30. novembrist 1918 kuni 21. jaanuarini 1919 formeeriti ja sõitsid kapten Karl Partsi juhtimisel rindele neli laiarööpmelist soomusrongi, mis olid relvastatud suurtükkide ja raskekuulipildujatega ning mehitatud dessantkomandodega.

Soomusrongide divisjon formeeriti 20. veebruaril 1919 seni Vabadussõjas eraldi tegutsenud laia- ja kitsarööpmeliste soomusrongide, soomusautode kolonni, soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni ja remontrongide ning soomusrongide kuulipilduja kursusest. Ametlikult kinnitati Soomusrongide divisjoni ajutised koosseisud sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri poolt 10. märtsil 1919.

Seoses 3. Diviisi moodustamise ja vägede ümberkorraldamisega Lõunarindel, liideti 27. märtsil 1919 Soomusrongide divisjoniga veel ka Kuperjanovi partisanide pataljon, Kalevlaste Maleva, Scouts-pataljon ning välisuurtükiväge. Nõnda kujunes Soomusrongide divisjonist Vabadussõjas midagi eliitväekoondise taolist.

23. augustil 1919 nimetati Soomusrongide divisjon ümber Soomusrongide diviisiks.

1922 jaanuaris kolis soomusrongi brigaadi staap "Säde" majast, kus neil oli kasutada endise võõrastemaja ruumid, Monopoli tänava vana viinamonopoli hoonesse.

1923. aasta 1. augustist reorganiseeriti Soomusrongide Brigaad kaheks rügemendiks: 1. Soomusrongirügement, mis asus Tapal, ja 2. Soomusrongirügement, mis asus Valgas. 1934. aasta 30. novembrist moodustati kahest soomusrongirügemendist üks Soomusrongirügement, mis asus Tapal.

II Rügemendi esimeseks ülemaks sai Johannes Roska, kes juhtis rügementi kuni 13. veebruarini 1925. Viimase lahkumisel võttis juhtimise üle Johannes-Oskar Schmidt ja alates 1. aprillist 1927 kolonel Emil Kursk. ¹¹

16.12.1928 soomusrongi rügemendi poolt võttis riigivanemalt lipu vastu kolonel Kursk.

Kevadel 1930 omandas Lindebaumi mõisalt ühe suurema maatüki spordiplatsi rajamiseks. Alustati Kungla tänava äärsel platsil tööd, sest taheti staadioni sama suve jooksul valmis ehitada (valmis tegelikult 1934).

30. novembrist 1934 liideti senised 1. soomusrongirügement (Tapal) ja 2. soomusrongirügement (Valgas) üheks Soomusrongirügemendiks asukohaga Tapal. ¹³

Ülemad:
Soomusrongide divisjon
- divisjoni ülema kt kapten, Anton Irv, (langes 27. aprillil 1919 Lätimaal Stakelni (Strenči) lähistel)
- divisjoni ülem, kapten Karl Parts

2. Soomusrongi Rügement:
- kolonel Johannes Orasmaa (1923–1925)
- kolonel Oskar-Johannes Schmidt (1925-1927)
- kt. kindralstaabi kolonelleitnant Emil Aleksander Kursk (1927–1929)
- kindralstaabi kolonel Emil Aleksander Kursk (1929–1934)
- kt. kolonel Voldemar-Karl Koch (1934)

Laiarööpmelise soomusrongi nr. 1 Vabadussõja aegne lahingulipp. Sini-must-valge trikoloor, mustal deviis: "Julgust, edu, õnne!" lipp annetati soomusronglastele Valga kodanike poolt linna vabastamise päeval 01.02.1919 ning purunes mürsukildudest 18.10.1919 Riias. Lipp annetati tagasi Kapten Irve Soomusronglaste Seltsi poolt Soomusrongi rügemendile 20. aastapäeva puhul 20.11.1938.