Valga linna kroonika - Valgamaa Maakonna Kaitseliit // Valga Malev // Kaitseliidu Valgamaa Malev 1918-

Valgamaa Maakonna Kaitseliit // Valga Malev // Kaitseliidu Valgamaa Malev

18. 11. 1918

Maleva eripäälikud 1938. a. (Allikas: Kaitseliidu Valga Malev 1918-1938, lk 17, 1938)

Pärast Riia langemist Saksa sõjaväe kätte (septembris 1917) asus Valka Vene 12. armee staap koos komiteedega. Enamlastest koosnenud Sõdurite Saadikute Nõukogu Täidesaatev Komitee (nn "Iskosol") asus tütarlastegümnaasiumi hoonesse. Nad olid eestlaste suhtes vaenulikult meelestatud ja seetõttu hakkas kohalik eesti seltskond otsima ja organiseerima jõude enese kaitseks. Septembris asus Valka 12. armee Eesti Sõjaväelaste Komitee, kelle ülesandeks oli eestlastest sõdurite koondumine kodumaale. Selle komiteega lõi Valga eesti seltskond tiheda kontakti. Krediitühisus andis neile kasutada oma ruumid. Valga Panga eelkäija ruumides anti komiteele kasutada tagumine tuba. Tollal teenis pangas ametnikuna ka poeet Ernst Enno. Enamlus läks päev-päevalt hullemaks ja nii kujunes komiteest ja lähedal seisvatest kodanikest salk, kes olid valmis linna kaitseks. 20. veebruaril 1918 saadi esimene tuleproov, kui enamlaste käest vabastati vangistatud advokaat J. Sepp ja krediitühisuse direktor Herman Hellat.⁶

22. veebruaril jättis Vene sõjavägi Valga maha ja kutsuti kokku koosolek linnavalitsusse, et korraldada linna kaitset. Eestlaste ja lätlaste vaidluse lõpuks said enamuse eestlased ja linna kaitsmise juhatamine läks E. Ahmanile, kes võttis endale abiks ins. Lieweni. Kiiresti koondati mõned mehed ja jagati välja relvi. Juba paari tunni pärast võtsid sakslased võimu enda kätte.⁶

11.11.1918 hakkas Valga eesti seltskond eesotsas Herman Hellatiga koondama eestlasi, et luua omakaitseüksused.

18.11.1918 kogunesid Valga Panga ruumides Herman Hellati kabinetis ohvitserid ja vabatahtlikud, et asuda omakaitse loomisele. Töö korraldamine pandi staabi-kapten E. Ahmani peale.
Ruumid (endise 12. armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ruumid) saadi Valga Eesti Laenu-Hoiu Ühisuselt. Ka andis sama ühisus tegevuse alustamiseks laenu.

Paari päeva pärast saabus kohale Valga Kaitseliidu ülemaks määratud kapten A. irv, kes jätkas alustatud tööd vaid mõned päevad kuni lipnik K. Korneli Valga Kaitseliidu ülemaks määramiseni.

1920ndate alguses Kaitseliidu tegevus mõnevõrra soikus. Kuid kommunistide mässukatse ajal 1924. aasta novembrikuul taastati Valga Kaitseliidu tegevus ajutise juhatuse esimehe, hilisema Kaitseliidu ülema, kindral Orasmaa poolt.

Ajalehest "Lõuna-Eesti" 22.02.1930 nr 21 lk 2:

detsembril kogunes tollase 2. soomusrongide rügemendi ülema J. Roska [Orasmaa] poolt kokku kutsutud seltskondlike organisatsioonide ja omavalitsuste esindajate koosolek. Osalesid kolonel J. Roska, kapt. J. Madisson, Treumundt, A. Stafenau, A. Morel, J. Soo, T. Grünberg, Dr A. Tamberg, M. Gross, W. Neumann, major J. Hiob, ltn Ewertson, K. Wassil, K. Loit, J. Ormus, kapt. L. Pallon, K. Rode, dr J. Müllerson, K. O. Uibopuu, H. Suija ja A. Pehme. Üheskoos tunnistati kaitseliidu asutamise hädatarvilikuks. Selle järel võeti vastu ajutine kodukord ja valiti ajutine juhatus, kuhu said esimeheks kol J. Roska, laekahoidjaks A. Pehme, kirjatoimetajaks H. Sims ja liikmeteks K. Uibopuu, ltn Ewertson, J. Soo, kpt Pallon ja Lenzius. 1924. aasta septembri lõpus oli Valgas koos juba ligi 100 ustavat kaitsemalevlast.

Malev jaotati 4 malevkonnaks: Valga linna, Helme, Sangaste ja Hargla. Need omakorda jagunesid kompaniideks ja rühmadeks.

1925. aasta alguses pärast Kaitseliidu põhikirja kinnitamist (02.02.1925) nimetati Valga Maakonna Kaitseliit Valga Malevaks.
Esimeses 3. mail valitud juhatuses olid Dr E. Gross, A. Evertson, M. Kivimaa. Pealikuks määrati kolonelleitnant J. Hiob, kes oli sellel kohal kuni 16. oktoobrini 1938.

24.02.1925 oli Valga maleval esimene suurem väljaastumine ja 24.02.1926 kogunesid kaitseliitlased üle maakonna esimest korda paraadile ning selle järgi hakati Valga maleva aastapäeva tähistama 24. veebruaril. ⁷

24.02.1926 annetati seltskondlike organisatsioonide poolt malevale lipp ja selle andis üle minister K. Eenpalu. ⁷

1935. aastal oli malevas 24 majandus-administratiivüksust, 19 naiskodukaitse jaoskonda, noorte kotkaste ja kodutütarde rühmad. ⁷

Alates 16. oktoobrist 1938 juhtis maleva tegevust kolonelleitnant Hugo Kulbok.

Staabid:
- Säde majas Valga Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse ruumides (1918)
- Sepa 5 (1919)
- Riia 5 "Musse" maja (-1920-)
- Kesk 7/9 (-1925-28.06.1934) ⁸ ⁹
- Alates 28.06.1934 staap Kungla 23 (hoone omandati 1937)