Kui vene ajal seisnes Valga Eesti Rahvahariduse seltsi tegevus peamiselt emakeelse algkooli ülalpidamises ja suvise lasteaia korraldamises, siis saksa okupatsiooni ajal avati linna poolt eestikeelsed algkoolid ja keskkoolid muudeti saksakeelseteks. Nüüd võeti endale siht avada eesti õppekeelega keskkoolid.

04.07.1918 koosolekul otsustati avada ülemreaalkool (Oberrealschule) poisslastele ja lütseum (Lützeum) tütarlastele. Eeltööde tegemiseks valiti viieliikmeline komisjon.

14.07.1918 seltsi peakoosolekul kinnitati kahe eestkeelse keskkooli loomiseks koostatud eestseisuse poolt ettevalmistatud eelarved.

17.07.1918 valis eestseisus loodavatele eestkeelsetele keskkoolidele juhatajad. Tütarlaste koolijuhatajaks sai prl M. Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õp J. Kerg kuni õp. O. Sild Valka jõudmiseni. Samal koosolekul valiti ka kooliruumide leidmiseks komisjon.

Komisjon leidis kooliruumideks kõige sobivama olema endise tütarlaste progümnaasiumi ruumid prl A. Wolfi majas Puškini 19.

Rahvahariduse seltsi soovile avada eestikeelseid keskkoole töötas vastu kohalik sakslastest okupatsioonivõim eesotsas linnapealik O. Lewini ja koolinõunik baltisakslase Th. Germanniga. Selgus et ka seltsi 28. juuli üldkoosolekul olid viibinud saksa sõjaväevõimud koos salapolitseinikuga.

Augustikuu teine pool oli juba käes, aga koolide avamiseks ei olnud ikkagi vastust saadud. Seepärast läkitati 19. augustil esindajad Hellat ja Kerg Võnnu linna kindral-komandosse läbi rääkima. Kindral-komandos pakuti välja, et tuleks asutada keskkoolid (Mittelschule), mitte kõrgemaid õppeasutusi. Sellegi poolest lubati seltsil otsida ajalehekuulutuste kaudu õpetajaid ja lapsi kirja panna. Selle tulemusel avaldas suur hulk eesti lapsi kooli astuda, kuid saksakeelsetesse koolidesse astujaid jäi tunduvalt vähemaks.

Kuna saksa okupatsioonivõimudelt kõrgemate õppeasutuste avamiseks luba ei saadud, siis pöördus selts 28. septembril uuesti loa saamiseks nende asemel kahe keskkooli (Mittelschule) avamiseks.

Selts sai oktoobri alguses loa eesti õppekeelega keskkooli avamiseks poiss- ja tütarlastele. Kõrgemate keskkoolide avamiseks luba ei saadud.

Õppetööd lubatakse alustada 1. novembrist, kui kooliõpetajad kinnitatud, ruumid nõudmistele vastavad ja eestseisus kirjalikult kinnitab, et teistest Valga koolides käivaid õpilasi sinna ei võeta.

Seltsi eestseisuse 21. oktoobri koosolekul koostati sõjaväevõimudele vastus, kus kinnitati, et selts neid lapsi enda kooli vastu ei võta, kellest on juba teada, et nad mõnes teises koolis käivad. Kas teiste nõudmistega olid nõus. Samal koosolekul valiti ka koolidele õpetajad.

Paraku tegid sõjaväevõimud ruumide saamiseks endiselt takistusi. Kord saadi kokkuleppele, kuid siis jälle taganesid võimud kokkuleppest ja nii venis koolide avamine üha edasi.

Rahvahariduse selts saatis 8. novembril Riiga saadikutena O. Sild'i ja A. Kokkult'i, kes pidid veenma provintsivalitsust, et eesti keskkoolide avamiseks on vaja ruumid sõjavägedest vabastada.

19. novembril saadi kohalikult komandandilt vastuse Riias 8. novembril ära antud palvekirjale, milles öeldi, et kooliruume vabastada ei saa. Seega jäi saksa okupatsiooni ajal eestikeelsete keskkoolide asutamine teostamata.