Olen tänulik, kui märkasid viga või oskad täiendada:

Valgamaa_vapp_1931 (Allikas: Riigi Teataja (1918-1944), nr. 20, lk 308, 04.03.1932)
Valgamaa_vapp_1931 (Allikas: Riigi Teataja (1918-1944), nr. 20, lk 308, 04.03.1932)
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab enamiku Valga rajooni alast. Maakonnalinn ja ühtlasi suurim asula on Valga linn, sellele järgnevad rahvaarvult Tõrva ja Otepää.

Ajalugu ja halduskorraldus

12. veebruaril 1919 andis Eesti Vabariigi valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta Vabadussõja käigus Eesti vägede kätte sattunud maa-alast, mis oli küllaltki väike. Teiselt poolt ulatusid päris Valga lähedale Võru, Tartu ja Viljandi maakonna osad. 19. aprillil 1919 asus Valga maakonnavalitsuse esimehe ehk sisuliselt esimese Valga maavanemana ametisse Karula talunik Johann Kurvits. Selles ametis oli ta juulini 1921, mil tema ametiposti võttis üle August Sild.

Valga ja osalt ka Härgmäe ümbruses oli kuni 1920. aastateni paljus tegemist Eesti-Läti segaaladega, kus puudus kindel ja täpne rahvuspiir. Ka Valga linnas oli tollal eestlasi ja lätlasi umbes võrdselt. Kindla ja konkreetse rahvuspiiri kujunemisele aitas kaasa 1920. aastal riigipiiri paikapanek, mis jättis 18. sajandil moodustatud Valga kreisist (maakonnast) Eestile Paju ja Sooru mõisa alad ning enamiku Valga linnast (seal olid eestlased ka paljus ülekaalus), ülejäänu jäi aga Lätile. 4. juuliil 1919 võttis Otto Strandmani esimene valitsus vastu määruse Eesti piiridesse kuuluvate endiste Läti, Valga ja Volmari maakonna valdade alluvuse ja valitsemise kohta.

1920. aastal kaaluti Valga maakonna likvideerimist, kuid mõeldi ümber arvestades Valga linna huve. 5

Valga maakond muudetud piirides moodustati 6. septembril 1920, mil Vabadussõja kulg ja kujunenud olukord nõudsid Valga kui tähtsa keskuse eraldamist teistest maakondadest. 6. septembril 1920. aastal loodi praktiliselt uus Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine Valga linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest Liivimaa kubermangu Valga maakonnast. Ülejäänud maakond moodustati Tartumaa, Viljandimaa ja Võrumaa Valga-lähedastest osadest (Sangaste kihelkond, Helme kihelkond, Karula kihelkond jt).

11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala. Võru maakonnast laenati Kaagjärve, Karula, Laanemetsa ja Taheva, Tartu maakonnast Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vallad. Viljandi maakonnast aga Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vallad. Hiljem toimus maakonnas rida haldusterritoriaalseid muutusi. 1921. aastal eraldati Patküla vallast Holdre vald ja Tõrva alev, aasta hiljem liideti Paju valla koosseisus olnud Puraküla Valga linnaga, aastal 1924 aga Paju vald Sooru vallaga, 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks. Seega oli Valga maakonnas 1920. aastate teisest poolest 1939. aastani kokku 19 valda.

Viimane Eesti okupeerimise eelne Valga maavanem Värdi Vellner pidi võimu loovutama 8. juulil 1940. Sellest hoolimata kestis 1939. aastal kehtestatud haldusjaotus 1950. aastani, mil Eestis moodustati 39 maarajooni, mis omakorda jagunesid 636 külanõukoguks.

Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks: Valga, Tõrva ja Otepää rajooniks. 1952. aastal moodustati aga Eesti NSV koosseisus Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Valga kuulus Tartu oblasti koosseisu.

1959. aastal asuti väikseid rajoone likvideerima. Kadusid Antsla, Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti Tõrva linn ning Haabsaare, Helme, Koorküla, Mõniste, Riidaja ja Taagepera külanõukogu. Otepää linn, Otepää ja Pühajärve külanõukogu liideti seevastu hoopis Elva rajooniga. 1961. aastal läks aga Mõniste Võru rajooni koosseisu.

