1919. a võtsid Valgas võimu enamlased ja tekkinud segaduses osutus võimalikuks panna alus eestikeelsele Valga segakeskkoolile. Kool alustas tegevust enamlaste terroripäevadel Valgas. Avati 6 klassi. 10 jaanuaril 1919.a aset leidnud esimesel õppenõukogu koosolekul Rahvahariduse Seltsi esimehe Ernst Enno eesistumisel määrati segakooli juhatajaks Marta Pärna.
Tegemist oli 300 õpilasega segakooliga. mis tegutses Moskva 3 [Kesk 22] hoones.

Valga Eesti Gümnaasium sai töötada ainult 1919. a jaanuari lõpuni. Tollal käisid ägedad lahingud Vabadussõja rinnetel. 31. jaanuaril 1919. a toimus Valga lähistel Paju lahing, mille tulemusena Valga vabastati.

1. veebruaril 1919. a hakkasid kehtima uued, Eesti Vabariigi koolikorralduslikud alused. Valga Eesti Gümnaasium reorganiseeriti kaheks iseseisvaks, lahusõpetuse printsiibil töötavaks gümnaasiumiks.

Linnavalitsuse juurde loodud koolikomisjon otsustas segakeskkooli sulgeda ja asutada selle asemele kaks keskkooli, üks poeglastele ja teine tütarlastele.