28.07.1918 otsustas Valga Rahvahariduse selts eestikeelse keskkooli poeglastele avada 5-klassilisena, kuid seda ei õnnestunud saksa okupatsioonivõimude vastuseisu tõttu ellu viia.

Nõukogude okupatsiooni ajal õnnestus 11. jaanuaril 1919 avada Valga Eesti Gümnaasium, mis sai tegutseda paar nädalat. Koolikomisjoni 10. veebruari 1919. aasta otsusega asutati Valga Eesti Gümnaasiumi asemele kaks gümnaasiumi: Valga Poeglaste Gümnaasium ja Valga Tütarlaste Gümnaasium.

Valga Eesti Poeglaste keskkool alustas tööd 25. veebruaril 1919. Esimeseks direktoriks oli O. Sild, kes peagi suundus Tartu Ülikooli professoriks ja tema asemel asus kooli juhtima T. Grünberg.

Esialgu töötas gümnaasium tütarlastegümnaasiumiga samas majas Vabaduse 13, kuid erinevatel korrustel. Ruumikitsikuse tõttu toimus osa poeglaste gümnaasiumi õppetegevusest ka Puškini [Kungla] ja Uue tänava algkoolide ruumides. 1920. aasta augustis kolis poeglaste gümnaasium endise Valga Kõrgema Algkooli koolimajja aadressil Moskva [Kesk] tn. 3 [praegu Kesk 22].

Poeglaste Gümnaasiumi juhataja oli sügiseni 1919 Olav Sild ja seejärel kuni kooli reorganiseerimiseni 1932 Tõnis Grünberg.

Kool alustas esimesel õppeaastal 138 õpilasega ja töötati viie klassiga. 1921. aastal tekkis kaks haru: humanitaar- ja reaalharu. Kool sai nimeks reaalgümnaasium.

Poeglaste Gümnaasium jõudis oma päriskoju – Valga Valgesse Majja – 1923. aastal, olles enne seda töötanud allüürnikuna mitmetes kooliruumides.

1924. aastal õppis koolis 465 õpilast ja kool töötas 14 klassiga.

1932 reorganiseeriti Valga Poeglaste Gümnaasium ja Valga Tütarlaste Gümnaasium sama aasta sügisest tegevust alustavaks kooliks: Valga Ühisgümnaasium.