Eesti Punase Risti Valga osakond tegutses Vabadussõja ajal 1919-1920, kuid tegevus vaibus pärast sõja lõppu. Samal ajal tegutsesid Valgas ka Põhja-Läti Punase Risti osakond (asutati 1919), Taani ja Ameerika punase risti organisatsioonid.
1919. aasta lõpus oli Valgas 24 Eesti Punase Risti liiget. 7
Ajavahemikul 1920-1934 tegutsesid Valgas Eesti Noorte Punase Risti ringid. 1924. aastal astusid ühingusse Valga linna tütarlaste gümnaasiumi ja Valga linna 6. algkooli õpilased. 8 9.
9. novembril 1931 alustas tegevust Eesti Punase Risti koondus Valga skautide malevas (juhataja J. Jakunovitš)10 ja 2. aprillil 1935 ring Valga gaidide malevas (vanem Liisbet Juske)10.
Punase Risti Peavalitsus algatas 1934. aastal Valka uue komitee ellukutsumise 6. Algatuskoosolek toimus 10. juunil 1934 Valgas "Säde" majas (Vabaduse 6). Kuna sel päeval oli igasugu pidustusi ja laagreid, siis oli osavõtt väiksearvuline. Koosolekul otsustati üksmeelselt ellu kutsuda Punase Risti Valga osakond, valiti ajutine komitee, kelle ülesandeks oli alustada korraldustöödega ja liikmete kogumisega. Sügiseks kavandati kokku kutsuda uus koosolek, kus valitakse alaline juhatus. Ajutise komitee esimeheks valiti dr E. Kalamees, abiks K. Ebber, kirjatoimetajaks Piilmann, abiks pr Fiskar, laekuriks Üts ja pr Keiss. 3
1934. aasta sügisel astus Valgast Punase Risti tegevliikmeiks 30 isikut. Nendest astus 18 liiget 22. novembril 1934 Valga raekojas hra Karl Ebberi juhatusel kokku komitee asutamiskoosolekuks. Sel koosolekul otsustati asutada E. Punase Risti Valga komitee, valiti juhatus ja revisjonikomisjon ning paluti peavalitsust tunnistada Valga komitee asutatuks. 6. Koosolekul valiti juhatus, kuhu kuulusid linnapea Th. Willa (esimees), dr A. Tamberg, W. Rebane, prl A. [Helene?] Lepp, K. Ebber ja A. Üts. Samuti valiti revisjonikomisjon koosseisus E. Koppa, E. Meeks ja H. Illisson. 4
Kirjaga 1. juulist 1935. a. nr. 290 teatas peavalitsus, et ta otsusega 22. veebruarist 1935. a. on Valga komitee juhatuse ja revisjonikomisjoni koosseis kinnitatud ja tunnistatud komitee asutatuks, arvates 22. novembrist 1934. aastal. 6
Valga komitee võttis oma esimeseks ülesandeks ellu kutsuda kohapealseid samariitlaste üksusi. Selleks oli aga vaja eelkõige hakata ette valmistama samariitlasi. 1936. aastal korraldati kaks samariitlaste ettevalmistamise kursust Valgas ja üks Tõrvas. Kursusist võttis osa kokku 98 isikut. Samariitlaste kursuste lõpetajaist moodustati 28. mail 1936. a. Valga kolonn. 6.
Komitee ja samariitlaste tegevust takistas algul tunduvalt oma ruumide puudus. Peavalitsuse lahkel toetusel saadi sellest 1937. a. lõpul üle. 1937 detsembrist asuti Kesk 9. Ruume kasutavad komitee ja juhatus, Samariitlaste Valga Koonduse staap, Samariitlaste Valga kolonn ja Noorte Punase Risti liikmeina Valga gaidide ja skautide malevad. 6
Liikmete arv 1934-1939 6:
1934/1935 33
1936 40
1937 42
1938 58
1. jaanuaril 1939 - 58
Ajavahemikul 1934-1938 peeti 5 üldkoosolekut ja 34 juhatuse koosolekut. 6
1939. aastal oli komitee juhatus järgmine: esimees hr. T. Villa, esimehe aset. hra dr. A. Tammet, sekretär hra V. Maidre, laekur prl. A. Lepp, majavanem hra major A. Siller ja sekretäri aset. hra J. Ilves. 6
1940. jaanuaris Kesk 20 hoovipealses majas 5
Hele Heletähe andmetel nõukogude okupatsiooni aeg:
1947.a. toimus esimene maakondlik Punase Risti Seltsi liikmete konverents.
Esimeheks valiti HUGO NIKKER
Samal aastal toimus II maakondlik Punase Risti Seltsi liikmete konverents
Esimeheks valiti GAVRIL KARASTE
1951.a. esimees SIMA LEVIN
1954.a. esimees dr. VELLO ILMOJA
1962.a. esimees dr. HEINO MIRME
1966.a. esimees dr. MADE KADARPIK
1970.a. esimees dr. ÜLO REIMAN
1975.a. esimees dr. PEETER RAHU
5. detsembril 1980. a. asus tööle AINA PÄÄRO seltsi aseesimehena.
1990.a. esimees dr. SULEV LAUK
17. detsembril 1991 toimus EPR Keskkomitee V pleenum, mis kiitis heaks EPR Keskkomitee presiidiumi otsuse 03.09.1991.a Eesti Punase Risti iseseisvuse kohta ja luges ENSV Punase Risti Seltsi volitused lõppenuks 01.jaanuarist 1992.
EPR Valgamaa Seltsi taasloomine toimus 17. veebruaril 1992. aastal.
Asutamiskoosolek oli kokku kutsutud Valga Polikliiniku saali, Vabaduse 26, Valgas. Üleskutse kohalikus ajalehes. Asutava kogu õigusega osales 27 aktiivset PRS liiget. Koosolekut juhatas Valga Haigla peaarst dr Peeter Rahu. Koosolekul osales Raivo Kolle EPR Peavalitsusest. Kõik 27 osalejat hääletasid EPR Valgamaa Seltsi moodustamise poolt, võttes aluseks Eesti Punase Risti Põhikirja 1931/36. a.
Koosolekul valiti 6-liikmeline juhatus koosseisus: dr Feliks Rõivassepp – esimees, dr Aasa Põder – esimehe asetäitja, Aina Pääro – sekretär, dr Õie Põldsepp – laekur, lihtliikmed Liia Kägu ja dr Feliks Balodis. Revisjoni komisjoni valiti: Silvi Rebane – esimees, Aili Heinjärv ja Liisi Õispuu.
Tööruumid asusid Valga Haigla raamatupidamise ruumides, Kesk tn 11[?], Valgas. Seltsil oli avatud sama aasta maikuus Tartu Kommertspanga Valga Pangas arveldusarve nr 700417, esimene ülekanne oli panga poolt.
-
Rajalane, nr. 8, lk 3, 15.03.1919 ↩
-
Rajalane, nr. 54, lk 3, 08.04.1920 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 67, lk 3, 16.06.1934 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 135, lk 3, 23.11.1934 ↩
-
Lõuna-Eesti, nr. 9, lk 1, 22.01.1940 ↩
-
Eesti Punane Rist : Eesti Punase Risti häälekandja, nr. 6, lk 132, 1939 ↩↩↩↩↩↩↩↩
-
Eesti Punane Rist 100, lk 22, 2019 ↩
-
Noorte Punane Rist, nr. 1, lk 16, 1924 ↩
-
Noorte Punane Rist, nr. 4, lk 16, 1924 ↩
-
Noorte Punane Rist, nr. 9/10, lk 156, 1935 ↩