Järgmisel aastal tulid Valga rajooni koosseisu Otepää linn, Aakre, Otepää ja Palupera külanõukogu. Aasta pärast tuli lisa Põlva rajoonist ja 1966. aastal Valtina ümbrus Võru rajoonist. Sellega olid Valga rajooni piirid lõplikult paigas.

Detsembris 1989 sai Valga maakonna volikogu otsusega toonasest Valga rajooni täitevkomitee esimehest Uno Heinlast esimene taasiseseisvumise järgne Valga maavanem. Järgmise aasta 22. veebruaril reorganiseeriti Valga Rajooni RSN Täitevkomitee taas Valga maakonnavalitsuseks.

Vapp

Peale Eesti riigivapi kinnitamist (1925) moodustati 17. detsembril 1925 maakondade vappide loomiseks vastav komisjon. 17. juunil 1926 kiideti heaks esialgsed kavandid ajaloolase Paul Johanseni poolt. Esialgsel Valgamaa vapil oli kilbi ülaosa hõbedane, alumine must ja sellel rahvalauludest ja muinasjuttudest tuttav punane-kuldne-sinine vikerkaar, mis oli mõeldud sümboliseerima kahte rahvast ühendavat silda.

Valga maavolikogu ei olnud aga Johanseni kavandiga rahul ning peale mitmete kavandite läbivaatamist kinnitas inseneri Georg Saare kavandi 2. märtsil 1931 järgmise kirjeldusega4:

Maakonna vapi pind on jagatud neljaks. Ülal paremal on neli tähte, mis sümboolselt kujutab maakonna tekkimist nelja maakonna osadelt. Ülal paremal on kuldne "W" täht. Alla vasakul on sinisel põhjal rukki hakk, mis tähistab maakonna põllumajanduslikku tausta. Vapp on ümbritsetud kuldkollase tamme okstest pärjaga, mille sees on ülal vabaduse rist, mis tähistas seda, et maakond tekkis sõja ajal.

Valga maavolikogu otsusega 4. septembril 1931 (prot. nr. 1 pkt. XIII) kinnitati maakonna vapp järgnevalt:

§ 1. Valgamaa vapil on kaks kuju: 1) suur
vapp ja 2) väikene vapp.
§ 2. Suureks vapiks on kilp, mis koosneb
neljast osast järgmiselt:
Ülalt pahempoolne email valge, mille keskel suur kullakarva V. Ülalt parempoolne rukkilille sinine, mille keskele asetatud neli viienurgelist kullakarva tähekest. All pahempoolne rukkilille sinine, mille keskel kullakarva rukki hakk. All parempoolne email valge — tühi. Vappi ümbritseb kuldne tammepuu lehtedest pärg ja vapi peale, selle keskkohale pärja ülemiste otste juurde, on asetatud kaks ristipandud kullakarva mõõka.
§ 3. Väikeseks vapiks on eelmises paragrahvis kirjeldatud vapp ilma kilpi ümbritseva
pärjata. Teda tarvitatakse maavalitsuse pitseris, kõigis maavalitsuse asutiste, ametnikkude ja
Valgamaa valla- ja alevivalitsuste ning nende asutiste pitserites.

Algselt oli kinnitatud vapil all-vasakul valgel Vabadusristi kujutis. Siseministeeriumi nõudmisel Vabadusristi kujutis eemaldati ja seejärel kinnitas 15. septembril 1931 maavolikogu vapi lõplikult.

1936. aastal valmistas kunstnik Gustav Reindorff välja uued ja lihtsustatud vapikavandid, mis kinnitati 5. veebruaril 1937 Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega.

Mainimisi aastatel:
29.03.2024/admin
seotud isikud
seotud pildid
Valgamaa_vapp_1931 (Allikas: Riigi Teataja (1918-1944), nr. 20, lk 308, 04.03.1932) Valgamaa vapp 1932 (Allikas: Riigi Teataja (1918-1944), nr. 20, lk 308, 04.03.1932) Valga_maakonna_vapp,_1937 (Allikas: Riigi Teataja (1918-1944), nr. 26, lk 508 ja lisaleht, 31.03.1937) Valgamaa vapi kavand 1936 (Allikas: Rahvusarhiiv, Maakondade lipud ja vapid - Valgamaa, https://www.ra.ee/naitus/maakondade-lipud-ja-vapid/, 29.03.2024) Valgamaa vapid 20. sajandi esimesel poolel (Allikas: Rahvusarhiiv, Maakondade lipud ja vapid - Valgamaa, https://www.ra.ee/naitus/maakondade-lipud-ja-vapid/, 29.03.2024) Valgamaa vapid 20. sajandi esimesel poolel (Allikas: Rahvusarhiiv, Maakondade lipud ja vapid - Valgamaa, https://www.ra.ee/naitus/maakondade-lipud-ja-vapid/, 29.03.2024) 19190719_art_5925 (Allikas: Rajalane, nr. 56, lk 3, 19.07.1919) 19200818_art_6366 (Allikas: Rajalane, nr. 162, lk 4, 18.08.1920) 19200915_art_6394 (Allikas: Riigi Teataja (1918-1944), nr. 145-146, lk 1156, 15.09.1920) 19201005_art_6420 (Allikas: Rajalane, nr. 203, lk 4, 05.10.1920) 19201105_art_6455 (Allikas: Rajalane, nr. 230, lk 1, 05.11.1920) 19201213_art_6482 (Allikas: Rajalane, nr. 243, lk 4, 13.12.1920) 19201214_art_6484 (Allikas: Rajalane, nr. 244, lk 3, 14.12.1920) 19201220_art_6484 (Allikas: Rajalane, nr. 249, lk 2, 20.12.1920) 19210225_art_719 (Allikas: Riigi Teataja (1918-1944), nr 13, lk 82, 25.02.1921) 19261120_art_8517 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 86, lk 3, 20.11.1926) 19280526_art_9177 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 41, lk 1, 26.05.1928) 19280616_art_9201 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 46, lk 3, 16.06.1928) 19280623_art_9201 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 48, lk 4, 23.06.1928) 19280915_art_9267 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 78, lk 2, 15.09.1928) 19280922_art_9267 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 81, lk 2, 22.09.1928) 19281110_art_9330 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 102,  lk 2, 10.11.1928) 19281124_art_1053 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 108, lk 5, 24.11.1928) 19281129_art_9346 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 110, lk 3, 29.11.1928) 19281201_art_1053 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 111, lk 2, 01.12.1928) 19281213_art_9361 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 116, lk 5, 13.12.1928) 19281229_art_9330 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 122, lk 4, 29.12.1928) 19310212_art_10277 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 18, lk 1, 12.02.1931) 19310217_art_10283 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 20, lk 2, 17.02.1931) 19310305_art_10283 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 26, lk 2, 05.03.1931) 19310305_art_10283_1 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 26, lk 2, 05.03.1931) 19310521_art_10394 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 57, lk 2, 21.05.1931) 19310829_art_10473 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 98, lk 1, 29.08.1931) 19310910_art_10473 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 103, lk 1, 10.09.1931) 19311010_art_10510 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 116, lk 2, 10.10.1931) 19320121_art_10641 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 7, lk 3, 21.01.1932) 19320304_art_10654_1 (Allikas: Riigi Teataja (1918-1944), nr. 20, lk 308, 04.03.1932) 19320317_art_10697 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 29, lk 4, 17.03.1932) 19320416_art_10737 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 41, lk 1, 19.04.1932) 19320428_art_10737 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 45, lk 2, 28.04.1932) 19321004_art_10929 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 111, lk 3, 04.10.1932) 19321013_art_10940 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 115, lk 1, 13.10.1932) 19330408_art_11131 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 39, lk 3, 08.04.1933) 19340730_art_1550 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 86, lk 2, 30.07.1934) 19341022_art_11960 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 122, lk 1, 22.10.1934) 19341026_art_11963_1 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 124, lk 3, 26.10.1934) 19341026_art_11963_2 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 124, lk 3, 26.10.1934) 19341105_art_11980 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 127, lk 1, 05.11.1934) 19361120_art_13169 (Allikas: Lõuna-Eesti, nr. 131, lk 1, 20.11.1936) Valgamaa vapp 1937 (Allikas: Rahvusarhiiv, Maakondade lipud ja vapid - Valgamaa, https://www.ra.ee/naitus/maakondade-lipud-ja-vapid/, 29.03.2024)