25. mail 1934. aastal Võeti vastu koolireformiga seotud seadus, millega sätestati olulised muudatused:
1) Koolikohustus alandati algkooli puhul kuni kursuse lõpetamiseni, või siis 14. eluaastani senise 16. asemel. Õpilased, kes said 14-aastaseks kooliaasta esimesel poolel, vabanesid koolikohustusest juba eelmise õppeaasta lõpul, need aga kelle sünniaeg oli kooliaasta teisel poolel, pidid käima koolis õppeaasta lõpuni. Algkoolide õppekavast jäeti välja kohustuslik võõrkeel. Seda võis õpetada edasi omavalitsuste või lapsevanemate kulul 5. ja 6. klassis vabatahtliku ainena 3 tundi nädalas.
2) Keskkool moodustas ühtluskooli teise järgu, kestis 5 aastat ning algas peale algkooli 4. klassi lõpetamist. Võõrkeeltena õpetati keskkoolis kas inglise, prantsuse, saksa või vene keelt. Esimese võõrkeele õppele pidi keskkooli esimestes klassides pühendama vähemalt 6 tundi nädalas. Keskkooli I klassi võeti algkooli 4. klassi lõpetanuid ilma
eksamita, välja arvatud juhul kui soovijaid oli rohkem kui koolis oli vabu kohti. Kõrgematesse klassidesse võeti õpilasteks neid, kes selleks korraldataval eksamil
näitasid, et nad suutsid klassis edukalt töötada.
3) Gümnaasium moodustas ühtluskooli kolmanda järgu, mille eesmärgiks oli haritud kodanike kasvatamine ning õpilaste ettevalmistamine ülikooli ja teistesse kõrgematesse
õppeasutustesse astumiseks. Gümnaasium kestis 3 õppeaastat ning võis olla humanitaar- ja reaalharudega. Gümnaasiumi I klassi võeti vastu keskkoolikursuse
lõpetajaid eksamite põhjal ning kõrgematesse astmetesse peale eksameid, mis näitasid, et õpilane suutis järgmises klassis õppida.

Sellega seoses tekkis ka Valgas enne gümnaasiumi astet tegutsev keskkool (V ja VI õppeaasta), millele järgnes gümnaasium (VII-IX õppeaasta).

19. mail 1937 1934. aasta koolreformi revideeriti:
Selle järgi koosnes üldhariduskooli teine aste kahte tüüpi keskkoolidest – 5-aastasest progümnaasiumist, mis järgnes algkooli 4. klassile ja 3-aastasest reaalkoolidest, kuhu astuti pärast algkooli 6. klassi lõpetamist. Mõlema kooli lõpetajatel pidid olema ühesugused õigused.
Erinevus oli vaid kohustusliku võõrkeele õppe osas – reaalkoolis õpetati teist võõrkeelt vabatahtliku õppeainena. Erinimed „progümnaasium“ ja „reaalkool“ anti keskkoolidele
pikkade ja lohisevate „5-klassiline keskkool“ ja „3-klassiline keskkool“ vältimiseks.

Keskkoolile järgnes 3-aastane gümnaasium, millel oli kas reaal- või humanitaarharu. Reaalharu oli omakorda kahetüübiline: keskenduda võis kas matemaatikale ja loodusteadusele või matemaatikale ja võõrkeeltele.