Olen tänulik, kui märkasid viga või oskad täiendada:

Vihje parandamiseks/täiendamiseks

Sinu nimi/kontaktandmed

Valga kreis 1783-

3. juuli 1783 ukj: 14. juuli 1783

Valga kreis Riia asehaldurkonnas 1783−1796
Valga kreis moodustati 3. juulil 1783. aastal keisrinna Katariina II otsusega. Selleks eraldati Riia kreisist kolm (Härgmäe, Luke ja Trikāta) ja Võnnu kreisist kaheksa (Aluliina, Apekalnsi, Aumeistri, Ēvele, Gulbene, Koivaliina, Smiltene ja Tirza-Velēna) kihelkonda. Seega kuulusid selle koosseisu enamik Kirde-Lätist ja alad Lõuna-Eestist Valga ümbrusest. Kreis piirnes loodes Pärnu ja Tartu kreisiga, põhjas Võru kreisiga, kirdes vähesel määral Pihkva asehaldurkonnaga, idas Polotski asehaldurkonnaga, lõunas Võnnu kreisiga ja läänes Volmari kreisiga. Pealinnaks oli Valga.

Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888
Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser Paul I 1796. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Võnnu kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Valga liideti nüüd taas Võnnuga Võnnu-Valga kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis 1888. aastani, mil Võnnu ja Valga eraldati omaette maakondadeks. Võnnu-Valga piirnes põhjas Tartu-Võru kaksikkreisiga, idas Vitebski kubermanguga (1796−1802 Valgevene kubermanguga) ja läänes Riia-Volmari kaksikmaakonnaga.

Valga kreis 1888−1920
1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Võnnu ja Valga said omaette maakondadeks. Põhjas piirnes kreis vähesel määral Viljandi kreisiga, põhjas Tartu ja Võru kreisiga, läänes Pihkva kubermanguga, lõunas Võnnu kreisiga ja läänes Volmari kreisiga.

1909. aastal oli kreisis kihelkondi 16.
Valdasid oli vene aja lõpul kokku 52.

Kreisülemad:
Jeloshewski september 1888-?

Mainimisi aastatel: 1782: 1  1783: 2  1821: 1  1869: 1  1874: 3  1875: 2  1876: 1  1877: 1  1881: 2  1883: 1  1887: 1  1888: 3  1892: 2  1893: 4  1894: 1  1895: 1  1896: 1  1897: 1  1898: 1  1899: 2  1901: 1  1902: 2  1906: 1  1915: 3 

Valga kreis Vikipeedia , Valga_kreis 21.04.2020
Lõuna-Eesti , nr. 13, lk 1 16.02.1924
21.04.2020/admin

Aleksandr A. Grinewski Nikolai Jelashewski Sokolow Grigori F. Wõssotski

1901_art_3469 (Allikas: Liivimaa kubermangu aadress-kalender 1901  1901) 18210323_art_6493 (Allikas: Masing, O.  Marahwa Näddala-Leht , nr. 12, lk 91-93 23.03.1821)

 Mainitud kroonikas:
  1782. aasta hingedelugemise järgi on Valga linnas 440 meest ja …
  Katariina II ukaasiga moodustati Valga kreis ja selle keskuseks määrati …
  Riia kubermang ehk Liivimaa on jagatud kaheksaks maakonnaks, mis nimetatud …
  Maa rendihinnad on Valga kreisis kasvanud. 1853/54 oli Liivimaa kõige …
  Uus üleüldise väeteenistuse seadus on välja tulnud ja see määrab, …
  Valga maakonna koolmeistrite konverents peeti Serbigali (Aumeistri) mõisas. Samal ajal …
  Liivimaa nekrutiteks kutsumiseks moodustati uue seaduse järgi igas kreisi kantonid …
  Valga maakonna koolmeistrid pidasid oma nõupäeva 3. suvistepühal. Osa võttis …
  Liivimaal kutsutakse 1875. aastal välja 9337 noormeest, et neist 2452 …
  Liivimaalt peab 1876. aastal nekrutiks võetama kokku 2447 meest, neist …
  1876. aastal ülelugemise põhjal oli Valga kreisis 19 643 hobust …
  1881. aasta rahvaloenduse järgi elas Liivimaal 1 163 493 hinge, …
  Valga kreisis loendatakse kokku 8705 luteriusulist ja 1755 veneusulist.
  Kündja avaldab maa arvestuslikud hinnad, mille järgi Liivimaal Valga maakonnas …
  Balti kubermangu kooliasjades toimus Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatori käsul piirkondade …
  1888. aastal avaldatud 1887. a. kuritööde statistika järgi oli Valga …
  Võru, Valga ja Viljandi kreisivanemate kandidaatideks on ette pandud von …
  Valga kreisiülemaks on oberst Jeloshewski seatud, tema vanemaks abiliseks õuenõunik …
  Liivimaa maanõunike kogu on kinnitanud Liivimaa teedevõrgu ja nüüd on …
  Kohtuministeeriumi poolt on Valga kreisi 2. jaoskonna kohtuuurija asemikuks koll. …
  Koolerahaiguse leviku ennetamiseks luuakse Liivimaa maakondadesse ajutiste maakonnaarstide kohad. Valga …
  Siseminister on Valga kreisiülema, hoovinõunik Jelashevski tema palve peale ametist …
  Liivimaal võetakse sel aastal soldatiks 2906 meest (eelmisel aastal 3275). …
  Valgast kiidab kirjasaatja, et uus kerisiülem Grinewsky on väga mõistlik …
  Valga kreisiülem Grinewski on teinud Liivimaa kubernerile ettepaneku Valga kreisi …
  Tartu kreisiülema noorem abiline Nuustakul G. Wõssatski on Valga kreisiülema …
  Valga kreisi tagavaraväelased kutsutakse harjutustele järgmiselt: I jagu 15. aprillist …
  Liivimaa kubermangulehes antakse teada, et 1897. aastal võetakse Valga maakonnas …
  Valga maakonnaülema 2. jaoskonna nooremaks abiks nimetatakse Riia maakonnaülema 2. …
  1898/99. aasta Liivimaa aadressraamatu järgi oli Valga maakonna (kreisi) suurus …
  Valga maakonnaülema noorem abiline Koch läheb Viljandimaale ja sealse maakonna …
  1901. aasta alguse seisuga oli Liivimaa aadressraamatu järgi kreisi ametiasutustes: …
  Valga maakonnas on 1897. aastast valdade arv ühendamise abil 65 …
  Valga maakonnaülema vanem abiline õuenõunik Wasiljew nimetati Saaremaa maakonnaülemaks.
  Liivimaa kindralsuperintendent edastab andmed elanike kohta Liivimaal. Eestlasi on Valga …
  Valga senine kreisiülem G. F. Wõsotsky, kes praegu on T. …
  Juuni lõpus jõudis uus kreisiülem, endine Riia politseipristav A. Pustowoitow …
  Endine kreisiülem G. Võssotski lahkus uuele ametkohale. Tema auks korraldati …