F. Karlsoni raamatukauplused tegutsesid Valgas Sepa 9 ⁵ ja Võrus Riia uul, Minka majas. Pandi suleti ajutiselt 1905. aasta sügisel revolutsioonilise liikumise tagajärjel. ⁶

Eestlastest asutas Valgas aastal 1900 trükikoja ja raamatukaupluse Friedrich Karlson. See asus tolleaegses Sepa tänavas majas nr. 7. Seda vana puumaja võib praegugi näha Liidu tänavas õmblusfiliaali kõrval. Hiljem, 1902. a. lõpul, kutsus F. Karlson endale osanikuks õpingukaaslase Jaan Raudsepa. Too oli ametilt kooliõpetaja, kuid tsaarivalitsuse arvustamise pärast rahvakoolide inspektoriga vastuollu läinud. F. Karlson ja J. Raudsepp olid pahempoolse maailmavaatega, lõid 1905. aastal energiliselt kaasa revolutsioonilisele liikumisele Valgas, korraldasid revolutsiooni-j liste laulude ja lendlehtede trükkimist, esinesid karskusseltsi saalis rahvakoosolekutel jne. Tol ajal külastasid neid Friedebert Tuglas ja Hans Pöögelmann. Fr. Tuglas peatus tollal trükikoja majas katusekambris. (Andmed jutuajamisest Jaan Raudsepa lese Mari Raudsepaga Tartus 1969.) Peagi areteerisid karistussalklased trükikoja omaniku ja kaasosaniku, samuti mõned töölised. Nad saadeti Pihkva vanglasse. F. Karlsonil õnnestus konvoeerimisel põgeneda ja ta siirdus Soome kaudu Saksamaale. 1906. aastal vabastati J. Raudsepp ja trükitöölistest Mölder, Johan Kirp ja Juhan Meister Uueks osanikuks tuli Jaan Adamson, kes oli varem olnud Võrus Karlsoni raamatukaupluses kaasosanik. Tolle aja trükikoja seadmeteks olid kiirpress, mis elektrimootoriga töötades andis tuhat poognat tunnis, käsitsi ümber ajades aga kolmandiku sellest, ja mõned käsipressid. Põhitööks hangiti kirjastustelt trükkimist vajavate raamatute käsikirju, samuti anti oma kirjastusel välja raamatuid («Loomulik arstimise õpetus», «Mõistlik mesinik» jt.). Peale selle oli ettevõttel oma köitekoda, kus tehti nii nahk- kui ka kuldköitetöid. Elektrienergiat sai linn vähesel määral linavabriku elektrijaamast, kuid sedagi mitte iga kord. Tihti tuli trükipressi käsitsi vändata. Seda tegid suuremalt jaolt õpilased. ⁷