Seltsi asutamise mõte tekkis ilmselt W. Reimanilt, kes 1890. aastal Valgas kohtudes õp. P. Undritzaga, õhutas viimast eestlaste seltskonda organiseeruma ja karskusseltsi asutama.

Seltsi ümber kogusid kõik arukamad ja eesti tulevikku uskujad suguvennad ja -õed. Põhikirja järele oli küll sihiks täiskarskus, aga seltsi rahvuslikku tähtsust arvesse võttes lepiti ka "parajuslastega" kokku.

Seltsi põhikiri kinnitati Siseministeeriumi poolt 11.01.1891 ja jõudis asutajate kätte 6. märtsil jõudis see Valka.

17. märtsil 1891 (vkj) peeti Valga Eesti karskuse seltsi esimene koosolek Valga Eesti Peetri kirikukooli ruumides. Õpetajahärra Undritz pidas avapalve ja luges ka ette seltsi põhikirja. Kohalolijad soovisid seltsi presidendiks hr Undritzit, aga see suure töökoormuse tõttu keeldus. Presidendiks valiti kooliõpetaja Hans Einer. Teisteks juhatuse liikmeteks Z. Aintson, H. Hiob, A. Alwer, J. Nool, Heinr. Einer ja K. Hiob.

1891. aasta lõpuks oli seltsil 51 liiget. Aasta jooksul peeti kõnesid 17, näitemänge 3. Peale selle levitati karskuskirjandust.

28. jaanuaril 1892 [1896?] asutati seltsi koor, mida juhendas kooliõpetaja hr Tolkenberg.

29. märtsil 1892 valiti seltsi auliikmeks P. Undritz.

1892. aasta jooksul peeti kõnesid 11, teeõhtuid 2, üks jõuluõhtu ja esitati 5 näitemängu.

11. aprillil 1893 valiti seltsi esimeheks J. Kütt.
**1893. aasta jooksul peeti kõnesid 19, ettelugemisi 5 ja näitemänge 1.

1894. aastal tekkis esimest korda tihedam arutelu ja eriarusaamad, kas seltsi liikmed peavad olema täiskarsked või sobib ka parajasus. Esimeheks valiti J. Kütti asemel P. Grünfeldt.

Kokku peeti aasta jooksul kõnesid 19, ettelugemisi 4, näitemänge 2, lõbuõhtuid 2

1895. aastal peeti näitemänge 3, lõbuõhtuid 2, kõnesid 5, ettelugemisi 7.

Seltsil esimesel viiel eluaastal omaette korterit ei olnud. Kõnekoosolekuid, millest küllalt elavalt osa võeti, peeti kirikukooli ruumes, peod Musse ja hiljem ka Läti seltsi ruumes.

8. septembril 1896. a üüris selts endale esimesed ruumid J. Kogeri majas Moskva tn 33 [Kesk 28] ja avas 1. oktoobril 1896 einelaua. Majas oli 5 tuba ja köök ning aed suvepidude korraldamiseks.

1896. aasta alguses oli seltsi liikmete arv 35 ja lõpus 120, kes kõik ka aastamaksu olid maksnud. Kõnesid peeti 6, lõbuõhtuid 3, näitemänguõhtuid 4, näitemängusid 2, üks näokattepidu ja seltsi teemaja avamise pidusöök.

2. märtsil 1897 otsustati asutada mängukoor [orkester]

16. märtsil 1897 otsustati et ruumipuudusel lastakse majaomanikul ehitada 17½ ruutsülda ruumidele otsa ja selleks tehakse 12-aastane leping. Aastas tuli ruumide eest tasuda 700 rbl.

H. Eineri mälestustest:

Järgmisel aastal ehitas majaomanik J. Koger sellekohase lepingu alusel seltsiruumile saali otsa. Saali pühitsemise ja avamispidu, esimene suurem eesti pidu Valgas, kestis 14.-16. nov. 1897 Sellel viisil oli seltsil juba "oma tuba" ja "oma luba" ning võis vabamalt tegutseda. (H. Einer)

1897. aasta lõpuks oli seltsil 248 liiget. Aasta jooksul korraldati kirjandusõhtuid 4, perekonnaõhtuid 2, näitemänguõhtuid 4, tantsuõhtuid 2, näitemüüke 1 ja pidusöök seltsi ruumide taasavamise puhul.
Esimeheks valiti J. A. Põderi asemel J. Äniline.

1898. aasta lõpul oli liikmeid 129. Korraldati lõbu- ja perekonnaõhtuid 5, näokattepidusid 1, kirjandusõhtuid 5, näitemüüke 1, üldiseid koosolekuid 3, näitemänguõhtuid 4.

10. jaanuaril 1899 valiti seltsi auliikmeteks preester Tamm, õpetaja Wühner ja kreisiülem Grinewsky.

**1899. aastal korraldati näitemänguõhtuid 8, perekonnaõhtuid 1, näitemüüke 1, teeõhtuid 6, kirjandusõhtuid (osalt udupiltidega) 8.

