Valga politseiameti esmane tegevus algas 1783. aastal. (Arhiivimaterjalid AIS: EAA.3346)

1806. a., Liivimaa kubermanguvalitsuse eeskirjaga pannakse politsei peale järgmised kohustused:
1. Ehituste järelevalve ja kruntide kättenäitamine
ehituste otstarbeks.
2. Tarbeainete hindade kindlaksmääramine.
3. Vaeste eest hoolekanne.
4. Tsiviil- ja kriminaalkohtuotsuste täitmine.
5. Tulekustutus,-abinõude järelevalve.
6. Sildade- ja uulitsa-ehituste järelevalve ning
kontroll uulitsavalgustajate ja -prügitajate üle.
7. Tuletõrje (brandmeistri) käsutus.
8. Läbimarssivatele sõjaväelastele korterite muretsemine.
9. Kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine,
mille nõudehind tsiviilasjus ei ulata üle 20 rubla ja
10. Kurjategijate vangistamine.

Politseivalitsuse juures töötas kollegiaalne kohus. Eesistujaks oli politseimeister, liikmeteks: üks jaoskonna-ülevaataja ja üks raehärra, kuna protokolli kirjutas sekretär.

Arhiivimaterjalide viide AIS: EAA.3345

1. septembrist 1888. a., reorganiseeritakse Vene valitsuse poolt politsei Läänemere kubermangudes, ja sama aasta juunikuus kinnitab tsaar Riiginõukogu esitise, mille järgi Balti kubermangude politsei moodustatakse vene politsei korralduse järgi.

Kollegiaalne politseikohus kaob ära, kuid politseimeistrile ja kreisiülematele jäetakse kuni rahukohtunike-instituudi sisseseadmiseni õigus arutada vähemaid süütegusid, kus ainult rahatrahv Rahukohtuniku Nuhtlusseaduse järgi ei ületa 15 rubla.

1917. aasta revolutsiooni tulekul tegutsesid praeguse Tartu-Valga Prefektuuri piirkonnas järgmised politseiüksused, mis kõik allusid Liivimaa kubermanguvalitsusele:
I Tartu linnas
II Tartumaal
III Valgas ja Valga kreisis:
Valga kreispolitsei — juhatas kreisiülem.
Valga kreispolitseist kuulusid praeguse prefektuuri piirkonda ainult Valga 1. jaoskonna osad.
IV Viljandi kreisis

17. aprillil 1917 antakse välja Vene Ajutise valitsuse poolt ajutine miilitsaseadus. See seadus läheb suuresti lahku endisest politseiseadusest. Olulisema lahkuminekuna võib märkida, et omavalitsustele on antud uue seadusega palju suuremad õigused kui varem. Miilitsaseaduse järgi allub terve miilitsavõim linna- ja maavalitsustele. Miilitsaülemate ja nende abide ametisse valimine ja vallandamine kuulub maa- ja linnavalitsuste võimkonda. Kõik teised ametnikud määrab ametisse miilitsaülem.

1918. aasta Saksa okupatsiooniaegne politsei oli kolme liiki: Bürgerpolizei, Militär-Polizei ja Geheime Feldpolizei.

Valga linnaameti otsusega 10. veebruarist 1919 — protokoll nr. 2, p. 3 — on Valga linna miilitsaülema kohused pandud Hans Sims'ile, kes samal päeval avaldas oma päevakäsu nr. 1, millega määras ametisse esimesed militsionäärid.

11. veebruari 1919 loetakse Valga Eesti politsei sünnipäevaks, sest sellel päeval asus esimene miilitsaülem Hans Sims ametisse. Tema abiks oli suurärimees Jakob Lepik ja raudtee miilitsaülemaks sai A. Illisson.

Valga maakonna miilits asutati 14. märtsil 1919, miilitsa ülema kohused pandi Valga linna miilitsaülema H. Sims’i peale ja asutis nimetati ,,'Valga linna ja maakonna miilitsavalitsuseks". Selle asutise alla kuulusid:
I. Valga linn ühes Puraküla ja Luke linnaosaga.
II. Valga maakond — Sooru, Paju, Valga, Luke, Hummuli, Härgmäe ja Pedeli vallaga.

