Kui teiste Kaitseliidu allüksuste loomisele asutakse 1924. 1. detsembrile järgnevatel päevadel, siis oli Valga linna malevkonnale, kui Valga maleva nurgakivile juba algus pandud. 28. novembril 1924. Valga inimesed olid 1924. aastal juba pikemat aega tundnud ärevust, sest levimas olid kommunistlikud ideed. Valga inimestel oli meeles 1918. aasta enamlaste veretööd ja seetõttu hakati tasapidi organiseeruma.

28. novembril 1924 Valga garnisoniülema kolonel Johannes Roska (hiljem kindralmajorina kaitseliidu ülem) algatusel kutsuti kokku koosolek, kus tuli kaalumisele vahepeal tegevuse lõpetanud kaitseliidu reorganiseerimise küsimus. Selle koosoleku protokoll on kantud Valga malevkonna protokolliraamatusse nr 1 all ja seetõttu tuleb seda koosolekut pidadagi Valga malevkonna asutamise koosolekuks (Allikas: Valga linna malevkond maleva 10-dal aastapäeval, kpt M. Vahtrik, Valga malevkonna päälik).
Sellel koosolekul osalesid J. Roska, Jaan Soo, A. Stafenau, J. Ormus, Leonhard Pallon, kpt Jaan Madisson ja T. Grünberg. Koosolek võttis vastu KL kodukorra.

Järgmine koosolek peeti 4. detsembril 1924 (protokoll nr 2), kus valiti ajutine juhatus koosseisus esimees kol J. Roska, liikmed J. Soo, L. Pallon, Ewertson, Pehme, Uibopuu, Lenzius. Alustati organiseerimistööga.

5. detsembril 1924 võeti vastu järgmised liikmed: Zimmermann Tomas, Põder Werner, Jürgenson Jaan, Loit Karl (Jaan), Sild August, Kiwi Ed., Suur Arnold, Sims Hans,. Asutajateks loeti: Pallon Leonhard, Pehme August, Roska Johannes, Ewertson Arnold - kokku 12 liiget.

9. detsembri 1924 protokolli järgi oli liikmete arv 61. 20.12.1924 - 95, 22.01.1925 - 183, 09.02.1925 - 300 ja 28.02.1925 - 332

Kaitseliidu Valga malev oli 1925. aastast jagunenud neljaks malevkonnaks: Valga linna, Helme, Sangaste ja Hargla. Alguses alustas Valga malevkond ühe kompaniiga, milles oli neli rühma. Hiljem tulid juurde 2. kompanii, milles olid gümnaasiumi ja tööstuskooli õpilased. 1. kompanii juhiks oli algusest peale kpt H. Leiur.

25.02.1925 kinnitati Valga malevkonna pealikuks Leonhard Herman Pallon.

29. novembril 1925 toimus linna turuplatsil kaitseliitlaste vannutamine ja paraad.

1927. aastal muretseti malevkonnale muusikariistad ja sündis oma orkester. Algselt juhatas seda keskkooli laulu- ja muusikaõpetaja Madisson, siis õpetaja J. Peep ja edasi töötas orkester pikemat aega malevkonna sekretär Rudolf Kivimägi juhatusel.

Alates 20.02.1931 määrati malevkonna pealikuks omal soovil lahkunud L. Palloni asemel Maurus Vahtrik.⁷

1930. aastate Valga linna malevkonna juhtivkoosseisu kuulusid malevkonna pealik kapten Maurus Vahtrik, vanem instruktor kapten Juhan Peterson, 1. kompanii pealik ja hilisem malevapealiku abi kapten Henrik Leiur, suurtükipatarei pealik ja Valga tuletõrjedivisjoni pealik Hugo Kruustük, raudteekompanii pealik Richard Mitt, ratsarühma pealik Friedrich Maasik, siderühma pealik Leo Reimann, gaasikaitserühma pealik Otto Arvilo ja propagandapealik Ants Meerits.

1931. aastal oli malevkonna koosseisus on kaks kompaniid, side-, gaasi-, ratsa- ja okestrikomando.⁸

1933 detsembris asutati Valga malevkonnas eraldi kompanii raudteelastele, kuna senised 1. ja 2. kompanii ühendati 1. kompaniiks. Kompanii pealikuks määrati kapt H. Leiur. Kompaniis oli kolm rühma (pealikud res lpn Fr. Uniwer, allohvitser Al. Luukas, leitn J. Lest), side-, gaasi- ja ratsakomando (pealikud vastavalt L. Reiman, W. Süld, H. Maasik) ning orkester Rud. Kivimägi juhatusel.⁹

1934. aastal jagunes malevkond 1. ja raudteekompanii, patarei, raskekuulipildujapatarei, gaasikomando, sidekomandod patarei ja kompaniide juures, ratsakomando. Malevkonna liikmete arv ligi 300. Malevakonna juures tegutses naiskodukaitse 60 liikmega. Malevkonna juhtiv koosseis: malevakonna pealik kpt Maurus Wahtrik, abi kpt Joh. Peterson, 1. kompanii pealik kpt Hendrik Leiur, Raudteekompanii pealik R. Mitt, raskekuulipilduja patarei pealik Hugo Kruustük, ratsakomando pealik F. Maasik, sidekomando pealik L. Reiman, gaasikomando pealik O. Arwilo.

30. novembril 1934 ilmus ajaleht "Lõuna-Eesti" erinumber ()nr 138), kus on põhjalikult käsitletud malevakonna tekkelugu ja tegevust esimesel kümnel aastal.

Valga linna malevkonnast on võrsunud tuntud Eesti sportlased Arnold Viiding (kuulitõuge) ja Koit Annamaa (kuulitõuge ja kettaheide). Silmapaistvaid tulemusi laskmises saavutas Hugo Kruustük. Valga linna seltskondlikel üritustel esines aga alati malevkonna suurepärane orkester Rudolf Kivimäe juhatamisel.

Valga malevkond taasloodi 20.03.1990.

23. detsembril 2003 muudeti malevkonnad üksikkompaniideks. (Taasloodud Kaitseliidu Valgamaa malev, V. Jaska 2008) (22.12.2003 M. Kivi väitel).

19.02.2021 taastati Valga malevkonna nimetus ja malevkonna pealikuks määrati Heldur Tellmann.