Nime päritolu osas on erinevaid seisukohti. Näiteks M. Kampmann arvab 1921. aastalt, et nimi tuleneb slaavipärasest sõnast „volok“, mis tähendab kahe jõe vahel leiduvat kitsast maariba, kust paadid hobuste jõul üle lohistatakse. (Eesti Kodumaa II, lk 249-250)¹⁴

Valga nime päritolust Eesti kohanimeraamatust¹³.

Nimi ise on esmakordselt kirja pandud 1286 Riia linna võlaraamatus, kus on märgitud kaks võlgnikku Johannes clericus de Walko ja Johannes Stedinc de Walko, mõni aasta hiljem Thidericus de Walco (ka Walke). Arvatavasti oli tegemist Valgast pärit kaupmeestega. Valga ühe nimena on allikates käibel olnud ka Põdeli (1369 Podel, 1383 Podelis od. up den Valk), mis tänapäeval on Valgast läbi voolava jõe nimi (↑Pedeli jõgi). 1383. a üleskirjutuse lõpposa võiks tõlkida „Valk’i peal või kohal“, nimi võib siin tähistada harilikku maastikukohta. Nime päritolu on otsitud mitmest valk-algulisest sõnast: valk ’löömariistad, pistrik’, valkama ’rängasti sadama, valgeks lööma, maadlema, võitlema’, valkistama ’valgeks, valkjaks või heledaks tegema, pleegitama’, valko (walko) ’välk, valguskiir, valgus’, valketa ’valge’ jt. Kõigis seletustes jääb nõrgaks nimeandmismotiiv. Läti nimeuurija O. Bušs pakub, et nimi võiks olla seletatav ka sõnaga valks ’oja’, kuid väidab ka, et sellise komponendiga nimed on levinud ainult Eesti piirist kaugel Kuramaal ja seepärast ei saa seda tõepäraseks pidada. M. Vasmeri arvates sisaldub nimes vene laen volok ’paadi ülevedamise koht’. Seda sõna peetakse vene keeles slaavi omasõnaks, tegusõnast волочить ’lohistama, tirima, tassima’. Mitme uurija arvates aga pole vaja vaadata vene sõna, kui ka läti keeles on samatähenduslik sõna valks või valka olemas. See tuleb tegusõnast vilkt ’vedama’. Küsimus on, mis jõest mis jõele paate veeti. Üldiselt on arvatud, et paate veeti Pedelist Koivasse, mis ei ole aga arheoloogide kinnitust leidnud. Võimalik, et paate veeti Pedelist Säde jõele ja saadi niiviisi välja Salatsi liivi aladele ning merele. Pedelilt pääses Väikesele Emajõele ja Võrtsjärvele, sealt Emajõe kaudu Tartusse ja Pihkvasse. Läti nimeuurija O. Bušsi arvates ei ole ka see seletus usutav. Tema arvates võib nime aluseks olla läti sõna valgs ’niiske’, vrd läti valga zeme ’märg maa’. Valga tähtsamad linnajaod Eesti poolel on Kesklinn, ↑Laatsi, Priimetsa, ↑Puraküla, Rükkeli, ↑Tambre ja ↑Toogipalu. Valga piires olid varem ka linnamõisad Kapsta (läti Kāpostiņu muiža, sks Engelhardshof), Oosuli ehk Oosoli (läti Ozolu muiža, sks Alexandershof) ja Vidriku (läti Pidriķa muiža, sks Friedrichshof). Läti Valgas eristuvad linnajagudena Piparciems ja Putras kalns (eesti k-s Pudrumäe).

Valgas peetud Liivimaa maapäevad:
1435, 1438, 1479, 1498, 1556

Valgas peeti Liivimaa linnapäevi kokku 36 korral:
sh 1384, 1385, 1387, 1391, 1393. 1396. 1398, 1410. 1412

15. detsember 1398 (lk 26)
Märts 1405 (lk 196)
Veebruar 1410 (lk 196)
August 1435 (lk 204)
Allikas: Deutsch - Russische Handelsverträge des Mittelalters
Leopold Karl Goetz
1916

1456 (lk 305)
Allikas:
Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands: mit Unterstützung der Esthländischen Literarischen Allerhöchst Bestätigten Gesellschaft hrsg, 3. köide
1844
https://books.google.ee/books?id=srsGAAAAYAAJ

1460 (lk 67)
Allikas: DIE BURG WARBECK (KASTRE)
Anti Selart, Andres Tvauri, Alar Läänelaid

10.03.1478 Liivimaa linnadepäev (lk 62-66)
5.10.1477 Liivimaa linnade- ja maapäev (lk 49-53)
25.07.1479 Liivimaa linnadepäev (lk 148-149)

11. juuni 1584 Poola kuningas Stefan Batory andis Valgale linna õigused.