Miilits allus majanduslikult linna- ja maakonnavalitsustele terves ulatuses. Administratiivselt allus tema aga Siseministeeriumile, saades viimaselt kõik juhtnöörid ja korraldused teenistuse alal. Miilitsa nimetus oli tekkinud revolutsiooni keerises, sest Vene revolutsionääridele politsei nimetus ei meeldinud, kuna tsaari valitsus tugenes suurel määral politseilisele võimule.

Oktoobris 1919 nimetati miilits ümber politseiks.

Suurem ümberpaigutus koosseisus teostus Valga linna ja maakonna politseis Eesti-Läti Vabariikide vahelise piirijoone ajamise tõttu, mis hakkas kehtima 1. augustil 1920. Selle piirijoone ajamisel vabanesid mõned vanemkordnikud ja nad paigutati ümber teistele kohtadele, sest nende rajoonid läksid kas tervelt või suuremas osas Läti Vabariigi alla. Veel suurem muudatus tuleb ette 1921. a. Valga maakonna ümbermoodustamisel, kuna viimane oli liiga väikeseks jäänud piiriajamisel. Valga maakonna külge liidetakse osad Viljandi, Tartu ja Võrumaast. Ühel ajal sellega moodustatakse uuest Valga maakonnast kaks politseijaoskonda: I jaoskond, asukohaga Valga linn, võttis oma alla praeguse Valga jaoskonna piirid, ja II jaoskond, asukohaga Tõrva alevik, moodustus praeguse Tõrva jaoskonna piiridest, juurde arvatud Kuigatsi vald. Valga linn aga kuulus otse maakonnapolitseivalitsuse alla.

1. jaanuarist 1926 endine Tartu linna politseivalitsus, Tartu maakonna politseivalitsus ja Valga linna ja maakonna politseivalitsused ühendatakse ja nendest moodustub Tartu-Valga Prefektuur, asukohaga Tartus. Esimeseks prefekti kohustetäitjaks määrati 1. jaanuarist 1926. a. endine Tartu linna politseivalitsuse ülem Oskar Truus. Endised linnapolitseiülemaabid ja maakondade politseiülemad nimetatakse ümber abiprefektideks.

Valga linn ja Valga I jaoskond ühendatakse ja nimetatakse Valga jaoskonnaks, mida jääb alul juhtima abiprefekt Peeter Kraav. Valga jaoskond jäi täitma ka iseseisva prefektuuri funktsioone. Endine Valga II jaoskond nimetati ümber Tõrva jaoskonnaks. Jaoskond jäi küll iseseisvaks,
kuid abikomissari juhtimisel. Kriminaal- ja poliitilised komissarid jäid Tartus vastavaid asutisi juhtima, kuna Valgas juhtisid neid iseseisvalt abikomissarid.
Politseiasutistes ettevõetud koosseisude vähendamise tõttu vabastatakse teenistusest abiprefekt Jaan Unt, ja Valgas asuv abiprefekt Peeter Kraav paigutatakse ümber Petserisse jaoskonnakomissariks, arvates 20. veebruarist 1926. Sellest ajast pääle jääb Valga jaoskonda juhtima komissar.

Valgamaa miilitsa- ja politseiülemad (1919-1940)

10.02.1919-01.10.1924, Hans Sims
01.10.1924-10.12.1924, Rudolf Sabbe
10.12.1924-05.02.1925, Albert Ojason
05.02.1925-20.02.1926, Peeter Kraav

1926. aastal moodustati prefektuurid. Valgamaa jagati kahte jaoskonda, millest 1. oli Valga jaoskond ja 2. Tõrva jaoskond.
02.1926 Valga jaoskonna komissar Viktor Püvi
??.1926 C. Lõhmus
01.04.1927- Valga politsei komissar Peeter Haljaste (Grünberg) (sekretär Aug. Kuku)

Tartu-Valga Prefektuur
01.01.1926-01.03.1926, Oskar Truus
01.03.1926-01.08.1931 Herman Kruus
01.01.1926-01.06.1934, Jaan Unt, Tartu-Valga abiprefekt,
01.08.1931–01.09.1934, Jakob Vares, Tartu-Valga prefekt
01.09.1934–1940 Viktor Roovere,
? kuni 1935 Viktor Rotenbork Tartu-Valga prefekt
1935-? , Mihkel Laas, Tartu-Valga abiprefekt