Valga maavalitsuse hoone Lai 19 postkaardil
×
![]()
19. aprillil 1919 määrati ametisse Valga maakonnavalitsuse esimees, endine maapäeva liige Jaan Kurvits – esimene Valga maavanem. Kurvits sai ülesande koostada administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakonnast koosnev maakonnavalitsus.
Maakonnavalitsuse tegevuse alguseks määrati Valga linna ja maakonna komandandi päevakäsu nr. 29 alusel 28. mai 1919. Valga maakonnavalitsuse liikmeteks määrati Eesti vägede ülemjuhataja ettekirjutuse alusel Valga linna ja maakonna komandandi kt lipnik Kriisa poolt:
- ajutine esimees endine maanõunik Johan Kurwits
- toitlustusosakonna juhataja T. Ristkok
- sekretär Jaan Lõhmus.
Maakonnavalitsus asus algselt Valga maakonna komandantuuri ruumides (Moskva 15/17 [Kesk 12]).
Valga moodustatud maakonnavalitsuse esimene koosolek peeti ära 29. mail 1919, kus otsuseks tehti ajaviitmata tegevusesse astuda.
Valga maakonna alla kuuluvad Sooru, Paju, Luke, Valga ja Hoomuli vallad.
Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal veel Karula, Hargla, Sangaste ja Helme kihelkondadest need vallad, mis lõuna väerinna rekvisitsiooni komisjoni alla kuulusid.
Et linna ja maakonna komandandi abid K. Unt ja K. Kirp maakonnavalitsusest
tagasi astusid, siis otsustati juure kutsuda endine maavalitsuse sekretäri hr. J. Soop Tallinnast.
1927. aastal muudeti maakonnavalitsused maavalitsusteks.
Maavalitsused lõpetasid tegevuse Eestis 1. jaanuaril 2018.
Asukohad:
28.5.1919-12.7.1919 Moskva 15/17 [Kesk 12]
12.7.1919-1922 Pihkva 5 [Vabaduse 5]
1922-30.07.1927 Vabaduse 6 "Säde" majas
30.07.1927-1944? Lai 19
199?-31.12.2017 Kesk 12
Mainimisi aastatel:
1919: 9
1920: 14
1921: 13
1922: 9
1923: 8
1924: 15
1925: 4
1926: 7
1927: 11
1938: 1
2017: 1
Lõuna-Eesti , nr. 49, lk 4 29.06.1927
Riigi Teataja (1918-1944) , nr. 100 30.12.1926
Uus Rajalane , nr. 8, lk 1 24.02.1927
Maavalitsus Vikipeedia , Maavalitsus 28.05.2020
Lõuna-Eesti , nr. 60, lk 1 23.08.1922
Lõuna-Eesti , nr. 5, lk 3 18.01.1922
Rajalane , nr. 51, lk 4 08.03.1921
Rajalane , nr. 34, lk 4 10.03.1920
Rajalane , nr. 53, lk 3 12.07.1919
Ajutise Valitsuse poolt 12. veebr.1919 a. antud ajutised määrused Valga linna ja maakonna valitsemise kohta. Eesti ja Läti valitsuste vahelised lepingud Rahvusarhiiv , ERA.808.1.38, lk 42-43 14.11.2019
Kõrgemate sõjaväe- ja valitsusasutuste ning Valga Linna ja Maakonna komandandi määrused, päevakäsud ja korraldused Rahvusarhiiv , ERA.808.1.2, lk 43 14.11.2019
Hans Hiiob (Hiiop) Jaan (Johan) Kurvits 1884-1929 Jaan Mõttus 1891-1942 Karl Robert Ruus 1899-1946 Jaan Saul 1866-1954 August Sild 1881-1943 Juhan Täht Värdi (Ferdinand) Vellner 1907-1992 Johann (Juhan) Äniline 1866-1923
Lai 19 (Otlani maja, maavalitsuse maja) Moskva 43 // Romanovi 5 // Pihkva 5 // Vabaduse 5 (Wassili maja) 1911- Moskva // Kesk 15/17 // Nõukogude 13 // Kesk 12 (Saksa panga hoone) 1912-
Mainitud kroonikas:
12. veebruaril 1919 andis Ajutine valitsus välja ajutise määruse Valga …19. aprillil määrati ametisse maakonnavalitsuse esimeheks endine Maapäeva liige Jaan …
Uue Valga maakonnavalitsuse liikmeteks määrati Eesti vägede ülemjuhataja ettekirjutuse alusel …
Valga uue maakonnavalitsuse koosolek peeti ära 29. mail, kus otsuseks …
Endised hobupostijaama ruumid läksid üle maavalitsusele.
3. diviisi ülema kindral Põdderi käsuga luuakse selge jaotus Valga …
Valga maakonnavalitsuse esimehe abi Bruno Grossi kahtlustatakse sahkerdamises lina väljaviimislubadega. …
Valga maakonnavalitsuse esimehe J. Kurvitsa poolt võeti üle diviisiülema Põdderi …
"Rajalase" toimetus asub nüüd Wassili majas Pihkva tn 5, maakonnavalitsuse …
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" …
Maakonnavalitsuse administratiivosakonna asjaajajaks valiti Juhan Äniline.
Maakonnavalitsuse liige ja toitlustusosakonna juhataja T. Ristkokk esitas ametist lahkumise …
Valga maakonnavalitsus valis maakonna loomaarstiks dr Moreli, kes ka varem …
Valga maakonnavalitsus teatab, et tema sugutäkk "Hetmann" on 5 puuda …
Maakonnavalitsuse ruumides tähistati Valga maakonnavalitsuse esimest aastapäeva. Maakonnavalitsuse esimees Kurvits …
Linnavalitsus tahab viinamüügi korraldamise enda peale võtta, kuid maavalitsus on …
Maavalitsuste teenistujate eestvõttel koguti 5740 marka, et korrastada Priimetsas Vabadussõjas …
Maakonnavalitsuse esimees sõitis Tallinna, et arutada Valga maakonna taasmoodustamist pärast …
Valga maakonnavalitsus tõmbab ridu koomale: viis ametnikku on lahkumas. Ilmselt …
Eesti-Läti piiriajamisel pooleks lõigatud Paju ja Valga vallad ühendati maakonnavalitsuse …
Valga maakonnavalitsus saab telegrammi, kus kästakse neil asuda ennast likvideerima. …
Ajaleht "Rajalane" teatab, et Valga maakonna likvideerimise küsimus on edasi …
Maakonnavalitsus andis hobupostijaama pidamise kuueks aastaks sõjas haavatud ohvitserile Woldemar …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu …
- Maakonnavalitsuse ruumides, Pihkva 5, on maakonnanõukogu kandidaatide nimekirjade vastuvõtmine. Valimiste …
Uue seaduse kohaselt toimub prostituutide registreerimine linnas linna haigemajas ja …
Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli: …
Valga maakonnanõukogu koosolekul viidi lõpuni maakonnavalitsuse moodustamine. Eelmisel istungil ja …
Valga maakonnavalitsus kuulutab välja Valga maakonna algkoolimaja (Aia tn 19) …
Uus maakonnavalitsus kinnitati järgmises koosseisus: esimees A. Sild, kes võttis …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Valga maakonnavalitsus teeb ettevalmistus Valga-Viljandi otsetee ehitamiseks. Kuna Valga maakonnaga …
Puraküla laste jaoks avab maakonna koolivalitsus algkooli, mis asub ajutiselt …
Kinoteater "Ilmarise" ruumides toimus Puraküla elanike koosolek linna külge liitumise …
Maakonnavalitsus peab plaani, et kolida üle tee "Säde" majja, mis …
Linnavalitsuse ja maakonnavalitsuse vahel on tekkinud lahkhelid linna ümbruse maade …
Siseministeeriumi Omavalitsuste asjade peavalitsus saadab kirja, milles kinnitab, et Valga …
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni …
Linna- ja maakonnavalitsus vaatasid koos üle linna uue piiri ehk …
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks …
Pärast maakonnavalitsuselt Aia 19 koolimaja ülevõtmist tõstis linnavalitsus sealt kooli …
Valga muusikakool teatab, et sügisel avatava kooli kantselei asub "Säde" …
Puraküla kool jäi tänavale, sest pärast seda kui nende eelmine …
Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik …
Valga linna- ja maakonnavalitsused korraldavad iseseisvuspäeval kõigile Valgas viibivatele Vabadusristi …
Valga maakonnavalitsus alustab maanteedele kilomeetripostide paigaldamist ja tellib selleks 750 …
Priimetsa kalmistul peeti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamispüha. Selleks oli Valga …
Ettevalmistused 25.-27. augustini Valgas peetavaks suureks põllutöönäituseks käivad suure hooga. …
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku. Alguses juhatas …
Avaldati otsus, et keskkoolide õppemaks jääb linna- ja maalastele endiselt …
Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras: …
1923. aasta sügisel lepivad linna- ja maakonnavalitsus kokku linna keskkoolide …
**Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka …
Valga maakonnanõukogu koosolekul maakonnavalitsuse ruumides oli päevakorras maakonnavalitsuse moodustamine. Kaks …
Eesti iseseisvumise 6. aastapäeval, kell 11 kogunesid turuplatsile paraadiks sõjaväelased, …
Valga maakonnanõukogu koosolekul oli muu hulgas päevakorras ühe maakonnavalitsuse liikme …
Pärnu linnavolikogu otsustas, et toetab laiarööpmelise raudtee ehitamist kitsarööpmelise Valga-Pärnu …
Maakonnanõukogu koosolekul on muude küsimuste hulgas järjekordne katse maakonnavalitsuse liikme …
Valga maakonnavalitsus otsis enampakkumise teel Valga hobupostijaamale pidajat. Uueks rentnikuks …
Valga maakonnanõukogu kogunes koosolekule, et muu hulgas valiti lõpuks ära …
Vana maakonnavalitsus alustas oma tegevuse ja asjaajamise üleandmist uuele. Uueks …
Juulis otsis maakonnavalitsus Ramsi silla ehitajat ja veskijärve tee äärde …
Valga maakonnavalitsuse uus esimees J. Mõttus haigestus pärast maakonnanõukogu valimisi …
Valga maakonnavalitsus kavatseb Valga-Tartu maantee ehitamist kiviteeks. Alustatakse linna piiril.
Naha tänava remontimiseks, mis allikatest läbimatuks muutus, on maakonnavalitsuse tellinud …
Maakonnavalitsus kavandab Tartu kivitee ehitamist linnapiiril. Algselt arvestati, et rahaliselt …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Maakonnavalitsus kavatseb pikendada Tartu kiviteed ja otsib selleks ehitajat. Samuti …
Riigivanem jõudis hommiku 4.45 Valga jaama, et siit 5.15 edasi …
Siseministeerium saatis Valga maakonna vapi küsimuse otsustamiseks maakonnavalitsusele. Mujal Eestis …
Valga maakonnavalitsus annetas Valga maakonna malevale 30 000 marka.
"Säde" seltsi ruumides toimus Eesti põllumeeste keskseltsi ja maakonnavalitsuse põllumajanduse …
Kohalike keskkoolide ülalpidamiseks kulus 1925. aastal kokku 7,8 mln marka, …
Valga malevas peeti malevasisesed kaitseliitlaste laskevõistlused. Võitis H. Kruustük Valga …
Laupäeval toimus Valga linnavalitsuse eestvedamisel raekojas suurem kohtumine Lõuna-Eesti raudtee …
Maakonnavalitsus otsustas endale maja osta. Asja arutati maakonnanõukogu koosolekul ja …
Maakonnavalitsus on majaotsingul peatunud Laial tänaval asuva Otlani maja peal. …
Maavalitsus sõlmis eellepingu Laial tänaval asuva Otlani maja ostuks. Hind …
Toimus maakonnanõukogu selle koosseisu viimane koosolek. Muu hulgas oli arutusel …
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid …
Maavalitsus alustas tööd oma uues majas Lai 19.
Maavalitsuse maja eest maksti kogu hind varem ära ja seetõttu …
Maavalitsuse uue maja ümbrust on korrastatud. Korda seati aed ja …
Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu …
Uus maavalitsus võttis vanalt maavalitsuselt ameti üle. Maavalitsus alustas koosseisus …
Politseikomissariaat ja kriminaalpolitsei endistest ruumidest Aia tänavalt "Säde" majja, kus …
Maavalitsustele üle Eesti anti teehöövlid. Esimene katsetud Valgas toimus üle …
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. …
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna …
Isikud, kellega koos mainitud sissekannetes:
Amandus-Heinrich Adamson – 1922 märts 1922 : Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni …
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
Eduard Friedrich Aksim 1876-1930 – 1923 juuni 1923 : Priimetsa kalmistul peeti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamispüha. Selleks oli Valga …
Priimetsa kalmistul peeti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamispüha. Selleks oli Valga Naisselts annetajate toel langenute hauad korda teinud ja lilledega kaunistanud, samuti kõnniteed puhastanud. Kokku on selts enda hoolitseda võtnud 251 hauda ja aitab ka muidu sõdureid. Mäestuspühal müüdud laululehtede eest sai naisselts haudade korrastamiseks 6239 marka puhast tulu.
Kell 3 pl pidasid luteri koguduse õpetaja Aksim ja ap.-õigeusu preester Melts langenud sõjameeste haudadel jumalateenistused. Jutlusele järgnesid kõned ja seltskondlikelt organisatsioonidelt pärgadepanek langenute haudadele. Pärjad asetati Valga politsei, riigi- ja omavalitsusteenijate Valga osakonna, Valga Naisseltsi ja demobiliseeritud sõdurite liidu Valga osakonna poolt. Puudusid ainult linnavalitsuse, maakonnavalitsuse ja "Säde" seltsi esindajad.
Stefan Batory 1533-1586 – 1922 jaanuar 1922 : Linnavalitsuse ja maakonnavalitsuse vahel on tekkinud lahkhelid linna ümbruse maade …
Linnavalitsuse ja maakonnavalitsuse vahel on tekkinud lahkhelid linna ümbruse maade osas. Tüliküsimuseks on Puraküla ja Kapstamõisa piirkond.
Linnavalitsus esitab linna õiguste kinnituseks dokumente, millest esimesena mainitakse Stefan Batori kingituskirja 11. juunist 1584. Seejärel on linna õigus maadele kinnitanud ka kuningas Sigismund August 17. aprillil 1590, kuningas Gustaw Adolf 6. märtsil 1626, Vene senat 7. juunil 1890 (nr 7956), 13. septembril 1891 (nr 11255), mille omakorda on õigeks kinnitanud landrati kolleegium 31.10.1899 nr 1045 all. Ilmselt sekkub tüliküsimusse riigi keskvalitsus.
Juhan Buschmann – 1920 veebruar 1920 : Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" …
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Jānis Kristaps Čakste / Tschakste – 1925 veebruar 1925 : Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Alfred Eserinsch – 1925 veebruar 1925 : Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Egon Fischmann – 1923 september 1923 : Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku. Alguses juhatas …
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku.
Alguses juhatas volikogu esimehe abi Seemann, hiljem võttis esimees Willa juhtimise üle. Volinike Moreli ja Simbergi asemele on asunud härrad Meister ja Saar. Päevakorda täiendatakse punktiga linnavolikogu valimiste tähtaja kinnitamise kohta.
Päevakorras oli:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **Põlise rendile maa andmine.** Otsustati anda rida krunte Valli ja Suvorovi tänavates.
3. **Ehituslaenu nõutamine.** Otsustati järgmiseks aastaks nõutada 7 mln marka riigilt.
4. **Valga maakonnavalitsuse 179 957 m 82 p nõudmine.** Otsustati see rahuldada 170 022 marga suurused ja see summa üle anda poeglaste gümnaasiumile inventari muretsemiseks.
5. **1924. aasta trahterimaksu kindlaks määramine.** Alkoholiga einelaudadele ja trahteritele määrati 1 930 000 marka, alkoholita einelaudadele 70 000 marka ja õlleladudele 200 000 marka.
6. **Trahterite ja õlleladude pidamiseks 1924. aastal loa andmine.** Kõigi load pikendati.
7. **Sunduslikud määrused: 1) Tänavate ja platside puhastamine 2) Sõiduvoorimeeste 3) Jalgrattasõitjate 4) Auto- ja mootorrataste kohta.** Võeti vastu.
8. **Kinodelt võetava lõbustusmaksu maksmise korra ja selle maksu kindlaks määramine 1924. aastaks.** Tallinna ja Tartu eeskujul määrati kindel aastamaks piletihinnast protsendi asemel. Summaks määrati 475 000 marka aastas.
9. **1924. aasta linnamaksude kindlaks määramine.** Muud maksud jäeti samaks. Automaksu tõsteti 500 margale hobujõu pealt.
10. **Valga Põllumeeste Seltsi palve näituse pääsetähti lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
11. **Valga garnisoni orkestri palve linnapargi kontserdid lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
12. **W. Wassilevski palve temale lubada Valgas kinnisvara omandada.** Anti luba.
Järgmised punktid ja linnavolikogu valimiste aja kinnitamine jäid kvoorumi puudumisel edasiseks.
13. **Linna tänavate nimetused ja ümbernimetused.**
14. **Luke Evang. Lut. koguduse nõukogu palve 2. septembri näitemüük lõbustusmaksust vabastada.**
15. **Komisjonidest lahkunute asemele uute liikmete valimised.**
Oskar Frey 1859-1955 – 1921 veebruar 1921 : Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
dr Eduard Gens – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
A. Golubev – 1922 juuli 1922 : Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks …
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks O. Grünthal ja abiks A. Golubev, kirjatoimetajaks V. Lipp ja tema abiks A. Inn. Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus teadaanne avalduste vastuvõtu kohta õpilastelt muusikakooli astumiseks "Lõuna-Eesti" raamatukaupluses.
Kooli kantselei, asukohaga "Säde" majas, sissepääs maavalitsuse uksest.
