Linnakiriku Jaani kogudus. Köstri maja asus Mesipuu 1.

Kirikuõpetajad:
Wilken Werneken, 1541.
Martin Libius, 1647.-1654.
Joachim Reibel 1664
Joh. Gerngross, 1675.
David Reineke

Valgamaa 1932, lk 556:
1722. aastal otsustati täita vakantne õpetajakoht. Järgmisel aastal on märgitud õpetajaks Zacharias Piehl, kes keiserliku linnakohtu otsusel pidi sisse seadma kirikuraamatu. 1729. aastal valmis maha põletatud kiriku asemel uus puukirik.

Zacharias Piehl 1722-
Joseph Leopold Blida (surn 1766)
Ambrosius Mielchen 1754 (surn1767)
Johann Bernhard Grüner(t) 1767 (sünd 1737)
Joh. Gottlob (Wilhelm?) Preuss, 1798.-1823.

1823. a ühendati Luke ja Valga kogudus, mille ühenduslepingu olulisemad tingimused olid:
1) Luke ja Valga jäävad kui kaks iseseisvat kogudust igas suhtes, neile jäävad kõik õigused eraldi.
2) Mõlematel kirikutel on üks õpetaja.
3) Saksa ja Läti jumalateenistus pidi olema kordamööda. Mõlemad kirikud olid vabad mõlematele kogudustele

1823. aastast peale teenisid Valga kogudust Luke koguduse õpetajad.
Joh. Lorenz Schatz, 1812-1839
Ernst Theodor Hellmann, 1839-1848
Emil Georg Hermann Sokolovsky, 1849-1852
Piers Hermann Otto, 1853-1869
Heinrich Christian Gustav Kupfer, 1869-1890 praost, Jaani õpetaja (Luke kalmistu)
Paul Dietrich 1890-1915
Julius Kuptsch, 1915-1918
Nikolai Bäuerle, 1919-1920
Karlis Vehmans, 1920-1929
Edgar Jundzis, 1929-1938 (viimane Jaani koguduse õpetaja)
(Margus Suvi andmetel)

Valga linna- ehk Jaani kirikul oli kaunis palju nn pastoraalmaid, millest kaunis suur osa aga nüüd piiriõiendamisel [1920] Läti poole läks. Kogudus on katsunud noid maid Läti poolt tagasi saada ning on käinud Läti kohtudes, käies kõik Läti kohtuinstansid ehk nn astmed läbi, kuid tagajärgi pole saavutatud. Kiriku pastoraalmaad olid välja renditud talumeestele, mille eest talupojad maksid renti natuuras. 1837. a oli rendiks 8 vakka rukkid, 7 v. otre, 7,5 v. kaeru, 3 puuda linu, 7,5 naela võid, 2 kotti, 6 kanapoega, 78 muna. Peale selle oli veel nn Priester Gerechtigkeit (so nagu mina aru saan, mis võib võrrelda meieaegse kiriku liikmemaksuga. Eelmine summa oli maarent, kuna peale selle tuli veel maksa pastorile moon. Laatsi mõisa = Jankau nimele.) 1 ? vakka rukkeid, 1 ? v. otri ja 1 ? v. kaeru. Siis maksis veel Laatsi mõis (Laatsi mõisa – Jankau nimele), milles oli 3 talumeest, igat vilja vakk, Lindebaumi mõisas oli 5 talupoega – maksid igat vilja 1 ? vakka, Kapsta mõis (Aleksandershof) kus oli 7 talumeest – maksis 2 ? vakka igat vilja. Engelhardi mõis, kus oli 2 talumeest, maksis ? vakka igat vilja. Kõik need eelpool tähendatud mõisad kuulusid kirikule. Peale selle maksti pastorile veel Kaagjärve vallast 39 talu poolt 13 vakka igat vilja; 10 puuda linu, millest 8 puuda andsid talud, 2 puuda mõis; 39 paari kanu, millest 6 paari andis mõis, ülejäänud summa andsid talud. Peale kõige selle tuli veel teha hobuse- ja jalapäevi.

Linna käest sai pastor 233, 12 ½ b. a. See taks oli maksev läti koguduse, mitte aga saksa koguduse kohta. Pastor võis seal toimida oma äranägemise järele. Sakslaste käest võeti ristimise eest 25 reistaalerit, matmise eest 15 r.t., laulatuse eest 20 r.t. ja püha õhtusöömaaja eest 25 kop. Lätlaste käest võeti ristimise eest 40 kop, matmine 25, laulatus 6 reistaalerit b.a., ehk seda võis ka maksta natuuras. Need aga, kes elasid linnas ja ei kuulunud talude alla, ei maksnud midagi. Kuid omajagu maksu oli ka linnaelanikel. Iga maja kohta tuli maksta, mis oli hinnatud 800 rbl – 1 rbl; maja, mis oli hinnatud 200 rbl peale – maksis 30 kop. Maja, mis hinnati üle 800 rbl – maksis 2 rbl.

Kaupmees ja aadlimees, kellel polnud maja, maksis 1 rbl. Literaat, nagu kooliõpetaja, kaupmehe abiline jne maksis 1 rbl 20 kop. Kõik töölised ja teenijad maksid 30 kop. Töölised ja meistrid, kes olid vanad üle 60 aasta, need ei maksnud midagi. Selle kohustuse alla ei kuulunud võõrausulised (need andmed võetud 1879. a protokollist).