Valga linna kroonika - "Säde" selts 1902-1940

"Säde" selts

9. 03. 1902
vkj: 24.02.1902
♰
31. 07. 1940

Valga Säde maja (Allikas: Valga Muuseum, Valga Säde maja, VaM F 2839:20, 16.01.2022)

NB! Leiti ilmseid loogikavigu või kaheldavaid kohti, mis on tähistatud märkega [?]

Säde selts oli Valgas tegutsenud selts.

H. Eineri mälestused:

1900. aastal tehti katse uut Eesti seltsi ellu kutsuda, sest Karskuseselts oma erisihiga ei suutnud rahuldada kõiki siinset eesti ringkonda. Uut seltsi taheti asutada sarnase põhikirjaga ehk sarnasel alusel, nagu seda on Tartu saksa käsitööliste selts. Maikuul 1901. a tuli alles siseministeeriumist vastus, et sarnase põhikirjaga seltse, nagu Tartu "Handwerkverein", enam ei kinnitata; asutatagu kas käsitööliste selts või käsitööliste klubi. Mõlemate seltside tüübid aga meile ei meeldinud, sest nende liikmed oleks pidanud käsitöölised olema, kuna meile seltsi vaja oli, kelle liikmeteks igasuguse elukutsega isikud võiksid olla. Alustati uue põhikirja kokkuseadmisele, mille tõlgitsemine ja vastav kokkuseadmine asutajate poolt anti H. Einerile ja Valga maakonna politsei lauaülema Joh. Änilise hoolde. Oktoobril 1901. a saatsime "Valga eesti seltskondlise ühingu" põhikirja ülemusele kinnitamiseks. Juba kolme nädala pärast tuli põhikiri siseministeeriumist mõne väikese muudatusega tagasi, mille juures ehk hulgas sõna "eesti" kustutatud oli, nii et seltsi nimeks jäi järele "Valga seltskondlik ühing", missugune nimetus juba läti seltsil täiesti, saksa "Mussel" ja vene seltsil lisadega "Vene" juba oli. Palusime uuesti sõna "eesti" vahetegemiseks teiste kolme kohaliku seltsiga põhikirja sisse võtta. Vastati: sõna "eesti" põhikirja jätta milgil tingimisel ei lubata, sest see tähendaks rahvuslist eraldamist – rahvuslist šovinismi. Vahetegemiseks teiste kohalike seltside vahel võivat meie oma seltsi "Neljandaks Valga seltskondliseks ühinguks" nimetada ja seltsi 4. numbri alla panemine meile ei meeldinud. Võtsime ette seltsile mingisugust uut süütut nime anda. Minu, st H. Einer'i ettepanekul jäädi Säde (sädeme) nime juurde peatama, tõlkides aga vene keelde (mitte iskra), nii et ta tuld ei tähenda, vaid vett, lisades ülemusele nime selgituseks juurde: "Sõna Säde tähendab väikest jõekest, mis Valga ligidalt algab ja Burtneku (Asti) järve jookseb", sest vastasel korral poleks see nimi kinnitust leidnud ülemuse poolt. Tähendatud nimega oldi nõus ja nii sai Säde selts oma nime. Detsembri algul 1901. a saatsime siis parandatud ja täiendatud põhikirja 93 allkirjaga kinnitusele. Et ülemus võiks selles veenduda, et meie oma seltsi asutamisega mingit lahkpüüdeid, eraldamist ja rahvuslikku šovinismust taga ei aja, mida tol ajal väga kardeti, lasksime põhikirjale ka mitmed heatahtlikud muulased; sakslastel, venelastel ja lätlastel, alla kirjutada.

Säde põhikiri kinnitati 28. dets. 1901. a siseministri abi senaator Durnowo poolt ja jõudis asutajatele kätte jaanuaris1902. aastal.

Veebruarikuu viimasel pühapäeval [24.02.1902 vkj] oli Karskuseseltsi ruumides avamiskoosolek ja juhatuse valimine. Valiti 18-liikmeline vanemate nõukogu. Esimeheks valiti maakonna arst Andres Alver ja tema abiks G. Kogger. Kassahoidjateks S. Haynberg, K. Luiga, P. Einer. Kirjatoimetajaks Joh. Änilane. Vanemate nõukogu teisteks liikmeteks said T. Grünberg, J. Soo, J. Põder, M. Alwer, H. Einer, A. Thomson, J. Märtson, J. Orgussaar, M. Kronberg, E. Kartau, A. Treu ja G. Dallit.

Aprillikuul 1902 üüris selts endale Suure Sepa tn 6 Galkini majas ruumid, kus ta sama aasta 1. juulil alkoholsete jookidega einelaua avas. Säde seltsiga oli Valga eesti seltskond omale elujõulise, kõiki seltskondlisi kihte rahuldava keskühingu saanud, millest ja mille najal peagi esimesed Valga ühistegevuslised ettevõtted oma alguse said. Nii asutati 1903. a Säde Laenu ja Hoiu ühisus, 1905. a Valga vastastikune krediitühisus. Ka Valga vanema seltsi Karskuseseltsi tegevus ei raugenud pärast Säde asutamist, nagu mõnelt poolt kardeti. Suur hulk liikmeid oli neil ühiseid.