Jaan Grivin (Griiwin) – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Bruno Gross – 1919 detsember 1919 : Valga maakonnavalitsuse esimehe abi Bruno Grossi kahtlustatakse sahkerdamises lina väljaviimislubadega. …
Valga maakonnavalitsuse esimehe abi Bruno Grossi kahtlustatakse sahkerdamises lina väljaviimislubadega. Kriminaalpolitsei on läbi viinud uurimisi ja leidnud, et osa Eestimaalt ostetud linu on välja viidud Lätimaa linade pähe. Kahtlustatavad püüdsid kriminaalametnikku altkäemaksuga ära osta.
Bruno Gross avaldab ajalehes oma versiooni ja ei võta süüd omaks.
Wilhelm Gross – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Siseministeeriumi Omavalitsuste asjade peavalitsus saadab kirja, milles kinnitab, et Valga linna patrimoniaal-ringkonda kuuluvad mõisad Aleksandershof (Oosoli), Friedrichshof (Widriku), Wichrianshof (Laatsi), Engelhardshof (Kapsta) ja Valga kirikumõisa maad käivad linnaseaduse kohaselt linnaomavalitsuse tegevuspiirkonda ja maksavad maksusi ainult linna heaks. Sellega anti teada, et maakonnavalitsus eksis, kui muutis piire ja nõudis maksusid neist piirkondadest maakonna heaks.
Märtsis külastas linnanõunik W. Gross Lätit ja püüdis olukorras selgust saada, kuid Läti Luke linn keeldub tunnistamast Valga linna õigusi taludele. Samuti on linnaga eriarvamusel Valga vald.
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
Oskar Grünthal – 1922 juuli 1922 : Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks …
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks O. Grünthal ja abiks A. Golubev, kirjatoimetajaks V. Lipp ja tema abiks A. Inn. Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus teadaanne avalduste vastuvõtu kohta õpilastelt muusikakooli astumiseks "Lõuna-Eesti" raamatukaupluses.
Kooli kantselei, asukohaga "Säde" majas, sissepääs maavalitsuse uksest.
Gustav II Adolf – 1922 jaanuar 1922 : Linnavalitsuse ja maakonnavalitsuse vahel on tekkinud lahkhelid linna ümbruse maade …
Linnavalitsuse ja maakonnavalitsuse vahel on tekkinud lahkhelid linna ümbruse maade osas. Tüliküsimuseks on Puraküla ja Kapstamõisa piirkond.
Linnavalitsus esitab linna õiguste kinnituseks dokumente, millest esimesena mainitakse Stefan Batori kingituskirja 11. juunist 1584. Seejärel on linna õigus maadele kinnitanud ka kuningas Sigismund August 17. aprillil 1590, kuningas Gustaw Adolf 6. märtsil 1626, Vene senat 7. juunil 1890 (nr 7956), 13. septembril 1891 (nr 11255), mille omakorda on õigeks kinnitanud landrati kolleegium 31.10.1899 nr 1045 all. Ilmselt sekkub tüliküsimusse riigi keskvalitsus.
Hans Hiiob (Hiiop) – 1921 juuni 1921 : Valga maakonnanõukogu koosolekul viidi lõpuni maakonnavalitsuse moodustamine. Eelmisel istungil ja …
Valga maakonnanõukogu koosolekul viidi lõpuni maakonnavalitsuse moodustamine. Eelmisel istungil ja vahepealsel ajal oli olnud mitmeid eriarvamusi, kuid need said läbirääkimiste kaudu lahendatud.
Koosolekut juhatas nõukogu esimees Kõiw.
Istungi eel teatas esimees, et maakonnavalitsuse esimee J. Pommer astub tagasi. Seejärel valiti maakonnavalitsuse esimeheks 10 poolthäälega Laatre valla sekretär Sild. Põllumeeste osakonna juhataks valiti Hans Hiiop, maakonnavalitsuse ja nõukogu sekretäriks valiti Jaan Lõhmus.
Administratiivosakonna juhatajaks jäi eelmisel korral valitud J. Mõttus ja haridusosakonna juhatajakse A. Wibo.
Lisaks sellele arutati veel muid küsimusi.
Uus maakonnavalitsus kinnitati järgmises koosseisus: esimees A. Sild, kes võttis ka toitlustusosakonna oma hoolde, abiesimees ja põllumajanduse osakonna juhataja H. Hiiob, administratiivosakonna juhataja J. Mõttus, haridusosakonda hakkab juhatama A. Vibo ja maakonnavalitsuse sekretäriks sai J. Lõhmus.
Algselt pidi maavalitsuse ülevõtmine toimuma 1. ja 2. juulil, kuid kuna administratiivosakonna juhataja kohale ei tulnud sel ajal, lükkus see edasi 4. juulile.
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
Arnold Hinnom – 1920 mai 1920 : Maakonnavalitsuse ruumides tähistati Valga maakonnavalitsuse esimest aastapäeva. Maakonnavalitsuse esimees Kurvits …
Maakonnavalitsuse ruumides tähistati Valga maakonnavalitsuse esimest aastapäeva. Maakonnavalitsuse esimees Kurvits rääkis pikemas kõnes aastapikkusest maakonnavalitsuse tööst. Garnisoniülem alampolkovnik Hinnom tuletas meelde maakonnavalitsuse teeneid sõjaväe varustamisel ning soovis noorele maakonnale jõudu ja edu. Veel tervitas maakonnavalitsust ajalehe "Rajalase" toimetuse poolt hr Wiik ja piirikomisjoni poolt hr Kalep.
Johannes Hiob 1897-1942 – 1927 veebruar 1927 : Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid …
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Jakob Horn 1867-1926 – 1923 november 1923 : Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras: …
Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **1922. aasta aruanne.** Võeti pärast revisjonikomisjoni ülevaadet ja väikest arutelu ühel häälel vastu. Aruande järgi laekus linnale tulusid 951 957 marka rohkem, kui kavandati. Kokku kulutati aastas 17 878 834, mis oli üle 2 mln marga vähem, kui eelarves planeeritud. Võlgasid oli linnal 1. jaanuariks 1923 5,3 mln marka.
3. **Põlisele rendile maa-andmine.** Jäi päevakorrast välja, sest puudus vajalik kvoorum.
4. **Võru kivitee tegemise küsimus.** Linnavalitsus on juba üle aasta selle kordategemise osas Teedeministeeriumiga kirjavahetuses olnud, sest Landrat-kolleegiumi ülesanded, kelle alla see tee ennemini käis, läksid neile. Jäädi seisukohale, et linn ei ole kohustatud seda teed tegema.
5. **Piirituse müük 1924. aastal.** Otsustati jätta linna kätte nagu seninigi.
6. **Eesti keskkoolide ühine ülalpidamine maakonnavalitsusega.** Linnapea kandis ette lepingu kava, millega linna- ja maavalitsus kannaksid keskkoolide kulud kahepeale. Sellega saaks ka kõigi laste õpperaha võrdseks. Koolide haldamiseks moodustatakse ühised hoolekogud, kuhu kuuluksid mõlema asutuse esindajad. Volikogu volitas linnavalitsust seda lepingut alla kirjutama.
7. **Keskkoolide õpperaha kindlaksmääramine.** Määratakse 1924. aastaks 3000 marka ehk semestris 1500 marka nii linna- kui maalastele.
8. **Keskkoolide hoolekogu liikmete valimine.** Jäetakse järgmise volikogukoosseisu otsustada.
9. **Kinodele määratud 1924. aastal määratud lõbustusmaksu läbivaatamine.** Kino "Ilmarine" omaniku palve lükatakse tagasi.
10. **"Säde" seltsi palve 1924. aasta elektrimaksu ja etenduste pealt võetava lõbustusmaksu vabastamiseks.** Sotsid on selle ettepaneku vastu ja tekib arutelu. Linnavolinik Pullisaar teeb ettepaneku selle palve toetamiseks eraldada "Säde" seltsile 120 000 marka. See võetakse ka volikogu poolt vastu.
11. **Valga Naisseltsi palve 14. oktoobril toimepandud kontsert lõbustusmaksust vabastamiseks.** Volikogu toetab.
12. **Lauluselts "Ilo" palve 14. detsembril toimepandav kontsert lõbustusmaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
13. **Jakob Horni palve lubada temal avada Riia 20 restoran.** Lükatakse tagasi.
14. **Ida Kütt'i ja Endrik Must'i palve koeramaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
Mikko Hänninen – 1927 veebruar 1927 : Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid …
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Jaan Illisson – 1927 mai 1927 : Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu …
Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu juhatus koosseisus esimees J. Illison, abi J. Saul ja sekretär maavalitsuse sekretär W. Rebane.
Maavalitsuse esimeheks saab J. Mõttus, abiks A. Wibo, sekretäriks W. Rebane ja liikmeks K. Ruus.
Muude punktide seas oli ka Valga tuletõrjeseltsi abipalve toetuse saamiseks, mis lükati edasi, kui selgub eelarve. Pikki kirglikke vaidlusi põhjustas maavalitsusele auto ostmise küsimus, mis leiab siiski toetust. Poeglaste gümnaasiumi hoolekogusse valiti J. Saral, J.Palvadre ja M. Steinfeldt. Tütarlaste gümnaasiumi hoolekogusse W. Rebane, Joh. Palvadre ja B. Säga.
Johannes Ilves – 1938 mai 1938 : Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna …
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Aleksander Inn – 1922 juuli 1922 : Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks …
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks O. Grünthal ja abiks A. Golubev, kirjatoimetajaks V. Lipp ja tema abiks A. Inn. Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus teadaanne avalduste vastuvõtu kohta õpilastelt muusikakooli astumiseks "Lõuna-Eesti" raamatukaupluses.
Kooli kantselei, asukohaga "Säde" majas, sissepääs maavalitsuse uksest.
Jüri Jaakson – 1925 mai 1925 : Riigivanem jõudis hommiku 4.45 Valga jaama, et siit 5.15 edasi …
Riigivanem jõudis hommiku 4.45 Valga jaama, et siit 5.15 edasi minna Riiga. Teda oli jaamas vastu võtmas linna- ja maakonnavalitsuse ning organisatsioonide esindajad. Auvalves oli sõjaväeorkester ja kaitseliit. Naisseltsi abiesinaine pr Maurer kinkis riigivanemale lillekimbu. Riigivanemale oli saadetud sama vagun, milles 1917. aastal Vene tsaar Nikolai II troonist loobumise allkirjastas.
Jaan Kala – 1924 veebruar 1924 : Valga maakonnanõukogu koosolekul maakonnavalitsuse ruumides oli päevakorras maakonnavalitsuse moodustamine. Kaks …
Valga maakonnanõukogu koosolekul maakonnavalitsuse ruumides oli päevakorras maakonnavalitsuse moodustamine. Kaks nõukogu liiget on kommunistidena vangistatud ja Tallinnas uurimisel. Kohal on seega 13 nõukogu liiget.
Neljast maakonnavalitsuse liikmest sai kinnitatud kolm. Esimeheks Mõttus, tema abiks Wibo ja sekretäriks kinnitati Jaan Kala (pärit Tartust). Teatakse rääkida, et maakonnavalitsuse kohta oli pakutud ka endisele esimehele (Sild), kuid see nõudis, et siis peab ka sekretär jääma endine.
Edasi arutatakse ka muid küsimusi.
Laupäeval toimus Valga linnavalitsuse eestvedamisel raekojas suurem kohtumine Lõuna-Eesti raudtee ehitamise asjus.
Koosolekul kinnitati, et Valga-Tõrva raudtee ehitamine on oluline tervele Lõuna-Eestile. Loodi komisjoni linnapea J. Soo juhtimisel ja võeti vastu pöördumine avalikkusele, millele kirjutasid lisaks linnapeale alla maakonnavalitsuse esindajana J. Kala ja äriringkondade poolt Ed. Zimmermann.
Joh. (noorem) Kalep – 1920 mai 1920 : Maakonnavalitsuse ruumides tähistati Valga maakonnavalitsuse esimest aastapäeva. Maakonnavalitsuse esimees Kurvits …
Maakonnavalitsuse ruumides tähistati Valga maakonnavalitsuse esimest aastapäeva. Maakonnavalitsuse esimees Kurvits rääkis pikemas kõnes aastapikkusest maakonnavalitsuse tööst. Garnisoniülem alampolkovnik Hinnom tuletas meelde maakonnavalitsuse teeneid sõjaväe varustamisel ning soovis noorele maakonnale jõudu ja edu. Veel tervitas maakonnavalitsust ajalehe "Rajalase" toimetuse poolt hr Wiik ja piirikomisjoni poolt hr Kalep.
J. Kasak – 1938 mai 1938 : Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna …
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Villem (Willem) Kattai – 1924 september 1924 : Naha tänava remontimiseks, mis allikatest läbimatuks muutus, on maakonnavalitsuse tellinud …
Naha tänava remontimiseks, mis allikatest läbimatuks muutus, on maakonnavalitsuse tellinud remonditööd ehitusmeistrilt W. Kattailt 10 000 marga eest. Hiljem selgus, et remont läks maksma 15 000 marka, kuid kardetakse, et see pole tehtud hästi ja tee laguneb esimeste vihmadega jälle ära.
Karl Kirp – 1919 mai 1919 : Valga uue maakonnavalitsuse koosolek peeti ära 29. mail, kus otsuseks …
Valga uue maakonnavalitsuse koosolek peeti ära 29. mail, kus otsuseks tehti ajaviitmata tegevusesse astuda.
Walga maakonna alla kuuluvad Sooru, Paju, Luke, Valga ja Hoomuli vallad.
Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal veel Karula, Hargla, Sangaste ja Helme kihelkondadest need vallad, mis lõuna väerinna rekvisitsiooni kommisjoni alla kuulusid.
Et linna ja maakonna komandandi abid K. Unt ja K. Kirp maakonnavalitsusest
tagasi astusid, siis otsustati juure kutsuda endine maavalitsuse sekretär hr. J. Soop Tallinnast.
Maakonnavalitsus asub asutiselt maakonna komandantuuri ruumides Moskva 15/17.
Rudolf Kivimägi – 1938 mai 1938 : Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna …
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Artur Karl Kokkult 1873-1942 – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Korb – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Ludwig Krall – 1923 veebruar 1923 : Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik …
Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik 15 liiget Muu hulgas oli päevakorras:
**Maakonnavalitsuse ametnike koosseisu suurendamine**, mis võeti vastu,
**Valga linnavalitsuse palve poeglaste reaalgümnaasiumile toetusraha määrati** inventari ostmiseks 179 957 marka 82 penni,
**Puraküla linnaga ühendamise küsimuses** otsustati ühel häälel, et Puraküla linna külge anda,
**Valga hobusejaama pidaja Martinsoni palve talle antud 150 000 marga suurust laenu pikendamise** osas anti talle aega 1. oktoobrini tagasi maksta.
**Toetusraha määrati** Valga pedagoogilistele kursustele 10 000 marka, Valga muusikakoolile 10 000 marka, Valga Eesti põllumeeste seltsile 1923. aastal Valgas põllumajandus- ja tööstusnäituse korraldamiseks 50 000 marka, langenud sõdurite mälestussamba ehitamiseks Valgas 15 000 marka.
**Majaomanik Karl Wassilile** maksti hüvitust endises maavalitsuse ruumides tekkinud kahjude eest 5750 marka.
**Maavalitsuse eelarve 1923. aastaks** kinnitati tasakaalus 12 457 287 marga suurusena.
Jaan Kriisa – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Hugo Kruustük – 1926 juuni 1926 : Valga malevas peeti malevasisesed kaitseliitlaste laskevõistlused. Võitis H. Kruustük Valga …
Jaan (Johan) Kurvits 1884-1929 – 1919 aprill 1919 : 19. aprillil määrati ametisse maakonnavalitsuse esimeheks endine Maapäeva liige Jaan …
Uue Valga maakonnavalitsuse liikmeteks määrati Eesti vägede ülemjuhataja ettekirjutuse alusel Valga linna ja maakonna komandandi kt lipnik Kriisa poolt:
- ajutine esimees endine maanõunik Johan Kurwits
- toitlustusosakonna juhataja T. Ristkok
- sekretär Jaan Lõhmus.
Maakonnavalitsus alustas tegevust 28. mail ja asub ajutiselt Valga maakonna komandantuuri ruumides (Moskva 15/17).
Maakonnavalitsuse ruumides tähistati Valga maakonnavalitsuse esimest aastapäeva. Maakonnavalitsuse esimees Kurvits rääkis pikemas kõnes aastapikkusest maakonnavalitsuse tööst. Garnisoniülem alampolkovnik Hinnom tuletas meelde maakonnavalitsuse teeneid sõjaväe varustamisel ning soovis noorele maakonnale jõudu ja edu. Veel tervitas maakonnavalitsust ajalehe "Rajalase" toimetuse poolt hr Wiik ja piirikomisjoni poolt hr Kalep.
Maakonnavalitsuse ruumides, Pihkva 5, on maakonnanõukogu kandidaatide nimekirjade vastuvõtmine. Valimiste päevaks on määratud 24. ja 25. aprill.
Esitati kokku 10 nimekirja. Huvitaval kombel on põllumehed esitanud neist neli: endise Viljandi maakonna osa, endise Tartu maakonna osa, endise Võru maakonna osa ja Jõgeveste piirkonna nimekirjad.
August Kõiv 1886-1942 – 1921 mai 1921 : Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli: …
Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli:
1. **Maakonna nõukogu esimehe, tema abi ja sekretäri valimine.** Esimeheks valiti August Kõiw (häältega 8:7) ja tema abiks Jaan Saul (12:1, erapooletuid 2).
2. **Maakonnavalitsuse ja revisjonikomisjoni liikmete kindlaks määramine.** Maakonnavalitsus koos sekretäriga otsustati moodustada viieliikmeline, samuti ka revisjonikomisjon.
3. **Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete ja sekretäri palga määramine.** Esimehe palgaks määrati 8000 marka ja liikmetele 7000 marka.
4. ** Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete, sekretäri ja revisjonikomisjoni liikmete valimine.** Maakonnavalitsuse esimeheks valiti J. Pommer (häältega 10:5). Ülejäänud liikmete valimise eel tekkis tüli, mille peale põllumeeste esindajad minema läksid. Pärast seda valiti administratiivosakonna juhatajaks Mõttus ja haridusosakonna juhatajaks Wibo.
5. **Ärimaksukomisjoni liikmete valimine.** Otsustati järgmisele koosolekule edasi lükata.
Valga maakonnanõukogu koosolekul viidi lõpuni maakonnavalitsuse moodustamine. Eelmisel istungil ja vahepealsel ajal oli olnud mitmeid eriarvamusi, kuid need said läbirääkimiste kaudu lahendatud.
Koosolekut juhatas nõukogu esimees Kõiw.
Istungi eel teatas esimees, et maakonnavalitsuse esimee J. Pommer astub tagasi. Seejärel valiti maakonnavalitsuse esimeheks 10 poolthäälega Laatre valla sekretär Sild. Põllumeeste osakonna juhataks valiti Hans Hiiop, maakonnavalitsuse ja nõukogu sekretäriks valiti Jaan Lõhmus.
Administratiivosakonna juhatajaks jäi eelmisel korral valitud J. Mõttus ja haridusosakonna juhatajakse A. Wibo.
Lisaks sellele arutati veel muid küsimusi.
Ida Kütt – 1923 november 1923 : Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras: …
Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **1922. aasta aruanne.** Võeti pärast revisjonikomisjoni ülevaadet ja väikest arutelu ühel häälel vastu. Aruande järgi laekus linnale tulusid 951 957 marka rohkem, kui kavandati. Kokku kulutati aastas 17 878 834, mis oli üle 2 mln marga vähem, kui eelarves planeeritud. Võlgasid oli linnal 1. jaanuariks 1923 5,3 mln marka.
3. **Põlisele rendile maa-andmine.** Jäi päevakorrast välja, sest puudus vajalik kvoorum.
4. **Võru kivitee tegemise küsimus.** Linnavalitsus on juba üle aasta selle kordategemise osas Teedeministeeriumiga kirjavahetuses olnud, sest Landrat-kolleegiumi ülesanded, kelle alla see tee ennemini käis, läksid neile. Jäädi seisukohale, et linn ei ole kohustatud seda teed tegema.
5. **Piirituse müük 1924. aastal.** Otsustati jätta linna kätte nagu seninigi.
6. **Eesti keskkoolide ühine ülalpidamine maakonnavalitsusega.** Linnapea kandis ette lepingu kava, millega linna- ja maavalitsus kannaksid keskkoolide kulud kahepeale. Sellega saaks ka kõigi laste õpperaha võrdseks. Koolide haldamiseks moodustatakse ühised hoolekogud, kuhu kuuluksid mõlema asutuse esindajad. Volikogu volitas linnavalitsust seda lepingut alla kirjutama.
7. **Keskkoolide õpperaha kindlaksmääramine.** Määratakse 1924. aastaks 3000 marka ehk semestris 1500 marka nii linna- kui maalastele.
8. **Keskkoolide hoolekogu liikmete valimine.** Jäetakse järgmise volikogukoosseisu otsustada.
9. **Kinodele määratud 1924. aastal määratud lõbustusmaksu läbivaatamine.** Kino "Ilmarine" omaniku palve lükatakse tagasi.
10. **"Säde" seltsi palve 1924. aasta elektrimaksu ja etenduste pealt võetava lõbustusmaksu vabastamiseks.** Sotsid on selle ettepaneku vastu ja tekib arutelu. Linnavolinik Pullisaar teeb ettepaneku selle palve toetamiseks eraldada "Säde" seltsile 120 000 marka. See võetakse ka volikogu poolt vastu.
11. **Valga Naisseltsi palve 14. oktoobril toimepandud kontsert lõbustusmaksust vabastamiseks.** Volikogu toetab.
12. **Lauluselts "Ilo" palve 14. detsembril toimepandav kontsert lõbustusmaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
13. **Jakob Horni palve lubada temal avada Riia 20 restoran.** Lükatakse tagasi.
14. **Ida Kütt'i ja Endrik Must'i palve koeramaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
Johan Laidoner – 1920 veebruar 1920 : Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" …
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Johannes Lenzius – 1922 märts 1922 : Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni …
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
V. Lipp – 1922 juuli 1922 : Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks …
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks O. Grünthal ja abiks A. Golubev, kirjatoimetajaks V. Lipp ja tema abiks A. Inn. Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus teadaanne avalduste vastuvõtu kohta õpilastelt muusikakooli astumiseks "Lõuna-Eesti" raamatukaupluses.
Kooli kantselei, asukohaga "Säde" majas, sissepääs maavalitsuse uksest.
Jaan Lõhmus – 1919 mai 1919 : Uue Valga maakonnavalitsuse liikmeteks määrati Eesti vägede ülemjuhataja ettekirjutuse alusel …
Uue Valga maakonnavalitsuse liikmeteks määrati Eesti vägede ülemjuhataja ettekirjutuse alusel Valga linna ja maakonna komandandi kt lipnik Kriisa poolt:
- ajutine esimees endine maanõunik Johan Kurwits
- toitlustusosakonna juhataja T. Ristkok
- sekretär Jaan Lõhmus.
Maakonnavalitsus alustas tegevust 28. mail ja asub ajutiselt Valga maakonna komandantuuri ruumides (Moskva 15/17).
Valga maakonnanõukogu koosolekul viidi lõpuni maakonnavalitsuse moodustamine. Eelmisel istungil ja vahepealsel ajal oli olnud mitmeid eriarvamusi, kuid need said läbirääkimiste kaudu lahendatud.
Koosolekut juhatas nõukogu esimees Kõiw.
Istungi eel teatas esimees, et maakonnavalitsuse esimee J. Pommer astub tagasi. Seejärel valiti maakonnavalitsuse esimeheks 10 poolthäälega Laatre valla sekretär Sild. Põllumeeste osakonna juhataks valiti Hans Hiiop, maakonnavalitsuse ja nõukogu sekretäriks valiti Jaan Lõhmus.
Administratiivosakonna juhatajaks jäi eelmisel korral valitud J. Mõttus ja haridusosakonna juhatajakse A. Wibo.
Lisaks sellele arutati veel muid küsimusi.
Uus maakonnavalitsus kinnitati järgmises koosseisus: esimees A. Sild, kes võttis ka toitlustusosakonna oma hoolde, abiesimees ja põllumajanduse osakonna juhataja H. Hiiob, administratiivosakonna juhataja J. Mõttus, haridusosakonda hakkab juhatama A. Vibo ja maakonnavalitsuse sekretäriks sai J. Lõhmus.
Algselt pidi maavalitsuse ülevõtmine toimuma 1. ja 2. juulil, kuid kuna administratiivosakonna juhataja kohale ei tulnud sel ajal, lükkus see edasi 4. juulile.
Johannes (Juhan) Madisson – 1927 veebruar 1927 : Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid …
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Woldemar Martinson – 1921 jaanuar 1921 : Maakonnavalitsus andis hobupostijaama pidamise kuueks aastaks sõjas haavatud ohvitserile Woldemar …
Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik 15 liiget Muu hulgas oli päevakorras:
**Maakonnavalitsuse ametnike koosseisu suurendamine**, mis võeti vastu,
**Valga linnavalitsuse palve poeglaste reaalgümnaasiumile toetusraha määrati** inventari ostmiseks 179 957 marka 82 penni,
**Puraküla linnaga ühendamise küsimuses** otsustati ühel häälel, et Puraküla linna külge anda,
**Valga hobusejaama pidaja Martinsoni palve talle antud 150 000 marga suurust laenu pikendamise** osas anti talle aega 1. oktoobrini tagasi maksta.
**Toetusraha määrati** Valga pedagoogilistele kursustele 10 000 marka, Valga muusikakoolile 10 000 marka, Valga Eesti põllumeeste seltsile 1923. aastal Valgas põllumajandus- ja tööstusnäituse korraldamiseks 50 000 marka, langenud sõdurite mälestussamba ehitamiseks Valgas 15 000 marka.
**Majaomanik Karl Wassilile** maksti hüvitust endises maavalitsuse ruumides tekkinud kahjude eest 5750 marka.
**Maavalitsuse eelarve 1923. aastaks** kinnitati tasakaalus 12 457 287 marga suurusena.
pr Maurer – 1925 mai 1925 : Riigivanem jõudis hommiku 4.45 Valga jaama, et siit 5.15 edasi …
Riigivanem jõudis hommiku 4.45 Valga jaama, et siit 5.15 edasi minna Riiga. Teda oli jaamas vastu võtmas linna- ja maakonnavalitsuse ning organisatsioonide esindajad. Auvalves oli sõjaväeorkester ja kaitseliit. Naisseltsi abiesinaine pr Maurer kinkis riigivanemale lillekimbu. Riigivanemale oli saadetud sama vagun, milles 1917. aastal Vene tsaar Nikolai II troonist loobumise allkirjastas.
Zigfrīds Anna Meierovics – 1925 veebruar 1925 : Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Juhan (Joann) Melts 1879-1951 – 1923 juuni 1923 : Priimetsa kalmistul peeti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamispüha. Selleks oli Valga …
Priimetsa kalmistul peeti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamispüha. Selleks oli Valga Naisselts annetajate toel langenute hauad korda teinud ja lilledega kaunistanud, samuti kõnniteed puhastanud. Kokku on selts enda hoolitseda võtnud 251 hauda ja aitab ka muidu sõdureid. Mäestuspühal müüdud laululehtede eest sai naisselts haudade korrastamiseks 6239 marka puhast tulu.
Kell 3 pl pidasid luteri koguduse õpetaja Aksim ja ap.-õigeusu preester Melts langenud sõjameeste haudadel jumalateenistused. Jutlusele järgnesid kõned ja seltskondlikelt organisatsioonidelt pärgadepanek langenute haudadele. Pärjad asetati Valga politsei, riigi- ja omavalitsusteenijate Valga osakonna, Valga Naisseltsi ja demobiliseeritud sõdurite liidu Valga osakonna poolt. Puudusid ainult linnavalitsuse, maakonnavalitsuse ja "Säde" seltsi esindajad.
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Adam Morel 1874-1942 – 1920 märts 1920 : Valga maakonnavalitsus valis maakonna loomaarstiks dr Moreli, kes ka varem …
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku.
Alguses juhatas volikogu esimehe abi Seemann, hiljem võttis esimees Willa juhtimise üle. Volinike Moreli ja Simbergi asemele on asunud härrad Meister ja Saar. Päevakorda täiendatakse punktiga linnavolikogu valimiste tähtaja kinnitamise kohta.
Päevakorras oli:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **Põlise rendile maa andmine.** Otsustati anda rida krunte Valli ja Suvorovi tänavates.
3. **Ehituslaenu nõutamine.** Otsustati järgmiseks aastaks nõutada 7 mln marka riigilt.
4. **Valga maakonnavalitsuse 179 957 m 82 p nõudmine.** Otsustati see rahuldada 170 022 marga suurused ja see summa üle anda poeglaste gümnaasiumile inventari muretsemiseks.
5. **1924. aasta trahterimaksu kindlaks määramine.** Alkoholiga einelaudadele ja trahteritele määrati 1 930 000 marka, alkoholita einelaudadele 70 000 marka ja õlleladudele 200 000 marka.
6. **Trahterite ja õlleladude pidamiseks 1924. aastal loa andmine.** Kõigi load pikendati.
7. **Sunduslikud määrused: 1) Tänavate ja platside puhastamine 2) Sõiduvoorimeeste 3) Jalgrattasõitjate 4) Auto- ja mootorrataste kohta.** Võeti vastu.
8. **Kinodelt võetava lõbustusmaksu maksmise korra ja selle maksu kindlaks määramine 1924. aastaks.** Tallinna ja Tartu eeskujul määrati kindel aastamaks piletihinnast protsendi asemel. Summaks määrati 475 000 marka aastas.
9. **1924. aasta linnamaksude kindlaks määramine.** Muud maksud jäeti samaks. Automaksu tõsteti 500 margale hobujõu pealt.
10. **Valga Põllumeeste Seltsi palve näituse pääsetähti lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
11. **Valga garnisoni orkestri palve linnapargi kontserdid lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
12. **W. Wassilevski palve temale lubada Valgas kinnisvara omandada.** Anti luba.
Järgmised punktid ja linnavolikogu valimiste aja kinnitamine jäid kvoorumi puudumisel edasiseks.
13. **Linna tänavate nimetused ja ümbernimetused.**
14. **Luke Evang. Lut. koguduse nõukogu palve 2. septembri näitemüük lõbustusmaksust vabastada.**
15. **Komisjonidest lahkunute asemele uute liikmete valimised.**
Endrik Must – 1923 november 1923 : Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras: …
Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **1922. aasta aruanne.** Võeti pärast revisjonikomisjoni ülevaadet ja väikest arutelu ühel häälel vastu. Aruande järgi laekus linnale tulusid 951 957 marka rohkem, kui kavandati. Kokku kulutati aastas 17 878 834, mis oli üle 2 mln marga vähem, kui eelarves planeeritud. Võlgasid oli linnal 1. jaanuariks 1923 5,3 mln marka.
3. **Põlisele rendile maa-andmine.** Jäi päevakorrast välja, sest puudus vajalik kvoorum.
4. **Võru kivitee tegemise küsimus.** Linnavalitsus on juba üle aasta selle kordategemise osas Teedeministeeriumiga kirjavahetuses olnud, sest Landrat-kolleegiumi ülesanded, kelle alla see tee ennemini käis, läksid neile. Jäädi seisukohale, et linn ei ole kohustatud seda teed tegema.
5. **Piirituse müük 1924. aastal.** Otsustati jätta linna kätte nagu seninigi.
6. **Eesti keskkoolide ühine ülalpidamine maakonnavalitsusega.** Linnapea kandis ette lepingu kava, millega linna- ja maavalitsus kannaksid keskkoolide kulud kahepeale. Sellega saaks ka kõigi laste õpperaha võrdseks. Koolide haldamiseks moodustatakse ühised hoolekogud, kuhu kuuluksid mõlema asutuse esindajad. Volikogu volitas linnavalitsust seda lepingut alla kirjutama.
7. **Keskkoolide õpperaha kindlaksmääramine.** Määratakse 1924. aastaks 3000 marka ehk semestris 1500 marka nii linna- kui maalastele.
8. **Keskkoolide hoolekogu liikmete valimine.** Jäetakse järgmise volikogukoosseisu otsustada.
9. **Kinodele määratud 1924. aastal määratud lõbustusmaksu läbivaatamine.** Kino "Ilmarine" omaniku palve lükatakse tagasi.
10. **"Säde" seltsi palve 1924. aasta elektrimaksu ja etenduste pealt võetava lõbustusmaksu vabastamiseks.** Sotsid on selle ettepaneku vastu ja tekib arutelu. Linnavolinik Pullisaar teeb ettepaneku selle palve toetamiseks eraldada "Säde" seltsile 120 000 marka. See võetakse ka volikogu poolt vastu.
11. **Valga Naisseltsi palve 14. oktoobril toimepandud kontsert lõbustusmaksust vabastamiseks.** Volikogu toetab.
12. **Lauluselts "Ilo" palve 14. detsembril toimepandav kontsert lõbustusmaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
13. **Jakob Horni palve lubada temal avada Riia 20 restoran.** Lükatakse tagasi.
14. **Ida Kütt'i ja Endrik Must'i palve koeramaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
Alfred Julius Mõttus 1886-1942 – 1924 august 1924 : Valga maakonnavalitsuse uus esimees J. Mõttus haigestus pärast maakonnanõukogu valimisi …
Valga maakonnavalitsuse uus esimees J. Mõttus haigestus pärast maakonnanõukogu valimisi raskesse kopsuhaigusesse ja oli peaaegu kolmveerand aastat töölt eemal. Nüüd oli ta sedavõrd paranenud, et võis uuesti tööle asuda.
Ka hiljem oli tal kindla kohusetäitmisele asumisega haiglase oleku tõttu probleeme.
Jaan Mõttus 1891-1942 – 1921 mai 1921 : Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli: …
Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli:
1. **Maakonna nõukogu esimehe, tema abi ja sekretäri valimine.** Esimeheks valiti August Kõiw (häältega 8:7) ja tema abiks Jaan Saul (12:1, erapooletuid 2).
2. **Maakonnavalitsuse ja revisjonikomisjoni liikmete kindlaks määramine.** Maakonnavalitsus koos sekretäriga otsustati moodustada viieliikmeline, samuti ka revisjonikomisjon.
3. **Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete ja sekretäri palga määramine.** Esimehe palgaks määrati 8000 marka ja liikmetele 7000 marka.
4. ** Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete, sekretäri ja revisjonikomisjoni liikmete valimine.** Maakonnavalitsuse esimeheks valiti J. Pommer (häältega 10:5). Ülejäänud liikmete valimise eel tekkis tüli, mille peale põllumeeste esindajad minema läksid. Pärast seda valiti administratiivosakonna juhatajaks Mõttus ja haridusosakonna juhatajaks Wibo.
5. **Ärimaksukomisjoni liikmete valimine.** Otsustati järgmisele koosolekule edasi lükata.
Uus maakonnavalitsus kinnitati järgmises koosseisus: esimees A. Sild, kes võttis ka toitlustusosakonna oma hoolde, abiesimees ja põllumajanduse osakonna juhataja H. Hiiob, administratiivosakonna juhataja J. Mõttus, haridusosakonda hakkab juhatama A. Vibo ja maakonnavalitsuse sekretäriks sai J. Lõhmus.
Algselt pidi maavalitsuse ülevõtmine toimuma 1. ja 2. juulil, kuid kuna administratiivosakonna juhataja kohale ei tulnud sel ajal, lükkus see edasi 4. juulile.
Valga maakonnanõukogu koosolekul maakonnavalitsuse ruumides oli päevakorras maakonnavalitsuse moodustamine. Kaks nõukogu liiget on kommunistidena vangistatud ja Tallinnas uurimisel. Kohal on seega 13 nõukogu liiget.
Neljast maakonnavalitsuse liikmest sai kinnitatud kolm. Esimeheks Mõttus, tema abiks Wibo ja sekretäriks kinnitati Jaan Kala (pärit Tartust). Teatakse rääkida, et maakonnavalitsuse kohta oli pakutud ka endisele esimehele (Sild), kuid see nõudis, et siis peab ka sekretär jääma endine.
Edasi arutatakse ka muid küsimusi.
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu juhatus koosseisus esimees J. Illison, abi J. Saul ja sekretär maavalitsuse sekretär W. Rebane.
Maavalitsuse esimeheks saab J. Mõttus, abiks A. Wibo, sekretäriks W. Rebane ja liikmeks K. Ruus.
Muude punktide seas oli ka Valga tuletõrjeseltsi abipalve toetuse saamiseks, mis lükati edasi, kui selgub eelarve. Pikki kirglikke vaidlusi põhjustas maavalitsusele auto ostmise küsimus, mis leiab siiski toetust. Poeglaste gümnaasiumi hoolekogusse valiti J. Saral, J.Palvadre ja M. Steinfeldt. Tütarlaste gümnaasiumi hoolekogusse W. Rebane, Joh. Palvadre ja B. Säga.
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Johan Müllerson 1870-1942 – 1921 veebruar 1921 : Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu …
Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud.
Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid.
Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson.
Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
Eesti iseseisvumise 6. aastapäeval, kell 11 kogunesid turuplatsile paraadiks sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased, naisselts ja teised organisatsioonid ning koolid. Millegipärast puudus "Säde" selts.
Esindatud oli kolm orkestrit: raudteelaste, sõjaväe ja poeglastegümnaasiumi.
Kell 12 võttis paraadi vastu kolonel Roska ning kõnedega esinesid linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Järgnevalt mindi Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste haudadele, kus kõne pidas kolonel Roska ja asetas garnisoni nimel pärja langenute hauale. Veel esinesid kõnedega Soo, Sild ja dr Müllerson. Kell 4 pl toimus "Sädes" rahvakontsert ja õhtul teatrietendusena Kitzbergi "Enne kukke ja koitu".
Eraisikud pääsesid paraadile langenud sõjaväelaste mälestussamba loteriipiletiga, mis maksis 10 marka. Samuti said loteriipileti kõik õhtusele etendele piletiostjad.
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Mihkel Nurk – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Juris Ozoliņš 1865- – 1927 veebruar 1927 : Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid …
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Jaan Paeglis – 1921 juuli 1921 : Valga maakonnavalitsus kuulutab välja Valga maakonna algkoolimaja (Aia tn 19) …
Ants-Hans Pahla 1890-1966 – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Karl Parts 1886-1941 – 1921 veebruar 1921 : Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud.
Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid.
Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson.
Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".
Valter Peerna – 1922 juuli 1922 : Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks …
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks O. Grünthal ja abiks A. Golubev, kirjatoimetajaks V. Lipp ja tema abiks A. Inn. Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus teadaanne avalduste vastuvõtu kohta õpilastelt muusikakooli astumiseks "Lõuna-Eesti" raamatukaupluses.
Kooli kantselei, asukohaga "Säde" majas, sissepääs maavalitsuse uksest.
August Pehme – 1920 veebruar 1920 : Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" …
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
Juhan (Johan) Pullisaar 1878-1931 – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
A. Punga – 1927 august 1927 : Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. …
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Ernst Põdder – 1919 september 1919 : 3. diviisi ülema kindral Põdderi käsuga luuakse selge jaotus Valga …
Marta Pärna 1867-1939 – 1925 veebruar 1925 : Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Aleksander Pästlane – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
Jaan Raudma (Pommer) 1867-1950 – 1921 veebruar 1921 : Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud.
Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid.
Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson.
Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".
Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli:
1. **Maakonna nõukogu esimehe, tema abi ja sekretäri valimine.** Esimeheks valiti August Kõiw (häältega 8:7) ja tema abiks Jaan Saul (12:1, erapooletuid 2).
2. **Maakonnavalitsuse ja revisjonikomisjoni liikmete kindlaks määramine.** Maakonnavalitsus koos sekretäriga otsustati moodustada viieliikmeline, samuti ka revisjonikomisjon.
3. **Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete ja sekretäri palga määramine.** Esimehe palgaks määrati 8000 marka ja liikmetele 7000 marka.
4. ** Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete, sekretäri ja revisjonikomisjoni liikmete valimine.** Maakonnavalitsuse esimeheks valiti J. Pommer (häältega 10:5). Ülejäänud liikmete valimise eel tekkis tüli, mille peale põllumeeste esindajad minema läksid. Pärast seda valiti administratiivosakonna juhatajaks Mõttus ja haridusosakonna juhatajaks Wibo.
5. **Ärimaksukomisjoni liikmete valimine.** Otsustati järgmisele koosolekule edasi lükata.
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks O. Grünthal ja abiks A. Golubev, kirjatoimetajaks V. Lipp ja tema abiks A. Inn. Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus teadaanne avalduste vastuvõtu kohta õpilastelt muusikakooli astumiseks "Lõuna-Eesti" raamatukaupluses.
Kooli kantselei, asukohaga "Säde" majas, sissepääs maavalitsuse uksest.
Villem Rebane (Maidre) 1903-1990 – 1927 mai 1927 : Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu …
Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu juhatus koosseisus esimees J. Illison, abi J. Saul ja sekretär maavalitsuse sekretär W. Rebane.
Maavalitsuse esimeheks saab J. Mõttus, abiks A. Wibo, sekretäriks W. Rebane ja liikmeks K. Ruus.
Muude punktide seas oli ka Valga tuletõrjeseltsi abipalve toetuse saamiseks, mis lükati edasi, kui selgub eelarve. Pikki kirglikke vaidlusi põhjustas maavalitsusele auto ostmise küsimus, mis leiab siiski toetust. Poeglaste gümnaasiumi hoolekogusse valiti J. Saral, J.Palvadre ja M. Steinfeldt. Tütarlaste gümnaasiumi hoolekogusse W. Rebane, Joh. Palvadre ja B. Säga.
Timofei Ristkok – 1919 mai 1919 : Uue Valga maakonnavalitsuse liikmeteks määrati Eesti vägede ülemjuhataja ettekirjutuse alusel …
Uue Valga maakonnavalitsuse liikmeteks määrati Eesti vägede ülemjuhataja ettekirjutuse alusel Valga linna ja maakonna komandandi kt lipnik Kriisa poolt:
- ajutine esimees endine maanõunik Johan Kurwits
- toitlustusosakonna juhataja T. Ristkok
- sekretär Jaan Lõhmus.
Maakonnavalitsus alustas tegevust 28. mail ja asub ajutiselt Valga maakonna komandantuuri ruumides (Moskva 15/17).
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Johannes Roska (Orasmaa) 1890-1943 – 1922 märts 1922 : Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni …
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
Eesti iseseisvumise 6. aastapäeval, kell 11 kogunesid turuplatsile paraadiks sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased, naisselts ja teised organisatsioonid ning koolid. Millegipärast puudus "Säde" selts.
Esindatud oli kolm orkestrit: raudteelaste, sõjaväe ja poeglastegümnaasiumi.
Kell 12 võttis paraadi vastu kolonel Roska ning kõnedega esinesid linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Järgnevalt mindi Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste haudadele, kus kõne pidas kolonel Roska ja asetas garnisoni nimel pärja langenute hauale. Veel esinesid kõnedega Soo, Sild ja dr Müllerson. Kell 4 pl toimus "Sädes" rahvakontsert ja õhtul teatrietendusena Kitzbergi "Enne kukke ja koitu".
Eraisikud pääsesid paraadile langenud sõjaväelaste mälestussamba loteriipiletiga, mis maksis 10 marka. Samuti said loteriipileti kõik õhtusele etendele piletiostjad.
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Karl Eduard Rothberg (Rooleid) 1896-1942 – 1920 veebruar 1920 : Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" …
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Karl Robert Ruus 1899-1946 – 1924 mai 1924 : Valga maakonnanõukogu kogunes koosolekule, et muu hulgas valiti lõpuks ära …
Jaan Saul 1866-1954 – 1921 mai 1921 : Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli: …
Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli:
1. **Maakonna nõukogu esimehe, tema abi ja sekretäri valimine.** Esimeheks valiti August Kõiw (häältega 8:7) ja tema abiks Jaan Saul (12:1, erapooletuid 2).
2. **Maakonnavalitsuse ja revisjonikomisjoni liikmete kindlaks määramine.** Maakonnavalitsus koos sekretäriga otsustati moodustada viieliikmeline, samuti ka revisjonikomisjon.
3. **Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete ja sekretäri palga määramine.** Esimehe palgaks määrati 8000 marka ja liikmetele 7000 marka.
4. ** Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete, sekretäri ja revisjonikomisjoni liikmete valimine.** Maakonnavalitsuse esimeheks valiti J. Pommer (häältega 10:5). Ülejäänud liikmete valimise eel tekkis tüli, mille peale põllumeeste esindajad minema läksid. Pärast seda valiti administratiivosakonna juhatajaks Mõttus ja haridusosakonna juhatajaks Wibo.
5. **Ärimaksukomisjoni liikmete valimine.** Otsustati järgmisele koosolekule edasi lükata.
Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu juhatus koosseisus esimees J. Illison, abi J. Saul ja sekretär maavalitsuse sekretär W. Rebane.
Maavalitsuse esimeheks saab J. Mõttus, abiks A. Wibo, sekretäriks W. Rebane ja liikmeks K. Ruus.
Muude punktide seas oli ka Valga tuletõrjeseltsi abipalve toetuse saamiseks, mis lükati edasi, kui selgub eelarve. Pikki kirglikke vaidlusi põhjustas maavalitsusele auto ostmise küsimus, mis leiab siiski toetust. Poeglaste gümnaasiumi hoolekogusse valiti J. Saral, J.Palvadre ja M. Steinfeldt. Tütarlaste gümnaasiumi hoolekogusse W. Rebane, Joh. Palvadre ja B. Säga.
Oskar-Johannes Schmidt – 1927 veebruar 1927 : Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid …
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Aleksander Seemann – 1923 september 1923 : Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku. Alguses juhatas …
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku.
Alguses juhatas volikogu esimehe abi Seemann, hiljem võttis esimees Willa juhtimise üle. Volinike Moreli ja Simbergi asemele on asunud härrad Meister ja Saar. Päevakorda täiendatakse punktiga linnavolikogu valimiste tähtaja kinnitamise kohta.
Päevakorras oli:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **Põlise rendile maa andmine.** Otsustati anda rida krunte Valli ja Suvorovi tänavates.
3. **Ehituslaenu nõutamine.** Otsustati järgmiseks aastaks nõutada 7 mln marka riigilt.
4. **Valga maakonnavalitsuse 179 957 m 82 p nõudmine.** Otsustati see rahuldada 170 022 marga suurused ja see summa üle anda poeglaste gümnaasiumile inventari muretsemiseks.
5. **1924. aasta trahterimaksu kindlaks määramine.** Alkoholiga einelaudadele ja trahteritele määrati 1 930 000 marka, alkoholita einelaudadele 70 000 marka ja õlleladudele 200 000 marka.
6. **Trahterite ja õlleladude pidamiseks 1924. aastal loa andmine.** Kõigi load pikendati.
7. **Sunduslikud määrused: 1) Tänavate ja platside puhastamine 2) Sõiduvoorimeeste 3) Jalgrattasõitjate 4) Auto- ja mootorrataste kohta.** Võeti vastu.
8. **Kinodelt võetava lõbustusmaksu maksmise korra ja selle maksu kindlaks määramine 1924. aastaks.** Tallinna ja Tartu eeskujul määrati kindel aastamaks piletihinnast protsendi asemel. Summaks määrati 475 000 marka aastas.
9. **1924. aasta linnamaksude kindlaks määramine.** Muud maksud jäeti samaks. Automaksu tõsteti 500 margale hobujõu pealt.
10. **Valga Põllumeeste Seltsi palve näituse pääsetähti lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
11. **Valga garnisoni orkestri palve linnapargi kontserdid lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
12. **W. Wassilevski palve temale lubada Valgas kinnisvara omandada.** Anti luba.
Järgmised punktid ja linnavolikogu valimiste aja kinnitamine jäid kvoorumi puudumisel edasiseks.
13. **Linna tänavate nimetused ja ümbernimetused.**
14. **Luke Evang. Lut. koguduse nõukogu palve 2. septembri näitemüük lõbustusmaksust vabastada.**
15. **Komisjonidest lahkunute asemele uute liikmete valimised.**
Julius-Friedrich Seljamaa – 1925 veebruar 1925 : Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
kpt Sender – 1924 mai 1924 : Valga maakonnavalitsus otsis enampakkumise teel Valga hobupostijaamale pidajat. Uueks rentnikuks …
August Sild 1881-1943 – 1921 juuni 1921 : Valga maakonnanõukogu koosolekul viidi lõpuni maakonnavalitsuse moodustamine. Eelmisel istungil ja …
Valga maakonnanõukogu koosolekul viidi lõpuni maakonnavalitsuse moodustamine. Eelmisel istungil ja vahepealsel ajal oli olnud mitmeid eriarvamusi, kuid need said läbirääkimiste kaudu lahendatud.
Koosolekut juhatas nõukogu esimees Kõiw.
Istungi eel teatas esimees, et maakonnavalitsuse esimee J. Pommer astub tagasi. Seejärel valiti maakonnavalitsuse esimeheks 10 poolthäälega Laatre valla sekretär Sild. Põllumeeste osakonna juhataks valiti Hans Hiiop, maakonnavalitsuse ja nõukogu sekretäriks valiti Jaan Lõhmus.
Administratiivosakonna juhatajaks jäi eelmisel korral valitud J. Mõttus ja haridusosakonna juhatajakse A. Wibo.
Lisaks sellele arutati veel muid küsimusi.
Uus maakonnavalitsus kinnitati järgmises koosseisus: esimees A. Sild, kes võttis ka toitlustusosakonna oma hoolde, abiesimees ja põllumajanduse osakonna juhataja H. Hiiob, administratiivosakonna juhataja J. Mõttus, haridusosakonda hakkab juhatama A. Vibo ja maakonnavalitsuse sekretäriks sai J. Lõhmus.
Algselt pidi maavalitsuse ülevõtmine toimuma 1. ja 2. juulil, kuid kuna administratiivosakonna juhataja kohale ei tulnud sel ajal, lükkus see edasi 4. juulile.
Valga maakonnanõukogu koosolekul maakonnavalitsuse ruumides oli päevakorras maakonnavalitsuse moodustamine. Kaks nõukogu liiget on kommunistidena vangistatud ja Tallinnas uurimisel. Kohal on seega 13 nõukogu liiget.
Neljast maakonnavalitsuse liikmest sai kinnitatud kolm. Esimeheks Mõttus, tema abiks Wibo ja sekretäriks kinnitati Jaan Kala (pärit Tartust). Teatakse rääkida, et maakonnavalitsuse kohta oli pakutud ka endisele esimehele (Sild), kuid see nõudis, et siis peab ka sekretär jääma endine.
Edasi arutatakse ka muid küsimusi.
Eesti iseseisvumise 6. aastapäeval, kell 11 kogunesid turuplatsile paraadiks sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased, naisselts ja teised organisatsioonid ning koolid. Millegipärast puudus "Säde" selts.
Esindatud oli kolm orkestrit: raudteelaste, sõjaväe ja poeglastegümnaasiumi.
Kell 12 võttis paraadi vastu kolonel Roska ning kõnedega esinesid linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Järgnevalt mindi Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste haudadele, kus kõne pidas kolonel Roska ja asetas garnisoni nimel pärja langenute hauale. Veel esinesid kõnedega Soo, Sild ja dr Müllerson. Kell 4 pl toimus "Sädes" rahvakontsert ja õhtul teatrietendusena Kitzbergi "Enne kukke ja koitu".
Eraisikud pääsesid paraadile langenud sõjaväelaste mälestussamba loteriipiletiga, mis maksis 10 marka. Samuti said loteriipileti kõik õhtusele etendele piletiostjad.
A. Simberg – 1923 september 1923 : Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku. Alguses juhatas …
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku.
Alguses juhatas volikogu esimehe abi Seemann, hiljem võttis esimees Willa juhtimise üle. Volinike Moreli ja Simbergi asemele on asunud härrad Meister ja Saar. Päevakorda täiendatakse punktiga linnavolikogu valimiste tähtaja kinnitamise kohta.
Päevakorras oli:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **Põlise rendile maa andmine.** Otsustati anda rida krunte Valli ja Suvorovi tänavates.
3. **Ehituslaenu nõutamine.** Otsustati järgmiseks aastaks nõutada 7 mln marka riigilt.
4. **Valga maakonnavalitsuse 179 957 m 82 p nõudmine.** Otsustati see rahuldada 170 022 marga suurused ja see summa üle anda poeglaste gümnaasiumile inventari muretsemiseks.
5. **1924. aasta trahterimaksu kindlaks määramine.** Alkoholiga einelaudadele ja trahteritele määrati 1 930 000 marka, alkoholita einelaudadele 70 000 marka ja õlleladudele 200 000 marka.
6. **Trahterite ja õlleladude pidamiseks 1924. aastal loa andmine.** Kõigi load pikendati.
7. **Sunduslikud määrused: 1) Tänavate ja platside puhastamine 2) Sõiduvoorimeeste 3) Jalgrattasõitjate 4) Auto- ja mootorrataste kohta.** Võeti vastu.
8. **Kinodelt võetava lõbustusmaksu maksmise korra ja selle maksu kindlaks määramine 1924. aastaks.** Tallinna ja Tartu eeskujul määrati kindel aastamaks piletihinnast protsendi asemel. Summaks määrati 475 000 marka aastas.
9. **1924. aasta linnamaksude kindlaks määramine.** Muud maksud jäeti samaks. Automaksu tõsteti 500 margale hobujõu pealt.
10. **Valga Põllumeeste Seltsi palve näituse pääsetähti lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
11. **Valga garnisoni orkestri palve linnapargi kontserdid lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
12. **W. Wassilevski palve temale lubada Valgas kinnisvara omandada.** Anti luba.
Järgmised punktid ja linnavolikogu valimiste aja kinnitamine jäid kvoorumi puudumisel edasiseks.
13. **Linna tänavate nimetused ja ümbernimetused.**
14. **Luke Evang. Lut. koguduse nõukogu palve 2. septembri näitemüük lõbustusmaksust vabastada.**
15. **Komisjonidest lahkunute asemele uute liikmete valimised.**
Jaan Soo 1862-1951 – 1920 veebruar 1920 : Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" …
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud.
Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid.
Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson.
Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".
Eesti iseseisvumise 6. aastapäeval, kell 11 kogunesid turuplatsile paraadiks sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased, naisselts ja teised organisatsioonid ning koolid. Millegipärast puudus "Säde" selts.
Esindatud oli kolm orkestrit: raudteelaste, sõjaväe ja poeglastegümnaasiumi.
Kell 12 võttis paraadi vastu kolonel Roska ning kõnedega esinesid linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Järgnevalt mindi Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste haudadele, kus kõne pidas kolonel Roska ja asetas garnisoni nimel pärja langenute hauale. Veel esinesid kõnedega Soo, Sild ja dr Müllerson. Kell 4 pl toimus "Sädes" rahvakontsert ja õhtul teatrietendusena Kitzbergi "Enne kukke ja koitu".
Eraisikud pääsesid paraadile langenud sõjaväelaste mälestussamba loteriipiletiga, mis maksis 10 marka. Samuti said loteriipileti kõik õhtusele etendele piletiostjad.
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Laupäeval toimus Valga linnavalitsuse eestvedamisel raekojas suurem kohtumine Lõuna-Eesti raudtee ehitamise asjus.
Koosolekul kinnitati, et Valga-Tõrva raudtee ehitamine on oluline tervele Lõuna-Eestile. Loodi komisjoni linnapea J. Soo juhtimisel ja võeti vastu pöördumine avalikkusele, millele kirjutasid lisaks linnapeale alla maakonnavalitsuse esindajana J. Kala ja äriringkondade poolt Ed. Zimmermann.
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
J. Soop – 1919 mai 1919 : Valga uue maakonnavalitsuse koosolek peeti ära 29. mail, kus otsuseks …
Valga uue maakonnavalitsuse koosolek peeti ära 29. mail, kus otsuseks tehti ajaviitmata tegevusesse astuda.
Walga maakonna alla kuuluvad Sooru, Paju, Luke, Valga ja Hoomuli vallad.
Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal veel Karula, Hargla, Sangaste ja Helme kihelkondadest need vallad, mis lõuna väerinna rekvisitsiooni kommisjoni alla kuulusid.
Et linna ja maakonna komandandi abid K. Unt ja K. Kirp maakonnavalitsusest
tagasi astusid, siis otsustati juure kutsuda endine maavalitsuse sekretär hr. J. Soop Tallinnast.
Maakonnavalitsus asub asutiselt maakonna komandantuuri ruumides Moskva 15/17.
Adolf Stafenau 1881-1970 – 1925 veebruar 1925 : Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Eduard Zimmermann – 1926 august 1926 : Laupäeval toimus Valga linnavalitsuse eestvedamisel raekojas suurem kohtumine Lõuna-Eesti raudtee …
Laupäeval toimus Valga linnavalitsuse eestvedamisel raekojas suurem kohtumine Lõuna-Eesti raudtee ehitamise asjus.
Koosolekul kinnitati, et Valga-Tõrva raudtee ehitamine on oluline tervele Lõuna-Eestile. Loodi komisjoni linnapea J. Soo juhtimisel ja võeti vastu pöördumine avalikkusele, millele kirjutasid lisaks linnapeale alla maakonnavalitsuse esindajana J. Kala ja äriringkondade poolt Ed. Zimmermann.
Zygmunt III – 1922 jaanuar 1922 : Linnavalitsuse ja maakonnavalitsuse vahel on tekkinud lahkhelid linna ümbruse maade …
Linnavalitsuse ja maakonnavalitsuse vahel on tekkinud lahkhelid linna ümbruse maade osas. Tüliküsimuseks on Puraküla ja Kapstamõisa piirkond.
Linnavalitsus esitab linna õiguste kinnituseks dokumente, millest esimesena mainitakse Stefan Batori kingituskirja 11. juunist 1584. Seejärel on linna õigus maadele kinnitanud ka kuningas Sigismund August 17. aprillil 1590, kuningas Gustaw Adolf 6. märtsil 1626, Vene senat 7. juunil 1890 (nr 7956), 13. septembril 1891 (nr 11255), mille omakorda on õigeks kinnitanud landrati kolleegium 31.10.1899 nr 1045 all. Ilmselt sekkub tüliküsimusse riigi keskvalitsus.
Voldemar Tago – 1921 veebruar 1921 : Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud.
Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid.
Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson.
Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".
Arnold-Ferdinand Tammik 1893-1970 – 1927 august 1927 : Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. …
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Verner Ernst Harald Trossi 1890-1953 – 1938 mai 1938 : Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna …
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Karl Unt – 1919 mai 1919 : Valga uue maakonnavalitsuse koosolek peeti ära 29. mail, kus otsuseks …
Valga uue maakonnavalitsuse koosolek peeti ära 29. mail, kus otsuseks tehti ajaviitmata tegevusesse astuda.
Walga maakonna alla kuuluvad Sooru, Paju, Luke, Valga ja Hoomuli vallad.
Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal veel Karula, Hargla, Sangaste ja Helme kihelkondadest need vallad, mis lõuna väerinna rekvisitsiooni kommisjoni alla kuulusid.
Et linna ja maakonna komandandi abid K. Unt ja K. Kirp maakonnavalitsusest
tagasi astusid, siis otsustati juure kutsuda endine maavalitsuse sekretär hr. J. Soop Tallinnast.
Maakonnavalitsus asub asutiselt maakonna komandantuuri ruumides Moskva 15/17.
W. Wassilevski – 1923 september 1923 : Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku. Alguses juhatas …
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku.
Alguses juhatas volikogu esimehe abi Seemann, hiljem võttis esimees Willa juhtimise üle. Volinike Moreli ja Simbergi asemele on asunud härrad Meister ja Saar. Päevakorda täiendatakse punktiga linnavolikogu valimiste tähtaja kinnitamise kohta.
Päevakorras oli:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **Põlise rendile maa andmine.** Otsustati anda rida krunte Valli ja Suvorovi tänavates.
3. **Ehituslaenu nõutamine.** Otsustati järgmiseks aastaks nõutada 7 mln marka riigilt.
4. **Valga maakonnavalitsuse 179 957 m 82 p nõudmine.** Otsustati see rahuldada 170 022 marga suurused ja see summa üle anda poeglaste gümnaasiumile inventari muretsemiseks.
5. **1924. aasta trahterimaksu kindlaks määramine.** Alkoholiga einelaudadele ja trahteritele määrati 1 930 000 marka, alkoholita einelaudadele 70 000 marka ja õlleladudele 200 000 marka.
6. **Trahterite ja õlleladude pidamiseks 1924. aastal loa andmine.** Kõigi load pikendati.
7. **Sunduslikud määrused: 1) Tänavate ja platside puhastamine 2) Sõiduvoorimeeste 3) Jalgrattasõitjate 4) Auto- ja mootorrataste kohta.** Võeti vastu.
8. **Kinodelt võetava lõbustusmaksu maksmise korra ja selle maksu kindlaks määramine 1924. aastaks.** Tallinna ja Tartu eeskujul määrati kindel aastamaks piletihinnast protsendi asemel. Summaks määrati 475 000 marka aastas.
9. **1924. aasta linnamaksude kindlaks määramine.** Muud maksud jäeti samaks. Automaksu tõsteti 500 margale hobujõu pealt.
10. **Valga Põllumeeste Seltsi palve näituse pääsetähti lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
11. **Valga garnisoni orkestri palve linnapargi kontserdid lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
12. **W. Wassilevski palve temale lubada Valgas kinnisvara omandada.** Anti luba.
Järgmised punktid ja linnavolikogu valimiste aja kinnitamine jäid kvoorumi puudumisel edasiseks.
13. **Linna tänavate nimetused ja ümbernimetused.**
14. **Luke Evang. Lut. koguduse nõukogu palve 2. septembri näitemüük lõbustusmaksust vabastada.**
15. **Komisjonidest lahkunute asemele uute liikmete valimised.**
Karl Wassil (Vassil) 1866-? – 1923 veebruar 1923 : Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik …
Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik 15 liiget Muu hulgas oli päevakorras:
**Maakonnavalitsuse ametnike koosseisu suurendamine**, mis võeti vastu,
**Valga linnavalitsuse palve poeglaste reaalgümnaasiumile toetusraha määrati** inventari ostmiseks 179 957 marka 82 penni,
**Puraküla linnaga ühendamise küsimuses** otsustati ühel häälel, et Puraküla linna külge anda,
**Valga hobusejaama pidaja Martinsoni palve talle antud 150 000 marga suurust laenu pikendamise** osas anti talle aega 1. oktoobrini tagasi maksta.
**Toetusraha määrati** Valga pedagoogilistele kursustele 10 000 marka, Valga muusikakoolile 10 000 marka, Valga Eesti põllumeeste seltsile 1923. aastal Valgas põllumajandus- ja tööstusnäituse korraldamiseks 50 000 marka, langenud sõdurite mälestussamba ehitamiseks Valgas 15 000 marka.
**Majaomanik Karl Wassilile** maksti hüvitust endises maavalitsuse ruumides tekkinud kahjude eest 5750 marka.
**Maavalitsuse eelarve 1923. aastaks** kinnitati tasakaalus 12 457 287 marga suurusena.
Karl Weemann 1867-1929 – 1925 veebruar 1925 : Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Värdi (Ferdinand) Vellner 1907-1992 – 1938 mai 1938 : Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna …
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Aleksander Vibo – 1921 mai 1921 : Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli: …
Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli:
1. **Maakonna nõukogu esimehe, tema abi ja sekretäri valimine.** Esimeheks valiti August Kõiw (häältega 8:7) ja tema abiks Jaan Saul (12:1, erapooletuid 2).
2. **Maakonnavalitsuse ja revisjonikomisjoni liikmete kindlaks määramine.** Maakonnavalitsus koos sekretäriga otsustati moodustada viieliikmeline, samuti ka revisjonikomisjon.
3. **Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete ja sekretäri palga määramine.** Esimehe palgaks määrati 8000 marka ja liikmetele 7000 marka.
4. ** Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete, sekretäri ja revisjonikomisjoni liikmete valimine.** Maakonnavalitsuse esimeheks valiti J. Pommer (häältega 10:5). Ülejäänud liikmete valimise eel tekkis tüli, mille peale põllumeeste esindajad minema läksid. Pärast seda valiti administratiivosakonna juhatajaks Mõttus ja haridusosakonna juhatajaks Wibo.
5. **Ärimaksukomisjoni liikmete valimine.** Otsustati järgmisele koosolekule edasi lükata.
Valga maakonnanõukogu koosolekul viidi lõpuni maakonnavalitsuse moodustamine. Eelmisel istungil ja vahepealsel ajal oli olnud mitmeid eriarvamusi, kuid need said läbirääkimiste kaudu lahendatud.
Koosolekut juhatas nõukogu esimees Kõiw.
Istungi eel teatas esimees, et maakonnavalitsuse esimee J. Pommer astub tagasi. Seejärel valiti maakonnavalitsuse esimeheks 10 poolthäälega Laatre valla sekretär Sild. Põllumeeste osakonna juhataks valiti Hans Hiiop, maakonnavalitsuse ja nõukogu sekretäriks valiti Jaan Lõhmus.
Administratiivosakonna juhatajaks jäi eelmisel korral valitud J. Mõttus ja haridusosakonna juhatajakse A. Wibo.
Lisaks sellele arutati veel muid küsimusi.
Uus maakonnavalitsus kinnitati järgmises koosseisus: esimees A. Sild, kes võttis ka toitlustusosakonna oma hoolde, abiesimees ja põllumajanduse osakonna juhataja H. Hiiob, administratiivosakonna juhataja J. Mõttus, haridusosakonda hakkab juhatama A. Vibo ja maakonnavalitsuse sekretäriks sai J. Lõhmus.
Algselt pidi maavalitsuse ülevõtmine toimuma 1. ja 2. juulil, kuid kuna administratiivosakonna juhataja kohale ei tulnud sel ajal, lükkus see edasi 4. juulile.
Valga maakonnanõukogu koosolekul maakonnavalitsuse ruumides oli päevakorras maakonnavalitsuse moodustamine. Kaks nõukogu liiget on kommunistidena vangistatud ja Tallinnas uurimisel. Kohal on seega 13 nõukogu liiget.
Neljast maakonnavalitsuse liikmest sai kinnitatud kolm. Esimeheks Mõttus, tema abiks Wibo ja sekretäriks kinnitati Jaan Kala (pärit Tartust). Teatakse rääkida, et maakonnavalitsuse kohta oli pakutud ka endisele esimehele (Sild), kuid see nõudis, et siis peab ka sekretär jääma endine.
Edasi arutatakse ka muid küsimusi.
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu juhatus koosseisus esimees J. Illison, abi J. Saul ja sekretär maavalitsuse sekretär W. Rebane.
Maavalitsuse esimeheks saab J. Mõttus, abiks A. Wibo, sekretäriks W. Rebane ja liikmeks K. Ruus.
Muude punktide seas oli ka Valga tuletõrjeseltsi abipalve toetuse saamiseks, mis lükati edasi, kui selgub eelarve. Pikki kirglikke vaidlusi põhjustas maavalitsusele auto ostmise küsimus, mis leiab siiski toetust. Poeglaste gümnaasiumi hoolekogusse valiti J. Saral, J.Palvadre ja M. Steinfeldt. Tütarlaste gümnaasiumi hoolekogusse W. Rebane, Joh. Palvadre ja B. Säga.
Johannes Viik (Wiik) – 1920 mai 1920 : Maakonnavalitsuse ruumides tähistati Valga maakonnavalitsuse esimest aastapäeva. Maakonnavalitsuse esimees Kurvits …
Maakonnavalitsuse ruumides tähistati Valga maakonnavalitsuse esimest aastapäeva. Maakonnavalitsuse esimees Kurvits rääkis pikemas kõnes aastapikkusest maakonnavalitsuse tööst. Garnisoniülem alampolkovnik Hinnom tuletas meelde maakonnavalitsuse teeneid sõjaväe varustamisel ning soovis noorele maakonnale jõudu ja edu. Veel tervitas maakonnavalitsust ajalehe "Rajalase" toimetuse poolt hr Wiik ja piirikomisjoni poolt hr Kalep.
Theodor Villa 1891-1969 – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku.
Alguses juhatas volikogu esimehe abi Seemann, hiljem võttis esimees Willa juhtimise üle. Volinike Moreli ja Simbergi asemele on asunud härrad Meister ja Saar. Päevakorda täiendatakse punktiga linnavolikogu valimiste tähtaja kinnitamise kohta.
Päevakorras oli:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **Põlise rendile maa andmine.** Otsustati anda rida krunte Valli ja Suvorovi tänavates.
3. **Ehituslaenu nõutamine.** Otsustati järgmiseks aastaks nõutada 7 mln marka riigilt.
4. **Valga maakonnavalitsuse 179 957 m 82 p nõudmine.** Otsustati see rahuldada 170 022 marga suurused ja see summa üle anda poeglaste gümnaasiumile inventari muretsemiseks.
5. **1924. aasta trahterimaksu kindlaks määramine.** Alkoholiga einelaudadele ja trahteritele määrati 1 930 000 marka, alkoholita einelaudadele 70 000 marka ja õlleladudele 200 000 marka.
6. **Trahterite ja õlleladude pidamiseks 1924. aastal loa andmine.** Kõigi load pikendati.
7. **Sunduslikud määrused: 1) Tänavate ja platside puhastamine 2) Sõiduvoorimeeste 3) Jalgrattasõitjate 4) Auto- ja mootorrataste kohta.** Võeti vastu.
8. **Kinodelt võetava lõbustusmaksu maksmise korra ja selle maksu kindlaks määramine 1924. aastaks.** Tallinna ja Tartu eeskujul määrati kindel aastamaks piletihinnast protsendi asemel. Summaks määrati 475 000 marka aastas.
9. **1924. aasta linnamaksude kindlaks määramine.** Muud maksud jäeti samaks. Automaksu tõsteti 500 margale hobujõu pealt.
10. **Valga Põllumeeste Seltsi palve näituse pääsetähti lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
11. **Valga garnisoni orkestri palve linnapargi kontserdid lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
12. **W. Wassilevski palve temale lubada Valgas kinnisvara omandada.** Anti luba.
Järgmised punktid ja linnavolikogu valimiste aja kinnitamine jäid kvoorumi puudumisel edasiseks.
13. **Linna tänavate nimetused ja ümbernimetused.**
14. **Luke Evang. Lut. koguduse nõukogu palve 2. septembri näitemüük lõbustusmaksust vabastada.**
15. **Komisjonidest lahkunute asemele uute liikmete valimised.**
Johann (Juhan) Äniline 1866-1923 – 1920 märts 1920 : Maakonnavalitsuse administratiivosakonna asjaajajaks valiti Juhan Äniline.
Asutised, millega koos mainitud sissekannetes:
ajaleht "Lõuna-Eesti" 1921-
–
1922
juuli 1922
:
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks …
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks O. Grünthal ja abiks A. Golubev, kirjatoimetajaks V. Lipp ja tema abiks A. Inn. Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus teadaanne avalduste vastuvõtu kohta õpilastelt muusikakooli astumiseks "Lõuna-Eesti" raamatukaupluses.
Kooli kantselei, asukohaga "Säde" majas, sissepääs maavalitsuse uksest.
ajaleht "Rajalane" – 1920 jaanuar 1920 : "Rajalase" toimetus asub nüüd Wassili majas Pihkva tn 5, maakonnavalitsuse … 1920 mai 1920 : Maakonnavalitsuse ruumides tähistati Valga maakonnavalitsuse esimest aastapäeva. Maakonnavalitsuse esimees Kurvits …
Maakonnavalitsuse ruumides tähistati Valga maakonnavalitsuse esimest aastapäeva. Maakonnavalitsuse esimees Kurvits rääkis pikemas kõnes aastapikkusest maakonnavalitsuse tööst. Garnisoniülem alampolkovnik Hinnom tuletas meelde maakonnavalitsuse teeneid sõjaväe varustamisel ning soovis noorele maakonnale jõudu ja edu. Veel tervitas maakonnavalitsust ajalehe "Rajalase" toimetuse poolt hr Wiik ja piirikomisjoni poolt hr Kalep.
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
Kaitseliidu Valga malevkond 1924- – 1926 juuni 1926 : Valga malevas peeti malevasisesed kaitseliitlaste laskevõistlused. Võitis H. Kruustük Valga …
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
kino "Ilmarine" 1921- – 1923 november 1923 : Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras: …
Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **1922. aasta aruanne.** Võeti pärast revisjonikomisjoni ülevaadet ja väikest arutelu ühel häälel vastu. Aruande järgi laekus linnale tulusid 951 957 marka rohkem, kui kavandati. Kokku kulutati aastas 17 878 834, mis oli üle 2 mln marga vähem, kui eelarves planeeritud. Võlgasid oli linnal 1. jaanuariks 1923 5,3 mln marka.
3. **Põlisele rendile maa-andmine.** Jäi päevakorrast välja, sest puudus vajalik kvoorum.
4. **Võru kivitee tegemise küsimus.** Linnavalitsus on juba üle aasta selle kordategemise osas Teedeministeeriumiga kirjavahetuses olnud, sest Landrat-kolleegiumi ülesanded, kelle alla see tee ennemini käis, läksid neile. Jäädi seisukohale, et linn ei ole kohustatud seda teed tegema.
5. **Piirituse müük 1924. aastal.** Otsustati jätta linna kätte nagu seninigi.
6. **Eesti keskkoolide ühine ülalpidamine maakonnavalitsusega.** Linnapea kandis ette lepingu kava, millega linna- ja maavalitsus kannaksid keskkoolide kulud kahepeale. Sellega saaks ka kõigi laste õpperaha võrdseks. Koolide haldamiseks moodustatakse ühised hoolekogud, kuhu kuuluksid mõlema asutuse esindajad. Volikogu volitas linnavalitsust seda lepingut alla kirjutama.
7. **Keskkoolide õpperaha kindlaksmääramine.** Määratakse 1924. aastaks 3000 marka ehk semestris 1500 marka nii linna- kui maalastele.
8. **Keskkoolide hoolekogu liikmete valimine.** Jäetakse järgmise volikogukoosseisu otsustada.
9. **Kinodele määratud 1924. aastal määratud lõbustusmaksu läbivaatamine.** Kino "Ilmarine" omaniku palve lükatakse tagasi.
10. **"Säde" seltsi palve 1924. aasta elektrimaksu ja etenduste pealt võetava lõbustusmaksu vabastamiseks.** Sotsid on selle ettepaneku vastu ja tekib arutelu. Linnavolinik Pullisaar teeb ettepaneku selle palve toetamiseks eraldada "Säde" seltsile 120 000 marka. See võetakse ka volikogu poolt vastu.
11. **Valga Naisseltsi palve 14. oktoobril toimepandud kontsert lõbustusmaksust vabastamiseks.** Volikogu toetab.
12. **Lauluselts "Ilo" palve 14. detsembril toimepandav kontsert lõbustusmaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
13. **Jakob Horni palve lubada temal avada Riia 20 restoran.** Lükatakse tagasi.
14. **Ida Kütt'i ja Endrik Must'i palve koeramaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
Läti keskkool 1920- – 1926 aprill 1926 : Kohalike keskkoolide ülalpidamiseks kulus 1925. aastal kokku 7,8 mln marka, …
Kohalike keskkoolide ülalpidamiseks kulus 1925. aastal kokku 7,8 mln marka, millest riigilt saadi õpetajate palkadeks 5,3 mln.
Linna ja maavalitsuse poolt on makstud toetusraha:
- poeglastegümnaasiumile 1,3 mln marka
- tütarlastegümnaasiumile 0,96 mln marka
- läti keskkoolile 223 tuhat marka
Kolmes keskkoolis on kokku 701 õpilast.
Läti Seltskondlik Ühing "Lõbu" (Läti selts) 1885- – 1921 veebruar 1921 : Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu …
Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud.
Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid.
Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson.
Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".
Läti Vabariik 1918- – 1925 veebruar 1925 : Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
läti ühisgümnaasium – 1925 veebruar 1925 : Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Maavolikogu 1927- 1927- – 1927 mai 1927 : Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu …
Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu juhatus koosseisus esimees J. Illison, abi J. Saul ja sekretär maavalitsuse sekretär W. Rebane.
Maavalitsuse esimeheks saab J. Mõttus, abiks A. Wibo, sekretäriks W. Rebane ja liikmeks K. Ruus.
Muude punktide seas oli ka Valga tuletõrjeseltsi abipalve toetuse saamiseks, mis lükati edasi, kui selgub eelarve. Pikki kirglikke vaidlusi põhjustas maavalitsusele auto ostmise küsimus, mis leiab siiski toetust. Poeglaste gümnaasiumi hoolekogusse valiti J. Saral, J.Palvadre ja M. Steinfeldt. Tütarlaste gümnaasiumi hoolekogusse W. Rebane, Joh. Palvadre ja B. Säga.
Naiskodukaitse Valga ringkond 1927- – 1938 mai 1938 : Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna …
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Paju vald – 1920 oktoober 1920 : Eesti-Läti piiriajamisel pooleks lõigatud Paju ja Valga vallad ühendati maakonnavalitsuse …
põllumeeste ühisus "Koit" 1913- – 1921 veebruar 1921 : Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
Soomusrongide divisjon // diviis // brigaad // 2. Soomusrongi Rügement 1918-1934 – 1921 veebruar 1921 : Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
"Säde" selts 1902-1940 – 1923 juuni 1923 : Priimetsa kalmistul peeti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamispüha. Selleks oli Valga …
Priimetsa kalmistul peeti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamispüha. Selleks oli Valga Naisselts annetajate toel langenute hauad korda teinud ja lilledega kaunistanud, samuti kõnniteed puhastanud. Kokku on selts enda hoolitseda võtnud 251 hauda ja aitab ka muidu sõdureid. Mäestuspühal müüdud laululehtede eest sai naisselts haudade korrastamiseks 6239 marka puhast tulu.
Kell 3 pl pidasid luteri koguduse õpetaja Aksim ja ap.-õigeusu preester Melts langenud sõjameeste haudadel jumalateenistused. Jutlusele järgnesid kõned ja seltskondlikelt organisatsioonidelt pärgadepanek langenute haudadele. Pärjad asetati Valga politsei, riigi- ja omavalitsusteenijate Valga osakonna, Valga Naisseltsi ja demobiliseeritud sõdurite liidu Valga osakonna poolt. Puudusid ainult linnavalitsuse, maakonnavalitsuse ja "Säde" seltsi esindajad.
Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **1922. aasta aruanne.** Võeti pärast revisjonikomisjoni ülevaadet ja väikest arutelu ühel häälel vastu. Aruande järgi laekus linnale tulusid 951 957 marka rohkem, kui kavandati. Kokku kulutati aastas 17 878 834, mis oli üle 2 mln marga vähem, kui eelarves planeeritud. Võlgasid oli linnal 1. jaanuariks 1923 5,3 mln marka.
3. **Põlisele rendile maa-andmine.** Jäi päevakorrast välja, sest puudus vajalik kvoorum.
4. **Võru kivitee tegemise küsimus.** Linnavalitsus on juba üle aasta selle kordategemise osas Teedeministeeriumiga kirjavahetuses olnud, sest Landrat-kolleegiumi ülesanded, kelle alla see tee ennemini käis, läksid neile. Jäädi seisukohale, et linn ei ole kohustatud seda teed tegema.
5. **Piirituse müük 1924. aastal.** Otsustati jätta linna kätte nagu seninigi.
6. **Eesti keskkoolide ühine ülalpidamine maakonnavalitsusega.** Linnapea kandis ette lepingu kava, millega linna- ja maavalitsus kannaksid keskkoolide kulud kahepeale. Sellega saaks ka kõigi laste õpperaha võrdseks. Koolide haldamiseks moodustatakse ühised hoolekogud, kuhu kuuluksid mõlema asutuse esindajad. Volikogu volitas linnavalitsust seda lepingut alla kirjutama.
7. **Keskkoolide õpperaha kindlaksmääramine.** Määratakse 1924. aastaks 3000 marka ehk semestris 1500 marka nii linna- kui maalastele.
8. **Keskkoolide hoolekogu liikmete valimine.** Jäetakse järgmise volikogukoosseisu otsustada.
9. **Kinodele määratud 1924. aastal määratud lõbustusmaksu läbivaatamine.** Kino "Ilmarine" omaniku palve lükatakse tagasi.
10. **"Säde" seltsi palve 1924. aasta elektrimaksu ja etenduste pealt võetava lõbustusmaksu vabastamiseks.** Sotsid on selle ettepaneku vastu ja tekib arutelu. Linnavolinik Pullisaar teeb ettepaneku selle palve toetamiseks eraldada "Säde" seltsile 120 000 marka. See võetakse ka volikogu poolt vastu.
11. **Valga Naisseltsi palve 14. oktoobril toimepandud kontsert lõbustusmaksust vabastamiseks.** Volikogu toetab.
12. **Lauluselts "Ilo" palve 14. detsembril toimepandav kontsert lõbustusmaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
13. **Jakob Horni palve lubada temal avada Riia 20 restoran.** Lükatakse tagasi.
14. **Ida Kütt'i ja Endrik Must'i palve koeramaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
Eesti iseseisvumise 6. aastapäeval, kell 11 kogunesid turuplatsile paraadiks sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased, naisselts ja teised organisatsioonid ning koolid. Millegipärast puudus "Säde" selts.
Esindatud oli kolm orkestrit: raudteelaste, sõjaväe ja poeglastegümnaasiumi.
Kell 12 võttis paraadi vastu kolonel Roska ning kõnedega esinesid linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Järgnevalt mindi Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste haudadele, kus kõne pidas kolonel Roska ja asetas garnisoni nimel pärja langenute hauale. Veel esinesid kõnedega Soo, Sild ja dr Müllerson. Kell 4 pl toimus "Sädes" rahvakontsert ja õhtul teatrietendusena Kitzbergi "Enne kukke ja koitu".
Eraisikud pääsesid paraadile langenud sõjaväelaste mälestussamba loteriipiletiga, mis maksis 10 marka. Samuti said loteriipileti kõik õhtusele etendele piletiostjad.
Valga Eesti Naisselts 1917- – 1922 märts 1922 : Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni …
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
Priimetsa kalmistul peeti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamispüha. Selleks oli Valga Naisselts annetajate toel langenute hauad korda teinud ja lilledega kaunistanud, samuti kõnniteed puhastanud. Kokku on selts enda hoolitseda võtnud 251 hauda ja aitab ka muidu sõdureid. Mäestuspühal müüdud laululehtede eest sai naisselts haudade korrastamiseks 6239 marka puhast tulu.
Kell 3 pl pidasid luteri koguduse õpetaja Aksim ja ap.-õigeusu preester Melts langenud sõjameeste haudadel jumalateenistused. Jutlusele järgnesid kõned ja seltskondlikelt organisatsioonidelt pärgadepanek langenute haudadele. Pärjad asetati Valga politsei, riigi- ja omavalitsusteenijate Valga osakonna, Valga Naisseltsi ja demobiliseeritud sõdurite liidu Valga osakonna poolt. Puudusid ainult linnavalitsuse, maakonnavalitsuse ja "Säde" seltsi esindajad.
Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **1922. aasta aruanne.** Võeti pärast revisjonikomisjoni ülevaadet ja väikest arutelu ühel häälel vastu. Aruande järgi laekus linnale tulusid 951 957 marka rohkem, kui kavandati. Kokku kulutati aastas 17 878 834, mis oli üle 2 mln marga vähem, kui eelarves planeeritud. Võlgasid oli linnal 1. jaanuariks 1923 5,3 mln marka.
3. **Põlisele rendile maa-andmine.** Jäi päevakorrast välja, sest puudus vajalik kvoorum.
4. **Võru kivitee tegemise küsimus.** Linnavalitsus on juba üle aasta selle kordategemise osas Teedeministeeriumiga kirjavahetuses olnud, sest Landrat-kolleegiumi ülesanded, kelle alla see tee ennemini käis, läksid neile. Jäädi seisukohale, et linn ei ole kohustatud seda teed tegema.
5. **Piirituse müük 1924. aastal.** Otsustati jätta linna kätte nagu seninigi.
6. **Eesti keskkoolide ühine ülalpidamine maakonnavalitsusega.** Linnapea kandis ette lepingu kava, millega linna- ja maavalitsus kannaksid keskkoolide kulud kahepeale. Sellega saaks ka kõigi laste õpperaha võrdseks. Koolide haldamiseks moodustatakse ühised hoolekogud, kuhu kuuluksid mõlema asutuse esindajad. Volikogu volitas linnavalitsust seda lepingut alla kirjutama.
7. **Keskkoolide õpperaha kindlaksmääramine.** Määratakse 1924. aastaks 3000 marka ehk semestris 1500 marka nii linna- kui maalastele.
8. **Keskkoolide hoolekogu liikmete valimine.** Jäetakse järgmise volikogukoosseisu otsustada.
9. **Kinodele määratud 1924. aastal määratud lõbustusmaksu läbivaatamine.** Kino "Ilmarine" omaniku palve lükatakse tagasi.
10. **"Säde" seltsi palve 1924. aasta elektrimaksu ja etenduste pealt võetava lõbustusmaksu vabastamiseks.** Sotsid on selle ettepaneku vastu ja tekib arutelu. Linnavolinik Pullisaar teeb ettepaneku selle palve toetamiseks eraldada "Säde" seltsile 120 000 marka. See võetakse ka volikogu poolt vastu.
11. **Valga Naisseltsi palve 14. oktoobril toimepandud kontsert lõbustusmaksust vabastamiseks.** Volikogu toetab.
12. **Lauluselts "Ilo" palve 14. detsembril toimepandav kontsert lõbustusmaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
13. **Jakob Horni palve lubada temal avada Riia 20 restoran.** Lükatakse tagasi.
14. **Ida Kütt'i ja Endrik Must'i palve koeramaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
Eesti iseseisvumise 6. aastapäeval, kell 11 kogunesid turuplatsile paraadiks sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased, naisselts ja teised organisatsioonid ning koolid. Millegipärast puudus "Säde" selts.
Esindatud oli kolm orkestrit: raudteelaste, sõjaväe ja poeglastegümnaasiumi.
Kell 12 võttis paraadi vastu kolonel Roska ning kõnedega esinesid linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Järgnevalt mindi Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste haudadele, kus kõne pidas kolonel Roska ja asetas garnisoni nimel pärja langenute hauale. Veel esinesid kõnedega Soo, Sild ja dr Müllerson. Kell 4 pl toimus "Sädes" rahvakontsert ja õhtul teatrietendusena Kitzbergi "Enne kukke ja koitu".
Eraisikud pääsesid paraadile langenud sõjaväelaste mälestussamba loteriipiletiga, mis maksis 10 marka. Samuti said loteriipileti kõik õhtusele etendele piletiostjad.
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Riigivanem jõudis hommiku 4.45 Valga jaama, et siit 5.15 edasi minna Riiga. Teda oli jaamas vastu võtmas linna- ja maakonnavalitsuse ning organisatsioonide esindajad. Auvalves oli sõjaväeorkester ja kaitseliit. Naisseltsi abiesinaine pr Maurer kinkis riigivanemale lillekimbu. Riigivanemale oli saadetud sama vagun, milles 1917. aastal Vene tsaar Nikolai II troonist loobumise allkirjastas.
Valga garnison – 1923 september 1923 : Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku. Alguses juhatas …
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku.
Alguses juhatas volikogu esimehe abi Seemann, hiljem võttis esimees Willa juhtimise üle. Volinike Moreli ja Simbergi asemele on asunud härrad Meister ja Saar. Päevakorda täiendatakse punktiga linnavolikogu valimiste tähtaja kinnitamise kohta.
Päevakorras oli:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **Põlise rendile maa andmine.** Otsustati anda rida krunte Valli ja Suvorovi tänavates.
3. **Ehituslaenu nõutamine.** Otsustati järgmiseks aastaks nõutada 7 mln marka riigilt.
4. **Valga maakonnavalitsuse 179 957 m 82 p nõudmine.** Otsustati see rahuldada 170 022 marga suurused ja see summa üle anda poeglaste gümnaasiumile inventari muretsemiseks.
5. **1924. aasta trahterimaksu kindlaks määramine.** Alkoholiga einelaudadele ja trahteritele määrati 1 930 000 marka, alkoholita einelaudadele 70 000 marka ja õlleladudele 200 000 marka.
6. **Trahterite ja õlleladude pidamiseks 1924. aastal loa andmine.** Kõigi load pikendati.
7. **Sunduslikud määrused: 1) Tänavate ja platside puhastamine 2) Sõiduvoorimeeste 3) Jalgrattasõitjate 4) Auto- ja mootorrataste kohta.** Võeti vastu.
8. **Kinodelt võetava lõbustusmaksu maksmise korra ja selle maksu kindlaks määramine 1924. aastaks.** Tallinna ja Tartu eeskujul määrati kindel aastamaks piletihinnast protsendi asemel. Summaks määrati 475 000 marka aastas.
9. **1924. aasta linnamaksude kindlaks määramine.** Muud maksud jäeti samaks. Automaksu tõsteti 500 margale hobujõu pealt.
10. **Valga Põllumeeste Seltsi palve näituse pääsetähti lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
11. **Valga garnisoni orkestri palve linnapargi kontserdid lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
12. **W. Wassilevski palve temale lubada Valgas kinnisvara omandada.** Anti luba.
Järgmised punktid ja linnavolikogu valimiste aja kinnitamine jäid kvoorumi puudumisel edasiseks.
13. **Linna tänavate nimetused ja ümbernimetused.**
14. **Luke Evang. Lut. koguduse nõukogu palve 2. septembri näitemüük lõbustusmaksust vabastada.**
15. **Komisjonidest lahkunute asemele uute liikmete valimised.**
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Valga kodutütarde malev 1932- – 1938 mai 1938 : Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna …
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Valga kriminaalpolitsei 1920- – 1927 juuli 1927 : Politseikomissariaat ja kriminaalpolitsei endistest ruumidest Aia tänavalt "Säde" majja, kus …
Valga Kunsti Selts 1922- – 1922 juuli 1922 : Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks …
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks O. Grünthal ja abiks A. Golubev, kirjatoimetajaks V. Lipp ja tema abiks A. Inn. Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus teadaanne avalduste vastuvõtu kohta õpilastelt muusikakooli astumiseks "Lõuna-Eesti" raamatukaupluses.
Kooli kantselei, asukohaga "Säde" majas, sissepääs maavalitsuse uksest.
Valga linn 1584- – 1922 veebruar 1922 : Siseministeeriumi Omavalitsuste asjade peavalitsus saadab kirja, milles kinnitab, et Valga …
Siseministeeriumi Omavalitsuste asjade peavalitsus saadab kirja, milles kinnitab, et Valga linna patrimoniaal-ringkonda kuuluvad mõisad Aleksandershof (Oosoli), Friedrichshof (Widriku), Wichrianshof (Laatsi), Engelhardshof (Kapsta) ja Valga kirikumõisa maad käivad linnaseaduse kohaselt linnaomavalitsuse tegevuspiirkonda ja maksavad maksusi ainult linna heaks. Sellega anti teada, et maakonnavalitsus eksis, kui muutis piire ja nõudis maksusid neist piirkondadest maakonna heaks.
Märtsis külastas linnanõunik W. Gross Lätit ja püüdis olukorras selgust saada, kuid Läti Luke linn keeldub tunnistamast Valga linna õigusi taludele. Samuti on linnaga eriarvamusel Valga vald.
Valga linna haigla – 1921 aprill 1921 : Uue seaduse kohaselt toimub prostituutide registreerimine linnas linna haigemajas ja …
Valga linnavalitsus – 1919 veebruar 1919 : 12. veebruaril 1919 andis Ajutine valitsus välja ajutise määruse Valga …
12. veebruaril 1919 andis Ajutine valitsus välja ajutise määruse Valga linna ja maakonna ajutise valitsemise korra kohta, millega Valga linna juhtimine antakse linnakomandandi ja maakonna juhtimine maakonna komandandi alla. Komandandid nimetab sõjaväeülem.
Senine linnavalitsus ja -volikogu lõpetavad tegevuse ja nende asemele asub viieliikmeline linnavalitsus sh linnapea. Linnapead ja linnavalitsuse liikmed nimetab komandandi ettepanekul garnisoni ülem. Linnavalitsus saab ka kehtivas Linnaseaduses kirjeldadud linnavolikogu ülesanded.
Valga maakonna okupeeritud osade jaoks asutatakse vajadusel viieliikmeline maakonna valitsus, sh esimees, kes nimetatakse maakonna komandandi ettepanekul. Maavalitsusele antakse ka maanõukogu õigused.
Nr. 304. Ajutise walitsemise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 6. septembril 1920 a. wastuwõetud seadus Walga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta.
Riigi Teataja 15 september 1920
Püsilink: https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/09/15/9
Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta.
Riigi Teataja 25 veebruar 1921
Püsilink: https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Valga maakonnavalitsus saab telegrammi, kus kästakse neil asuda ennast likvideerima. Samas kästakse kiiresti teatada, millise maakonna alla soovivad enda liitmist Hoomuli, Sooru ja Paju-Valga vallad.
Selline otsus tekitas ägeda protesti ja mitmed asutused, vallad ning seltsid saatsid oma protestikirjad valitsusele. Ka Valga linnavalitsus koostab protestikirja Vabariigi peaministrile.
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Linnavalitsuse ja maakonnavalitsuse vahel on tekkinud lahkhelid linna ümbruse maade osas. Tüliküsimuseks on Puraküla ja Kapstamõisa piirkond.
Linnavalitsus esitab linna õiguste kinnituseks dokumente, millest esimesena mainitakse Stefan Batori kingituskirja 11. juunist 1584. Seejärel on linna õigus maadele kinnitanud ka kuningas Sigismund August 17. aprillil 1590, kuningas Gustaw Adolf 6. märtsil 1626, Vene senat 7. juunil 1890 (nr 7956), 13. septembril 1891 (nr 11255), mille omakorda on õigeks kinnitanud landrati kolleegium 31.10.1899 nr 1045 all. Ilmselt sekkub tüliküsimusse riigi keskvalitsus.
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik 15 liiget Muu hulgas oli päevakorras:
**Maakonnavalitsuse ametnike koosseisu suurendamine**, mis võeti vastu,
**Valga linnavalitsuse palve poeglaste reaalgümnaasiumile toetusraha määrati** inventari ostmiseks 179 957 marka 82 penni,
**Puraküla linnaga ühendamise küsimuses** otsustati ühel häälel, et Puraküla linna külge anda,
**Valga hobusejaama pidaja Martinsoni palve talle antud 150 000 marga suurust laenu pikendamise** osas anti talle aega 1. oktoobrini tagasi maksta.
**Toetusraha määrati** Valga pedagoogilistele kursustele 10 000 marka, Valga muusikakoolile 10 000 marka, Valga Eesti põllumeeste seltsile 1923. aastal Valgas põllumajandus- ja tööstusnäituse korraldamiseks 50 000 marka, langenud sõdurite mälestussamba ehitamiseks Valgas 15 000 marka.
**Majaomanik Karl Wassilile** maksti hüvitust endises maavalitsuse ruumides tekkinud kahjude eest 5750 marka.
**Maavalitsuse eelarve 1923. aastaks** kinnitati tasakaalus 12 457 287 marga suurusena.
Priimetsa kalmistul peeti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamispüha. Selleks oli Valga Naisselts annetajate toel langenute hauad korda teinud ja lilledega kaunistanud, samuti kõnniteed puhastanud. Kokku on selts enda hoolitseda võtnud 251 hauda ja aitab ka muidu sõdureid. Mäestuspühal müüdud laululehtede eest sai naisselts haudade korrastamiseks 6239 marka puhast tulu.
Kell 3 pl pidasid luteri koguduse õpetaja Aksim ja ap.-õigeusu preester Melts langenud sõjameeste haudadel jumalateenistused. Jutlusele järgnesid kõned ja seltskondlikelt organisatsioonidelt pärgadepanek langenute haudadele. Pärjad asetati Valga politsei, riigi- ja omavalitsusteenijate Valga osakonna, Valga Naisseltsi ja demobiliseeritud sõdurite liidu Valga osakonna poolt. Puudusid ainult linnavalitsuse, maakonnavalitsuse ja "Säde" seltsi esindajad.
Ettevalmistused 25.-27. augustini Valgas peetavaks suureks põllutöönäituseks käivad suure hooga. Toetajate hulgas on lisaks põllutööministeeriumile, linnavalitsuse ja maavalitsusele ka kohalikud pangad - Valga Pank ja Eesti Kaubandus-tööstuspanga Valga osakond ning Valga väiketööstuste ühisus. Platsil käib juba paviljonide püstitamine.
1923. aasta sügisel lepivad linna- ja maakonnavalitsus kokku linna keskkoolide - poeglaste gümnaasiumi ja tütarlaste gümnaasiumi - ühises ülalpidamises alates 1924. aasta jaanuarist. Koolide kulud kaetakse võrdselt ning linna- ja maalaste õppemaks on samuti ühesugune. Koolide juurde moodustatakse hoolekogu, kuhu kuuluvad kaks pedagoogikanõukogu esindajat, kaks lastevanemate esindajat, kooliarst, kolm linnavolikogu poolt valitud esindajat ja kolm maakonnanõukogu poolt valitud esindajat.
**Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka linna vaeslastekohus, hoolekande osakond ja hoolekande kohus.
**Valga Maakonnavalitsus** tegustes "Säde" majas Pihkva 6. Sealsamas tegutsesid ka rahukohus, kohtu-uurijad ja prokuratuuri esindus.
**Politseiasutused**. Valga linna- ja maakonnapolitsei asus Aia 18, kriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei Moskva 16. Raudteejaamas asus raudteepolitsei 5. jaoskonna kantselei.
Maksuinspektor asus Aia 16, piirivalve S. Sepa 21 ja hobuste postijaam Riia[?] 12.
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Riigivanem jõudis hommiku 4.45 Valga jaama, et siit 5.15 edasi minna Riiga. Teda oli jaamas vastu võtmas linna- ja maakonnavalitsuse ning organisatsioonide esindajad. Auvalves oli sõjaväeorkester ja kaitseliit. Naisseltsi abiesinaine pr Maurer kinkis riigivanemale lillekimbu. Riigivanemale oli saadetud sama vagun, milles 1917. aastal Vene tsaar Nikolai II troonist loobumise allkirjastas.
Kohalike keskkoolide ülalpidamiseks kulus 1925. aastal kokku 7,8 mln marka, millest riigilt saadi õpetajate palkadeks 5,3 mln.
Linna ja maavalitsuse poolt on makstud toetusraha:
- poeglastegümnaasiumile 1,3 mln marka
- tütarlastegümnaasiumile 0,96 mln marka
- läti keskkoolile 223 tuhat marka
Kolmes keskkoolis on kokku 701 õpilast.
Laupäeval toimus Valga linnavalitsuse eestvedamisel raekojas suurem kohtumine Lõuna-Eesti raudtee ehitamise asjus.
Koosolekul kinnitati, et Valga-Tõrva raudtee ehitamine on oluline tervele Lõuna-Eestile. Loodi komisjoni linnapea J. Soo juhtimisel ja võeti vastu pöördumine avalikkusele, millele kirjutasid lisaks linnapeale alla maakonnavalitsuse esindajana J. Kala ja äriringkondade poolt Ed. Zimmermann.
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Valga linnavolikogu koosseis (1917 juuli-1919 veebruar) 1917-1919 – 1919 veebruar 1919 : 12. veebruaril 1919 andis Ajutine valitsus välja ajutise määruse Valga …
12. veebruaril 1919 andis Ajutine valitsus välja ajutise määruse Valga linna ja maakonna ajutise valitsemise korra kohta, millega Valga linna juhtimine antakse linnakomandandi ja maakonna juhtimine maakonna komandandi alla. Komandandid nimetab sõjaväeülem.
Senine linnavalitsus ja -volikogu lõpetavad tegevuse ja nende asemele asub viieliikmeline linnavalitsus sh linnapea. Linnapead ja linnavalitsuse liikmed nimetab komandandi ettepanekul garnisoni ülem. Linnavalitsus saab ka kehtivas Linnaseaduses kirjeldadud linnavolikogu ülesanded.
Valga maakonna okupeeritud osade jaoks asutatakse vajadusel viieliikmeline maakonna valitsus, sh esimees, kes nimetatakse maakonna komandandi ettepanekul. Maavalitsusele antakse ka maanõukogu õigused.
Nr. 304. Ajutise walitsemise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 6. septembril 1920 a. wastuwõetud seadus Walga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta.
Riigi Teataja 15 september 1920
Püsilink: https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/09/15/9
Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta.
Riigi Teataja 25 veebruar 1921
Püsilink: https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4
Valga linnavolikogu koosseis (1921-1923) 1921-1923 – 1921 august 1921 : Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. …
Linnavolikogu istung algas raekojas kell ½7 õhtul. Istungit juhatas Th. Willa ja kohale oli 31 volikogu liiget, puudus 9. Päevakorras:
**1. Linnavalitsuse liikmete valimine.** Eelnevalt tehti ka ettepanekuid vähendada linnavalitsuse koosseisu kolmeliikmeliseks. Endised linnavalitsuse liikmed loobusid kandideerimisest ja seejärel pärast pikki läbirääkimisi valiti suure häälteenamusega tagasi endised linnavalitsuse liikmed Müllerson, Gross, Kokkult, Pahla ja Pullisaar.
**2. Puraküla Valga linna külge liitumise küsimus.** Maakonnavalitsus on 14. märtsil ja 8. juulil teinud kirjaliku pöördumise ja soovitanud Puraküla linna külge liitmist. Moodustatakse 4-liikmeline komisjon.
**3. Linna täiendav eelarve 1921. aastaks.** Võetakse vastu täiendav eelarve 1431 257 marga ja 27 pennise mahuga.
**4. Palkade vaheraha maksmise küsimus lahkunud linna teenijatele.** Lükati tagasi.
**5. Linna maade põlisele rendile andmine elumajade ehitamiseks.** Moodustatakse komisjon.
**6. Sunduslik määrus kauplemise aja kohta.** Võetakse vastu.
**7. Sunduslik määrus korstnapühkimise kohta.** Võetakse vastu. Korstnaid peab pühkima 6 korda aastas. Kehtestati maks lõõri pealt (27-72 marka olenevalt korruste arvust).
**8. Toetusraha määramine arstiteadusliku näituse tarbeks.** Eraldatatakse 5000 marka.
**9. Toetusraha määramine langenud sõdurite mälestussamba püstitamiseks.** Pärast mitmeid segadusi otsustati häältega 16:10 toetada ausamba ehitamist 10 000 margaga.
**10. Valga linna ja maakonna hoolekandekohtu liikmete valimine.** Valiti Gens, Gross ja Pästlane.
**11. Linna koolivalitsuse liikmete valimine.** J. Pommeri asemel M. Nurk.
**12. Linna eelarve- ja tervishoiukomisjoni liikmete valimine.** Valitakse Korb ja Griiwin.
**13. Restoranidepidajate kohtu asjas voliniku valimine.** Antakse linna esindamise õigus advokaat J. Kriisale.
**14. Määrus elektrivoolu kasutamise kohta.** Võetakse vastu. Muu hulgas kehestatakse hinnaks küünla pealt: november, detsember, jaanuar - 7 mk, oktoober, veebruar - 6 mk, september, märts - 5 mk, august, aprill - 4 mk, mai, juuni, juuli 3 mk. Lisaks ka eritasud elektrimootorite, mõõtjate jne pealt.
**15. Kod. Masingate palve nahavabriku ehitamiseks maad saada.** Antakse komisjoni arutada.
Päevakorda täiendavalt:
**Linnavolinik Raagi ettepanek majaomanike vara ümberhindamiseks, kui need on üürihinda tõstnud.** Võeti alguses päevakorda, kuid siis jäeti välja.
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku.
Alguses juhatas volikogu esimehe abi Seemann, hiljem võttis esimees Willa juhtimise üle. Volinike Moreli ja Simbergi asemele on asunud härrad Meister ja Saar. Päevakorda täiendatakse punktiga linnavolikogu valimiste tähtaja kinnitamise kohta.
Päevakorras oli:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **Põlise rendile maa andmine.** Otsustati anda rida krunte Valli ja Suvorovi tänavates.
3. **Ehituslaenu nõutamine.** Otsustati järgmiseks aastaks nõutada 7 mln marka riigilt.
4. **Valga maakonnavalitsuse 179 957 m 82 p nõudmine.** Otsustati see rahuldada 170 022 marga suurused ja see summa üle anda poeglaste gümnaasiumile inventari muretsemiseks.
5. **1924. aasta trahterimaksu kindlaks määramine.** Alkoholiga einelaudadele ja trahteritele määrati 1 930 000 marka, alkoholita einelaudadele 70 000 marka ja õlleladudele 200 000 marka.
6. **Trahterite ja õlleladude pidamiseks 1924. aastal loa andmine.** Kõigi load pikendati.
7. **Sunduslikud määrused: 1) Tänavate ja platside puhastamine 2) Sõiduvoorimeeste 3) Jalgrattasõitjate 4) Auto- ja mootorrataste kohta.** Võeti vastu.
8. **Kinodelt võetava lõbustusmaksu maksmise korra ja selle maksu kindlaks määramine 1924. aastaks.** Tallinna ja Tartu eeskujul määrati kindel aastamaks piletihinnast protsendi asemel. Summaks määrati 475 000 marka aastas.
9. **1924. aasta linnamaksude kindlaks määramine.** Muud maksud jäeti samaks. Automaksu tõsteti 500 margale hobujõu pealt.
10. **Valga Põllumeeste Seltsi palve näituse pääsetähti lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
11. **Valga garnisoni orkestri palve linnapargi kontserdid lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
12. **W. Wassilevski palve temale lubada Valgas kinnisvara omandada.** Anti luba.
Järgmised punktid ja linnavolikogu valimiste aja kinnitamine jäid kvoorumi puudumisel edasiseks.
13. **Linna tänavate nimetused ja ümbernimetused.**
14. **Luke Evang. Lut. koguduse nõukogu palve 2. septembri näitemüük lõbustusmaksust vabastada.**
15. **Komisjonidest lahkunute asemele uute liikmete valimised.**
Valga linnavolikogu koosolekul raekojas oli kohal 23 volikogu liiget. Päevakorras:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **1922. aasta aruanne.** Võeti pärast revisjonikomisjoni ülevaadet ja väikest arutelu ühel häälel vastu. Aruande järgi laekus linnale tulusid 951 957 marka rohkem, kui kavandati. Kokku kulutati aastas 17 878 834, mis oli üle 2 mln marga vähem, kui eelarves planeeritud. Võlgasid oli linnal 1. jaanuariks 1923 5,3 mln marka.
3. **Põlisele rendile maa-andmine.** Jäi päevakorrast välja, sest puudus vajalik kvoorum.
4. **Võru kivitee tegemise küsimus.** Linnavalitsus on juba üle aasta selle kordategemise osas Teedeministeeriumiga kirjavahetuses olnud, sest Landrat-kolleegiumi ülesanded, kelle alla see tee ennemini käis, läksid neile. Jäädi seisukohale, et linn ei ole kohustatud seda teed tegema.
5. **Piirituse müük 1924. aastal.** Otsustati jätta linna kätte nagu seninigi.
6. **Eesti keskkoolide ühine ülalpidamine maakonnavalitsusega.** Linnapea kandis ette lepingu kava, millega linna- ja maavalitsus kannaksid keskkoolide kulud kahepeale. Sellega saaks ka kõigi laste õpperaha võrdseks. Koolide haldamiseks moodustatakse ühised hoolekogud, kuhu kuuluksid mõlema asutuse esindajad. Volikogu volitas linnavalitsust seda lepingut alla kirjutama.
7. **Keskkoolide õpperaha kindlaksmääramine.** Määratakse 1924. aastaks 3000 marka ehk semestris 1500 marka nii linna- kui maalastele.
