Valga linnajuhtimise kujunemine
11. juunil 1584 Poola kuningas Stefan Batory kirjutas alla Valga linna asutamiskirjale. Valga sai Riia õiguse. Kohtuvõim läks üle linnafoogtile (advocatus). Foogt pidi kõigis, nii tsiviil- kui kriminaalasjus kohut mõistma, karistusi ja trahve määrama ning neid sisse nõudma Riia õiguse järgi. Ta oli vastutav kuningliku ökonoomi ees Tartus, kuhu tema peale võis kaevata. 3
Stephen Bathory järglane Sigismund III kinnitas Valga asutamiskirja teistkordselt Varssavi riigipäeval 17. aprillil 1590. Linn oli vahepeal juba tõeliselt kerkinud ellu ja nähtavasti saatnud kuninga juurde oma erilise saadiku või isegi saatkonna. 3
Sõdade tõttu osaks saanud laastamise tagajärjel oli Valga linna saatus iseseisvana mitu korda kaalul. 1626.-1643. aastatel oli linn allutatud teatud määral Sangaste mõisale ja aastatel 1678 kuni 1680ndate algus Liivimaa aadlilipkonna ooberstile Wulf Hinrik v. Anrepile. 7
1693. aastal valitseb linna kodanike üle taas foogt. 6
Foogtid:
Gerhard Hildemann (-1600-) 2
Peter Hirschmann (-1626-1638-) 2 4
Baltazar Dreyling (-1667-) [^4
Johan Reinhold Lemeken (1682-) [^4]
Kohtufoogtid:
Johan Kurtz (-1683-) 4
Raad
1667. aastal esitas foogt Baltazar Dreyling Valga kodanikele kirjalikult küsimused, millest nähtus linnas bürgermeistri ja rae olemasolu. 4
Kinnitus rae olemasolest on ka 1720. aastast, kui see teavitas Tartu magistraati, et Valgas hakatakse jälle vana viisi laatasid pidama. 8
Valga rae koosseis 1720ndatel:
Bürgermeister George Johan Frantzen
Raehärra Heinrich Johan Wichmann
Raehärra Georg Johan Harder
Sekretär David Herman Burmeister
Linnafoogt leitnant Johan Kolthusen 12
Valga rae koosseis 1764 (12. jaanuar ja 12. veebruar 1764 kirjadest):
Bürgermeister Ernst Bernhard Witte
Raehärra Carl Gustav Frantzen
Raehärra Gottfried Roop
Raehärra Peter Nicolaus Bartels
Linnavanem Jeremias Grossmann
Kohtufoogt Berend Johan Ecklon 12
Valga rae koosseis 1770. aastal
Bürgermeister Ernst Bernhard Witte (1713-1781)
Raehärra Carl Gustaf Franzen (1725-1796)
Raehärra Wilhelm Hermann Wichmann
Raehärra Joachim Sparwart 9
3. juuli 1783 (vkj) moodustati Valga kreis ja selle keskuseks määrati Valga linn. Valga rae liikmete arvu suurendati kuueni, kusjuures tuli valida kaks bürgermeistrit senise ühe asemel 10. Venemaa keisririigi riigivõimu kõrgemaks esindajaks linnas määrati linnafoogt ehk gorodnitši (linnapealik). 11
-
Rahvusarhiiv, Valga magistraat, EAA.1003, 16.01.2022 ↩
-
Neuverändertes Russland oder Leben Catharinä der Zweyten Kayserin von Russland. 3. Aufl, 2. köide, lk 501, 1772 ↩↩
-
Osolinš, D., Vallner, A., 400 aastat Valga linna, Muistsest kaubaasulast maakonnalinnani, lk 14, 1984 ↩↩
-
Juzar, M., Valga muuseumi aastaraamat 2006, Vana hea Rootsi aeg ja linnaõigused Valga linnakese elus, lk 4-11, 2006 ↩↩↩
-
Valgamaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, lk 554, 1932 ↩
-
Valgamaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, lk 550, 1932 ↩
-
Valgamaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, lk 553, 1932 ↩
-
Vikipeedia, Valga raad, https://et.wikipedia.org/wiki/Valga_raad, 16.09.2023 ↩
-
Valgamaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, lk 555, 1932 ↩
-
Valgamaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, lk 556, 1932 ↩
-
Valgamaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, lk 558, 1932 ↩
-
Juzar, M., Valga muuseumi aastaraamat 2006, Valga linnaõiguste kinnitamine Katariina II poolt, lk 14-24, 2006 ↩↩
seotud isikud
- Peter Nicolaus Bartels
- David Herman Burmeister
- Baltazar Dreyling
- Carl Gustav Frantzen 1725-1796
- Georg Johann Frantzen 1674-1730
- Jeremias Grossmann
- Georg Johan Harder
- Gerhard Hildemann
- Peter Hirschmann
- Johann Kolthusen
- Johan Kurtz
- Johan Reinhold Lemeken
- Johann Christian Matscheck -1784
- Johann Gotthild Plentzner
- Gottfried Roop
- Joachim Sparwart
- Georg Edler von Rennenkampff 1690-1742
- Heinrich Johan Wichmann
- Wilhelm Hermann Wichmann
- Ernst Bernhard Witte 1713-1781