Ruumid jäid kitsaks ja 11. juunil 1904 tehti erakorralisel peakoosolekul otsus kolida Nehsede majja. 10.-11. novembril kolitigi uude kohta.

1906. aasta jaanuarikuul paigutati seltsi ruumidesse sõjavägi ja jäi sinna mitmeks kuuks, tekitades seltsile kahju.

28. märtsil 1907 oli koos komisjon, mis otsustas, et "Säde" selts vajab endale maja. Otsus kinnitati 8. märtsil 1909, kui otsustati Nehsede maja ära osta. Juba 9. augustil 1909²⁰ pandi uuele majale nurgakivi.

Selts tegutses edaspidi Valga kesklinnas 11. aprillil 1911. aastal valminud hilisjuugendi stiilis majas, mille projekteeris üks esimesi eesti soost arhitekte Georg Hellat. Praegu asub selles majas Valga Muuseum.

Seltsi eesmärgiks oli põhikirja järgi “oma liikmetele ja nende perekondadele töö vaheaegadel sündsat, lõbusat ja tulusat ajaviidet pakkuda”. Selts võis “oma liikmetele ja nende külalistele balle, näokatte-pidusid, tantsu-, muusika- ja kirjanduse-õhtuid pidada, näitemängusid etendada, raamatuid, ajalehti ja ajakirju pidada, niisama ka mitmesuguste teaduste põllul töötajaid asjatundjaid kutsuda, kes ettelugemistega seltsi liikmetele kasulikku õpetust võiksivad pakkuda.”

1919. aasta veebruaris pärast Valga vabastamist seltsi tegevus kiiresti taastati.

1930. aasta mais tegutses juhatus järgmises koosseisus: esimees dr Joh. Müllerson, abiesimehed K. Wassil ja A. Kokkult, sekretär A. Printsmann, abisekretär H. Leiur (uus), kassapidaja J. Äniline (uus), abikassapidaja Aug. Pehme (uus) ja majaisadeks H. Tuul ja M. Gross. Teisteks juhatuse liikmeteks on: H. Sõrmus, T. Grünberg, J. Soo, P. Saretok, Fr. Klement, dr E. Gross, M.[?] Morel, H. Sepp ja adv M. Laurits.

Seltsil oli ka oma poolkutseline teater. Seltsi teatritrupp tegutses vahelduva eduga aastatel 1911– 1948.

Seltsi esimehed:
27.02.1902-24.01.1903 dr Andres Alver (1869-1903)
19.01.1903-16.06.1914 Tõnis Grünberg
16.06.1914-03.06.1918 dr Johan Müllerson (1870-1942)
24.09.1918-25.12.1918 dr Alfred-Julius Mõttus
25.12.1918-09.03.1919 Albert Mägi (asendusliige)
09.03.1919-29.03.1920 ins Johann Kuusik
29.03.1920-22.03.1929 dr Aleksander Tamberg
22.03.1929-31.07.1940 dr Johan Müllerson (1870-1942)

Enamlaste hirmuvalitsemise ajal mainib "Säde" muusikajuht C. Grünwald "Säde" seltsi presidendina Mägit ja juhatuse liikmetena A. Seemanni ja K. Raagi.

30. juulil 1940 "Säde" selts likvideeriti ja asendati kultuurimajaga.

folklore.ee (Eesti Rahvaluule veeb), Valga linna ajaloolised traditsioonid, http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga/valga.html, 1927 ↩
Raudma (Pommer), J., Helgid, nr. 1, lk 14, 1924 ↩
Postimees (1886-1944), nr. 178, lk 3, 10.08.1909 ↩
Postimees (1886-1944), nr. 189, lk 2, 14.10.1918 ↩
Eesti Kirjandusmuuseum, Walga linnas Liiwi kubermangus asuwa Seltsliku Ühenduse "Säde" põhjuskiri, A 7582, 16.01.2022 ↩
Rajalane, nr. 9, lk 3, 18.03.1919 ↩
Rajalane, nr. 12, lk 4, 27.03.1919 ↩
Rajalane, nr. 28, lk 4, 13.05.1919 ↩
Rajalane, nr. 56, lk 3, 10.04.1920 ↩
Lõuna-Eesti, nr. 23, lk 2, 05.12.1921 ↩
Lõuna-Eesti, nr. 24, lk 2, 08.12.1921 ↩
Eesti Kirjandusmuuseum, Walga linnas Liiwi kubermangus asuwa Seltsliku Ühenduse "Säde" põhjuskiri, A 7582, 1902 ↩
Lõuna-Eesti, nr. 13, lk 2, 03.03.1926 ↩
Lõuna-Eesti, nr. 14, lk 2, 06.03.1926 ↩
Lõuna-Eesti, nr. 27, lk 3, 24.04.1926 ↩
Lõuna-Eesti, nr. 18, lk 1, 05.03.1927 ↩
Uus Rajalane, nr. 9, lk 1, 03.03.1927 ↩
Lõuna-Eesti, nr. 35, lk 3, 26.03.1929 ↩
Lõuna-Eesti, nr. 54, lk 2, 17.05.1930 ↩
Juzar, M., "Säde" selts ja teater 1902-1940, lk 3, 2002 ↩