Puutöö osakond asus hoone tänavapoolses ja metallitöö osakond õuepoolses osas, masinad ja sepikoda paiknesid hoovil asunud aidas.
Valga tööstuskooli juhatajaks määras linna haridusnõukogu Rudolf Johansoni, kes oli lõpetanud Tartu Aleksandri I Gümnaasiumi ning õppinud Saksamaal Sterlitzi Polütehnilises Instituudis. Meister-instruktoriks rauatöö alal sai Gustav Kohlmann, kes oli kutset õppinud Pärnu maakonna vabrikukoolis, ja puutöö alal Jaan Palmberg, kes omandas tehnilise hariduse Peterburi tööstuskoolis. 8 9
Algselt sooviti avada ainult masinist-lukseppade eriala, aga kuna palju oli soovijaid ka puutöö alal, siis avati puu- ja rauatöö osakonnad. Lisaks õppetööle tehti seal ka praktilisi töid - raudteevalitsusele mootordresiin, Valga tuletõrje pritsiauto, seebivabriku sisseseade, Antsla kodumajanduskooli sisseseade (mööbel) jms.
Pärast Puiestee tänaval asunud I algkooli sulgemist kolis 1926. aasta sügisel tööstuskooli puutöö osakond Suur-Sepa tänavalt endistesse algkooli ruumidesse. Samasse hoonesse viidi üle ka kooli kantselei ning II korrusel leidis asukoha koolijuhataja korter. Kooli metallitöö osakond viidi aga üle Aia ja Mesipuu tänavate nurgal asuvasse puumajja.
Esimese lennu 1928. aastal lõpetasid 10 õpilast rauatööosakonnast ja 5 õpilast puutööosakonnast. 1928. aasta lõpus õppis kooli 60 õpilast.
1930. aastal õppis koolis 93 õpilast ja lõpetanud oli 3 lendu 45 õpilasega.
1930/31. õppeaasta alguses toimus õppetöö mitmes erinevas hoones, millest ükski ei vastanud kooli nõuetele. Puutöö osakond asus Puiestee 4 ja 10 majades ning metallitöö osakond Aia tn 19 (kõik hooned kuulusid linnale). Teoreetiliste ainete õpe toimus üüripinnal (Puiestee 5). 1931. aasta mais viidi teoreetiliste ainete õpe üle uude asukohta, tollase aadressiga Kesk tänav 1.
1935. aasta septembri lõpus ostis linnavalitsus tööstuskoolile krundi Suur-Sepa tänaval, koos seal asuvate hoonetega. 1936. aasta jaanuaris võeti tollane Suur-Sepa tn 3 maja, peale teostatud remondi- ja ümberehitustöid, kooli metallitöö osakonna jaoks kasutusse.
11. mail 1936 ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmunud ülevaatest selgub, et kool on nüüd juba eelmisest aastast töötanud ühel krundil. Koolis on 105 õpilast, neist metallitööd õpib 77 ja puutööd 27. Valgast on pärit 35% õpilastest. Puutööosakond töötab ruumide puudusel kahes vahetuses. Muu hulgast tehakse tellimustöid ka kaugemale, isegi Riiga. Teoreetilisi tunde on 20, praktilisi 30. Metallitöö osakond on nagu väike vabrik, kus asub ka väike lukussepa töökoda. Õppeaeg on veel kolm aastat, kuid pikeneb neljale aastale 1936. aasta sügisest. Õppetöö kestab aasta läbi va üks kuud puhkust suvel. Koolijuht on hr Jomm. 11
1938. aasta septembriks sai selgeks, et uue koolihoone püstitamisest Puiestee tänavale, seniste tööstuskooli õppehoonete kõrval paiknenud krundile, ei saa esialgu asja, kuna antud asukoht muutis hoone planeeritust tunduvalt kallimaks. Seetõttu valis Valga linnavalitsus tööstuskooli uue õppehoone asukohaks hoopis krundi Kungla ja Maleva tänava nurgal.
1939. aasta sügiseks valmis koolimaja ehitusprojekt ning Kungla ja Maleva tänava nurga detailplaneering ning ehitustööd sai alata. 1940. aastaks sai hoonekarp valmis, kuid koolimaja sisustamiseni enam ei jõutud. Muutunud olukord riigis ei andnud tööstuskoolile võimalust uut maja kasutusse võtta ning see läks punaarmee valdusesse ja oli nõukogude perioodil sõjaväehaiglaks.
Kooli direktorid:
1925-1935 Rudolf Johanson
1935-1937 Aleksander Jomm
1937- Jakob Saar
-
Lõuna-Eesti, nr. 92, lk 4, 11.12.1926 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 31, lk 4, 23.04.1927 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 48, lk 6, 25.06.1927 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 12, lk 4, 11.02.1928 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 107, lk 11, 22.09.1929 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 113, lk 3, 04.10.1930 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 15, lk 3, 06.02.1934 ↩
-
Päewaleht, nr. 251, lk 6, 17.09.1925 ↩
-
Rahvusarhiiv, ERA.1108.4.481, 04.02.2023 ↩
-
Ilumets, V., Valga koolid aastatel 1920-1940, Linna kutsehariduskoolid, lk 48-63, 2015 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 50, lk 3, 11.05.1936 ↩
seotud isikud
- Nikolai Abarenkow
- E. Ahun
- Johannes Akermann
- A. Allas
- B. Altosaar
- Ewald Awer
- J. Bremse
- Aleks. Fadejew
- Jaan Feldmann
- Karl Grossmann
- Ernst Jankur
- Herman Jentson
- Herbert Johanson
- Aleksander Jomm 1903-?
- Rudolf Juha (Johanson) 1892-1938
- Ernst Junkur
- Wiktor Jõgi
- K. Jõõras
- Wiktor Jänes
- E. Jüris
- Jaan Jüris
- Joh. Kangro
- Eduard Karjus
- Johannes Kars
- Elmar Karu
- Herbert Karu
- Karl Karu
- Karl-Julius Karu
- Woldemar Karu
- Wladimir Kei
- Wiktor Kell
- Sergius Kirshbaum
- A. Kits
- Peeter Koff
- Gustav Kohlmann
- Wiktor Koop
- August Koorits
- Arnold Kreewald
- W. Kroon
- Woldemar Kroon
- Johannes Kruustük
- Julius Kõiw
- Oskar Käsper
- Jakob Kütt
- ins Laar
- August Laurson
- W. Lepik
- Aleksander Lilje 1905-?
- Robert Lillimägi
- Johannes Lippert
- Mihkel Loorand (Lukmann)
- Julius Lõoke
- A. Maasik
- Arnold Martensi (Martinson) 1899-
- Oskar Metsküla
- Edgar Mirka
- Andrei Morgenrot
- Wladimir Mutt
- Peeter Mürk
- Jaan Olli
- Woldemar Oper
- Igor Padrik
- Jaan Palmberg
- Alfred Parron
- Hans Peep
- Oskar Peterson
- A. Piigli
- August Pilden
- Jaan Pokk
- Herman Pommer
- Aleksander Raat
- Elmar Rebane
- Woldemar Rechkenberg
- Robert Reiljan
- G. Rotberg
- Karl Eduard Rothberg (Rooleid) 1896-1942
- Johannes Rätsep
- Irma Saadik
- Olew Saag
- Alfred Saapas
- Jakob Saar
- A. Siidra
- Johan Siidra
- W. Siim
- Linda Sild
- Juhan (Joann) Sirel 1885-1975
- Karl Soo
- Karl Soo
- Robert Sussen
- Anatooli Zimmermann
- Rudolf Tamberg -1933
- Jaan Tamm
- Artur Teras
- W. Tihanow
- August Till
- J. Tomson
- W. Torro
- Walentin Treumuth
- Eduard Tõra
- Friedrich Viljari (Krillo) 1877-1955
- Hermann Vähi 1913-2006
- Woldi Wardul
- Robert Wares
- Nikolai Wattis
- Arwed Werte 1912-1936
- Johan Wiilup
- Fr. Wiitak
- Juulius Willemson
- Wiktor Änilane