselt taastada. Sellele olid vastu Graudin ja Krõlow. H. Einer jällegi palus, et otsus tehakse kohe, sest 1. oktoobrist lõppeb kooli üürileping ja ka õpetajatega on enne uue kooliaasta algust vaja kokku leppele saada. Otsustati häältega 14:13 kolmeks aastaks abiraha 350 rbl ja 15 sülda puid aastas. 6. Kadunud linnavalitsuse teenri Kieli lese palve, et 150 rbl toetust õunapuuaia rajamiseks linnavalitsuse juurde leidis toetust. 7. Kitsa uulitsa majaomanikud palusid, et nende tänavat linna kulu laiendatavat. See ei leidnud toetust. Eesti koolile abiraha äravõtmise üritamisest räägitakse veel pikka aega.

Valga linnavolikogu koosseis (1902-1906) 1901-1906

7. detsember 1901 ukj: 20. detsember 1901 - 26. jaanuar 1906 ukj: 8. veebruar 1906

Mainitud kroonikas:

Isikud, kellega koos mainitud sissekannetes:

Asutised, millega koos mainitud sissekannetes: