Valga Peetri koguduse kirikukool avati 1880. aastal. Esimene eestikeelne kool Valgas - Valga Peetri Kirikukool, kooli juhatas H. Einer.

Esimese eesti kooli avamise ja koguduse asutamise kavatsuse pani Kornel oma kaasaaitajatega Schreiberi perekonnas ristsepeol viibides oma endisele hingekarjasele Karula õpetajale Evald Paslackile ette. Õpetaja Paslack kiitis kavatsuse heaks ja ajakohaseks ning suutis Valga saksa-läti koguduse õpetajale praost Kupfferile, kes ta kälimees oli, selgeks teha, kui hädatarviline on eesti koguduse ja kooli asutamine Valka. Suvel 1879. a pidas õpetaja Paslack Valga-Luke surnuaial esimese eestikeelse jumalateenistuse, mille laululehtede puhas sissetulek kooli avamise algkapitaliks määrati. Asi hakkas nihkuma ja 3. märtsil 1880. a avatigi Purakülas Viljandi maanteel potsep Holberti (praeguse Grünbergi) majas esimene eesti kool Valgas, kellele õpetaja Paslack praost Kupfferi ja bürgermeistri Dahlbergi juuresolekul kokkutulnud vanematele ja lastele kõnet ja palvet pidades nimeks pani "Valga Eesti Peetri kirikukool". Esialgseks kooliõpetajaks kuni kutselise kooliõpetaja ametisse panemiseni palgati Luke surnuaiavaht Karl Schmidt (lätlane), kes siis, nagu kooli päevaraamatust näha, kaks kuud, so kuni 3. maini 1880. a kooli on pidanud. Õpilasi oli 34.

10. augustil 1880 asus ametisse õpetaja H. Einer.

Esimese aasta jooksul sissetulnud rahaga osteti ilus 8 registriga harmoonium, seinakell ja paar maakaarti. Et kooli ülespidamine aineliselt nõrgul jalul seisis, siis tuli ka edaspidi näitemänge jne toimi. Eriti näitemüükide korraldamine kergenes siis, kui kogudus endale õpetajad sai, kes kogudust selleks üles kutsusid. Väsimata tööd tegid näitemüükide korraldamiseks õpetajad Rudolf Kallas, Fr. Lezius ja Paul Undritz.
(H. Eineri märkmetest)

Tegevust alustanud kool oli üüriliseks Purakülas Viljandi tänavas pottsepp Hollerti majas. Hiljem vahetas kool mitmel korral asukohta. Aastatel 1885-1887 asus ta Moskva tänavas. 1887-1892 tegutses kool taas Hollerite majas, siis 1892-1893 Vladimiri tänavas Wirkovi majas. 1893. a. II poolaastast kuni 1. juulini 1914 asus kool Uues tänavas Tschakarni majas. 1. juulist 1914 kuni tegevuse lõpuni 1. oktoobril 1917 töötati Mesilase (praegune Mesipuu tänav) tänavas Wühneri majas.

Ülemas klassis käis õppetöö alguses saksa keeles, et lõpetajad võiksid kreiskoolis edasi õppida, kuid tsaaririigi survel muudeti see hiljem venekeelseks.
1890ndatel nõudmised vene keele osas suurenesid veelgi ja õppekavast kästi kõrvaldada mitu õppeainet. Kirikuvõim keeldus muudatusi tegemast ja Liivimaa provintsiaalkonsistooriumi kindralsuperintendendi Friedrich Hollmanni käsul 1893. a sügisel kool suleti.

Peetri kogudus ei olnud otsusega rahul ja asutas kohe uue kooli Heinrich Eineri erakooli nime all. Tekkisid aga uued probleemid. Seaduse järgi tohtisid seal õppida vaid poisslapsed. Seepärast alustas 1894. a sügisel kirikukool taas tööd Hans Eineri juhatusel, mis andis õiguse koolis õppida ka tütarlastele. Koolivalitsus nimetas kooli Valga Eesti Jaani koguduse kirikukooliks, piiskop Hollmann aga Eineri erakooliks. Nii tundis kooli ka kohalik rahvas.

Kool tegutses 37 aastat ja andis haridust kokku umbes 2000 noorele. Selles koolis on õppinud J. Kõpp 1886-1889, Liina Reiman 1898.

Õpetajateks Valga Peetri koolis olid Simm Horn, Johan Müller, Peeter Grünfeldt, Mihkel Kampmann.