**1900. aastal korraldati näitemänguõhtuid 7, teeõhtuid muusika ja tantsuga 4, kontserte 2, kirjandusõhtuid koos lõbustustega 1, näitemüüke 1, üldkoosolekuid 3 ja jõupidu. Eestseisuse koosolekuid peeti vähemalt kord nädalas. Aasta lõpuks oli liikmeid 97. Seltsis tegutsesid eestseisus, lõbukomitee, turniosakond, muusikakoori komitee, seltsi varandust valitsev komitee,seltsi tegevuse revideerijad, lugemise ja kõneõhtuid toimepanev komitee.

1901. aastal korraldati näitemänguõhtuid koos tantsuga 5, perekonnaõhtuid 2, teeõhtuid 1, kontserte 1 ja jõulupidu. Pea- ja juhatuse koosolekuid 22. Aasta lõpuks oli liikmeid, kes liikmemaksu tasunud, 80 (sh 6 naist).
Esimeheks valiti seitse aastat juhatuse liikmena tegustenud J. Änilise asemel E. Murrik.

17. märtsi 1902 seltsi üldkoosolekul otsustati luua seltsi juurde matusekassa.

1. novembril 1902 kolis Eesti karskusseltsi ruumidesse vastastikkusel kokkuleppel ka vene karskusselts. Ruume ja mööblit kasutati üheskoos.

1902. aastal korraldati näitemänguõhtuid koos tantsuga 4, perekonnaõhtuid 3, teeõhtuid 1, basaare 1 ja jõulupidu. Aasta lõpuks oli liikmemaksu maksnud liikmeid 82. Kassas oli 1454 rbl 21 kop.

18. jaanuaril 1903 Esimeheks valiti H. EIner, kassahoidjaks E. Tamberg, kirjatoimetajaks E. Palu. Muusikakoori juhatajaks valiti H. Einer, kellele otsustati 30 rbl aastas palka maksta.

Eesti kirikukooli jaoks korraldatud peoga korjati kooli jaoks 15 rbl 05 kop.

1903. aastal korraldati näitemänguõhtuid 6, perekonnaõhtuid 3, kirjandusõhtuid 2 ja jõulupidu. Protokollitud juhatuse koosolekuid oli 22, korrapidajate koosolekuid 4 ja üldkoosolekuid 2.

21. augustil 1904 otsustati astuda Valga vabatahtliku tulekaitseseltsi liikmeks.

1904. aastal korraldati näitemänguõhtuid 3, perekonnaõhtuid 2 ja jõulupidu kuna loenguid peeti peakoosolekutega ühendatult. Juhatuse koosolekuid oli 17, üldkoosolekuid 6, toimkonna- ja korrapidajate koosolekuid 3. Aasta lõpuks oli 95 liiget, nende seas 10 naist. Liikmemaks oli 2 rbl aastas.

1905. aastal korraldati näitemänguõhtuid 5 ja maiõhtu. Juhatuse koosolekuid peeti 22, üldiseid koosolekuid koos kõnede ja läbirääkimistega 5. Liikmeid oli 70. Liikmemaksus määrati meestele 50 kop ja naistele 25 kop aastas.

Seltsi juhatuse liikmeteks valiti Friedrich Karlson (esimees), abiesimees Ainson, kassahoidja E. Tomberg, abikassahoidja R. Rebane, kirjatoimetaja E. Palu ja abikirjatoimetaja K. Põlde.

1906. aasta jaanuaris hõivasid 1905. aasta sündmuste tõttu seltsi ruumid sõjaväelased ja selts oli sunnitud pärast pikka ootamist uued ruumi leidma.

1. novembril 1906 üüritigi uued ruumid ja sama kuu keskel asutigi Pihkva [Vabaduse] 20 Suija maja teisele korrusele.

1907 avati Karskusseltsi juures Valga Eesti Lugemise Ringkond.

1918 suvel jäeti vanad ruumid kinole ja koliti Moskva 1.

1920ndatel tegevus vaibus ja karskusliikumine koondus üle-eestilise karskusliidu Valgamaa ja hiljem Valga-Võrumaa osakonna alla.

3. veebruaril 1929 seltsi tegevus taaselustati ja esimeheks valiti Arnold Peets. Tegutseti Maleva 3.

1930. aastal seltsi juhatus: Arnold Peets (esimees), Joosep Jakunowits (abiesimees), Lydia Simson (laekahoidja), prl Melanie Teder (kirjatoimetaja), Joann Sirel (varahoidja), Mihkel Lõõtsmann (abikirjatoimetaja).

1930. oktoobris valiti esimeheks K. J. Kull. Alaline büroo asus Maleva 3 ja abibüroo Poska 15.

Seltsi esimehed:
Hans Einer 17.03.1891-11.04.1893
J. Kütt 11.04.1894-18.12.1894
Peeter Grünfeldt (18.12.1894-8.12.1896)
Juhan-Jaan Põder (8.12.1896-10.1.1899)
J. Äniline (10.1.1899-?.?.1902)
Ernst Murrik (?.?.1902-18.01.1903)
Hans Einer (18.01.1903-25.01.1909)
Friedrich Karlson (1906-?)
J. Kerg (25.01.1909-1911 märts)
P. Einer (1911 märts-
J. Kerg (-1916-)
Johannes Kreideberg (-1920-1921-)
Adolf Stafenau (-1922-)
Juhan Sirel (-1923-1924)
K. Juhan Kull (1924-)
Arnold Peets (3.2.1929-oktoober 1930)
K. J. Kull (oktoober 1930-)
pr M. Laats (-1934-)