8. **Keskkoolide hoolekogu liikmete valimine.** Jäetakse järgmise volikogukoosseisu otsustada.
9. **Kinodele määratud 1924. aastal määratud lõbustusmaksu läbivaatamine.** Kino "Ilmarine" omaniku palve lükatakse tagasi.
10. **"Säde" seltsi palve 1924. aasta elektrimaksu ja etenduste pealt võetava lõbustusmaksu vabastamiseks.** Sotsid on selle ettepaneku vastu ja tekib arutelu. Linnavolinik Pullisaar teeb ettepaneku selle palve toetamiseks eraldada "Säde" seltsile 120 000 marka. See võetakse ka volikogu poolt vastu.
11. **Valga Naisseltsi palve 14. oktoobril toimepandud kontsert lõbustusmaksust vabastamiseks.** Volikogu toetab.
12. **Lauluselts "Ilo" palve 14. detsembril toimepandav kontsert lõbustusmaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
13. **Jakob Horni palve lubada temal avada Riia 20 restoran.** Lükatakse tagasi.
14. **Ida Kütt'i ja Endrik Must'i palve koeramaksust vabastada.** Lükatakse tagasi.
Valga linnavolikogu koosseis (1924-1926) 1923-1926 – 1924 jaanuar 1924 : 1923. aasta sügisel lepivad linna- ja maakonnavalitsus kokku linna keskkoolide …
1923. aasta sügisel lepivad linna- ja maakonnavalitsus kokku linna keskkoolide - poeglaste gümnaasiumi ja tütarlaste gümnaasiumi - ühises ülalpidamises alates 1924. aasta jaanuarist. Koolide kulud kaetakse võrdselt ning linna- ja maalaste õppemaks on samuti ühesugune. Koolide juurde moodustatakse hoolekogu, kuhu kuuluvad kaks pedagoogikanõukogu esindajat, kaks lastevanemate esindajat, kooliarst, kolm linnavolikogu poolt valitud esindajat ja kolm maakonnanõukogu poolt valitud esindajat.
Pärnu linnavolikogu otsustas, et toetab laiarööpmelise raudtee ehitamist kitsarööpmelise Valga-Pärnu raudtee asemel, kuid soovib et seda tehakse liinil Pärnu-Sangaste (või Keeni)-Antsla sihil, jättes Valga kõrvale. [Õnneks selline idee kunagi teoks ei saanud].
Oma vastulause sellele esitavad nii Valga maakonnavalitsus (18.03) kui ka 27.03 linnavolikogu.
Valga Luke kogudus – 1923 september 1923 : Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku. Alguses juhatas …
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku.
Alguses juhatas volikogu esimehe abi Seemann, hiljem võttis esimees Willa juhtimise üle. Volinike Moreli ja Simbergi asemele on asunud härrad Meister ja Saar. Päevakorda täiendatakse punktiga linnavolikogu valimiste tähtaja kinnitamise kohta.
Päevakorras oli:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **Põlise rendile maa andmine.** Otsustati anda rida krunte Valli ja Suvorovi tänavates.
3. **Ehituslaenu nõutamine.** Otsustati järgmiseks aastaks nõutada 7 mln marka riigilt.
4. **Valga maakonnavalitsuse 179 957 m 82 p nõudmine.** Otsustati see rahuldada 170 022 marga suurused ja see summa üle anda poeglaste gümnaasiumile inventari muretsemiseks.
5. **1924. aasta trahterimaksu kindlaks määramine.** Alkoholiga einelaudadele ja trahteritele määrati 1 930 000 marka, alkoholita einelaudadele 70 000 marka ja õlleladudele 200 000 marka.
6. **Trahterite ja õlleladude pidamiseks 1924. aastal loa andmine.** Kõigi load pikendati.
7. **Sunduslikud määrused: 1) Tänavate ja platside puhastamine 2) Sõiduvoorimeeste 3) Jalgrattasõitjate 4) Auto- ja mootorrataste kohta.** Võeti vastu.
8. **Kinodelt võetava lõbustusmaksu maksmise korra ja selle maksu kindlaks määramine 1924. aastaks.** Tallinna ja Tartu eeskujul määrati kindel aastamaks piletihinnast protsendi asemel. Summaks määrati 475 000 marka aastas.
9. **1924. aasta linnamaksude kindlaks määramine.** Muud maksud jäeti samaks. Automaksu tõsteti 500 margale hobujõu pealt.
10. **Valga Põllumeeste Seltsi palve näituse pääsetähti lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
11. **Valga garnisoni orkestri palve linnapargi kontserdid lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
12. **W. Wassilevski palve temale lubada Valgas kinnisvara omandada.** Anti luba.
Järgmised punktid ja linnavolikogu valimiste aja kinnitamine jäid kvoorumi puudumisel edasiseks.
13. **Linna tänavate nimetused ja ümbernimetused.**
14. **Luke Evang. Lut. koguduse nõukogu palve 2. septembri näitemüük lõbustusmaksust vabastada.**
15. **Komisjonidest lahkunute asemele uute liikmete valimised.**
Valga maakond 1920- – 1920 juuli 1920 : Maakonnavalitsuse esimees sõitis Tallinna, et arutada Valga maakonna taasmoodustamist pärast …
Valga maakonnavalitsus saab telegrammi, kus kästakse neil asuda ennast likvideerima. Samas kästakse kiiresti teatada, millise maakonna alla soovivad enda liitmist Hoomuli, Sooru ja Paju-Valga vallad.
Selline otsus tekitas ägeda protesti ja mitmed asutused, vallad ning seltsid saatsid oma protestikirjad valitsusele. Ka Valga linnavalitsus koostab protestikirja Vabariigi peaministrile.
Valga maakonnanõukogu (1921-1923) 1921-1924 – 1920 detsember 1920 : Ajaleht "Rajalane" teatab, et Valga maakonna likvideerimise küsimus on edasi …
Maakonnavalitsuse ruumides, Pihkva 5, on maakonnanõukogu kandidaatide nimekirjade vastuvõtmine. Valimiste päevaks on määratud 24. ja 25. aprill.
Esitati kokku 10 nimekirja. Huvitaval kombel on põllumehed esitanud neist neli: endise Viljandi maakonna osa, endise Tartu maakonna osa, endise Võru maakonna osa ja Jõgeveste piirkonna nimekirjad.
Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli:
1. **Maakonna nõukogu esimehe, tema abi ja sekretäri valimine.** Esimeheks valiti August Kõiw (häältega 8:7) ja tema abiks Jaan Saul (12:1, erapooletuid 2).
2. **Maakonnavalitsuse ja revisjonikomisjoni liikmete kindlaks määramine.** Maakonnavalitsus koos sekretäriga otsustati moodustada viieliikmeline, samuti ka revisjonikomisjon.
3. **Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete ja sekretäri palga määramine.** Esimehe palgaks määrati 8000 marka ja liikmetele 7000 marka.
4. ** Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete, sekretäri ja revisjonikomisjoni liikmete valimine.** Maakonnavalitsuse esimeheks valiti J. Pommer (häältega 10:5). Ülejäänud liikmete valimise eel tekkis tüli, mille peale põllumeeste esindajad minema läksid. Pärast seda valiti administratiivosakonna juhatajaks Mõttus ja haridusosakonna juhatajaks Wibo.
5. **Ärimaksukomisjoni liikmete valimine.** Otsustati järgmisele koosolekule edasi lükata.
Valga maakonnanõukogu koosolekul viidi lõpuni maakonnavalitsuse moodustamine. Eelmisel istungil ja vahepealsel ajal oli olnud mitmeid eriarvamusi, kuid need said läbirääkimiste kaudu lahendatud.
Koosolekut juhatas nõukogu esimees Kõiw.
Istungi eel teatas esimees, et maakonnavalitsuse esimee J. Pommer astub tagasi. Seejärel valiti maakonnavalitsuse esimeheks 10 poolthäälega Laatre valla sekretär Sild. Põllumeeste osakonna juhataks valiti Hans Hiiop, maakonnavalitsuse ja nõukogu sekretäriks valiti Jaan Lõhmus.
Administratiivosakonna juhatajaks jäi eelmisel korral valitud J. Mõttus ja haridusosakonna juhatajakse A. Wibo.
Lisaks sellele arutati veel muid küsimusi.
Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik 15 liiget Muu hulgas oli päevakorras:
**Maakonnavalitsuse ametnike koosseisu suurendamine**, mis võeti vastu,
**Valga linnavalitsuse palve poeglaste reaalgümnaasiumile toetusraha määrati** inventari ostmiseks 179 957 marka 82 penni,
**Puraküla linnaga ühendamise küsimuses** otsustati ühel häälel, et Puraküla linna külge anda,
**Valga hobusejaama pidaja Martinsoni palve talle antud 150 000 marga suurust laenu pikendamise** osas anti talle aega 1. oktoobrini tagasi maksta.
**Toetusraha määrati** Valga pedagoogilistele kursustele 10 000 marka, Valga muusikakoolile 10 000 marka, Valga Eesti põllumeeste seltsile 1923. aastal Valgas põllumajandus- ja tööstusnäituse korraldamiseks 50 000 marka, langenud sõdurite mälestussamba ehitamiseks Valgas 15 000 marka.
**Majaomanik Karl Wassilile** maksti hüvitust endises maavalitsuse ruumides tekkinud kahjude eest 5750 marka.
**Maavalitsuse eelarve 1923. aastaks** kinnitati tasakaalus 12 457 287 marga suurusena.
Valga maakonnanõukogu (1924-1926) 1923- – 1924 jaanuar 1924 : 1923. aasta sügisel lepivad linna- ja maakonnavalitsus kokku linna keskkoolide …
1923. aasta sügisel lepivad linna- ja maakonnavalitsus kokku linna keskkoolide - poeglaste gümnaasiumi ja tütarlaste gümnaasiumi - ühises ülalpidamises alates 1924. aasta jaanuarist. Koolide kulud kaetakse võrdselt ning linna- ja maalaste õppemaks on samuti ühesugune. Koolide juurde moodustatakse hoolekogu, kuhu kuuluvad kaks pedagoogikanõukogu esindajat, kaks lastevanemate esindajat, kooliarst, kolm linnavolikogu poolt valitud esindajat ja kolm maakonnanõukogu poolt valitud esindajat.
Valga maakonnanõukogu koosolekul maakonnavalitsuse ruumides oli päevakorras maakonnavalitsuse moodustamine. Kaks nõukogu liiget on kommunistidena vangistatud ja Tallinnas uurimisel. Kohal on seega 13 nõukogu liiget.
Neljast maakonnavalitsuse liikmest sai kinnitatud kolm. Esimeheks Mõttus, tema abiks Wibo ja sekretäriks kinnitati Jaan Kala (pärit Tartust). Teatakse rääkida, et maakonnavalitsuse kohta oli pakutud ka endisele esimehele (Sild), kuid see nõudis, et siis peab ka sekretär jääma endine.
Edasi arutatakse ka muid küsimusi.
Valga maakonnanõukogu koosolekul oli muu hulgas päevakorras ühe maakonnavalitsuse liikme valimine ja koolivõrku puudutavad küsimused. Kohal oli 12 liiget 15st. Maakonnavalitsuse liikme valimised kukkusid läbi, kui põllumehed hääletamisest loobusid ja saalist lahkusid. Sellega muutus koosolek otsustusvõimetuks.
Maakonnanõukogu koosolekul on muude küsimuste hulgas järjekordne katse maakonnavalitsuse liikme valimiseks.
Ka neljas katse ebaõnnestus, sest põllumehed, kes koos sotsiaaldemokraatidega enamiku moodustavad soovivad neljaliikmelisest valitsusest kahte kohta või esimehe kohta. Seetõttu et maakonnavalitsus pole täielikult valitud, ei kinnita ka Siseministeerium selle koosseisu ja uus valitsus ei saa ametisse astuda. Seega oleks korraga nagu kaks maakonnavalitsust. Asi läks riigikohtu arutusele 30. aprillil 1924, kuid seal ei saadud õigust poolikult valitud maakonnavalitsusega tööle hakata.
Toimus maakonnanõukogu selle koosseisu viimane koosolek. Muu hulgas oli arutusel maavalitsuse tarbeks Valga linnas kinnisvara soetamine ja arutelu maakonna vapist.
Maja ostmine otsustati pärast majaga tutvumist ja pikki vaidlusi. Maakonna vapp jäeti otsustama, kuid väljapakutud kavand tunnistati vastuvõtmatuks.
Koosoleku vaheajal tehti ka ühine pilt.
Valgamaa Maakonna Kaitseliit // Valga Malev // Kaitseliidu Valgamaa Malev 1918- – 1925 veebruar 1925 : Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud …
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Riigivanem jõudis hommiku 4.45 Valga jaama, et siit 5.15 edasi minna Riiga. Teda oli jaamas vastu võtmas linna- ja maakonnavalitsuse ning organisatsioonide esindajad. Auvalves oli sõjaväeorkester ja kaitseliit. Naisseltsi abiesinaine pr Maurer kinkis riigivanemale lillekimbu. Riigivanemale oli saadetud sama vagun, milles 1917. aastal Vene tsaar Nikolai II troonist loobumise allkirjastas.
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Valga Maavalitsus (Läti osakond) // Läti Valga Maavalitsus 1919- – 1919 september 1919 : 3. diviisi ülema kindral Põdderi käsuga luuakse selge jaotus Valga …
Valga Muusikakool 1922- – 1922 juuli 1922 : Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks …
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks O. Grünthal ja abiks A. Golubev, kirjatoimetajaks V. Lipp ja tema abiks A. Inn. Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus teadaanne avalduste vastuvõtu kohta õpilastelt muusikakooli astumiseks "Lõuna-Eesti" raamatukaupluses.
Kooli kantselei, asukohaga "Säde" majas, sissepääs maavalitsuse uksest.
Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik 15 liiget Muu hulgas oli päevakorras:
**Maakonnavalitsuse ametnike koosseisu suurendamine**, mis võeti vastu,
**Valga linnavalitsuse palve poeglaste reaalgümnaasiumile toetusraha määrati** inventari ostmiseks 179 957 marka 82 penni,
**Puraküla linnaga ühendamise küsimuses** otsustati ühel häälel, et Puraküla linna külge anda,
**Valga hobusejaama pidaja Martinsoni palve talle antud 150 000 marga suurust laenu pikendamise** osas anti talle aega 1. oktoobrini tagasi maksta.
**Toetusraha määrati** Valga pedagoogilistele kursustele 10 000 marka, Valga muusikakoolile 10 000 marka, Valga Eesti põllumeeste seltsile 1923. aastal Valgas põllumajandus- ja tööstusnäituse korraldamiseks 50 000 marka, langenud sõdurite mälestussamba ehitamiseks Valgas 15 000 marka.
**Majaomanik Karl Wassilile** maksti hüvitust endises maavalitsuse ruumides tekkinud kahjude eest 5750 marka.
**Maavalitsuse eelarve 1923. aastaks** kinnitati tasakaalus 12 457 287 marga suurusena.
Valga noorkotkaste malev – 1938 mai 1938 : Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna …
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Valga Pank, AS 1921- – 1923 august 1923 : Ettevalmistused 25.-27. augustini Valgas peetavaks suureks põllutöönäituseks käivad suure hooga. …
Ettevalmistused 25.-27. augustini Valgas peetavaks suureks põllutöönäituseks käivad suure hooga. Toetajate hulgas on lisaks põllutööministeeriumile, linnavalitsuse ja maavalitsusele ka kohalikud pangad - Valga Pank ja Eesti Kaubandus-tööstuspanga Valga osakond ning Valga väiketööstuste ühisus. Platsil käib juba paviljonide püstitamine.
Valga Peetri kogudus 1880- – 1922 märts 1922 : Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni …
Linnapea dr Müllerson juhtimisel toimus koosolek Vabadussõjas langenute ausamba ehituskomisjoni moodustamiseks. Koosolekul valiti 7Iiikmeline komisjon eesotsas linnapea dr Müllersoniga, kelle ülesandeks jäi tegevuse edaspidine organiseerimine. Komisjoni kuulusid peale linnapea veel linnanõunik W. Gross, maakonna poolt maakonnavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja Hiiop. Lisaks veel polkovnik Roska, hr Lenzius, hr Aug. Pehme ja hr Pästlane.
Komisjoni poolt korraldati raha kogumiseks pidusid, millele kogu Valga seltskond üksmeelselt kaasa lõi, korraldati mitmete organisatsioonide poolt pidusid, viidi läbi korjandusija loteriisid. Ka linna- ja maakonnavalitsus ning Valga Peetri kogudus toetasid üritust rahaliselt. Asuti kontakti prof Adamsoniga mälestussamba kavandi valmistamiseks. Ka taheti Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste hauaplatsile mälestuskivi püstitada. Langenud sõdurite kalmuküngaste hooldamise võttis endale Valga Naisselts.
Valga poeglaste gümnaasium 1919-1932 – 1923 veebruar 1923 : Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik …
Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik 15 liiget Muu hulgas oli päevakorras:
**Maakonnavalitsuse ametnike koosseisu suurendamine**, mis võeti vastu,
**Valga linnavalitsuse palve poeglaste reaalgümnaasiumile toetusraha määrati** inventari ostmiseks 179 957 marka 82 penni,
**Puraküla linnaga ühendamise küsimuses** otsustati ühel häälel, et Puraküla linna külge anda,
**Valga hobusejaama pidaja Martinsoni palve talle antud 150 000 marga suurust laenu pikendamise** osas anti talle aega 1. oktoobrini tagasi maksta.
**Toetusraha määrati** Valga pedagoogilistele kursustele 10 000 marka, Valga muusikakoolile 10 000 marka, Valga Eesti põllumeeste seltsile 1923. aastal Valgas põllumajandus- ja tööstusnäituse korraldamiseks 50 000 marka, langenud sõdurite mälestussamba ehitamiseks Valgas 15 000 marka.
**Majaomanik Karl Wassilile** maksti hüvitust endises maavalitsuse ruumides tekkinud kahjude eest 5750 marka.
**Maavalitsuse eelarve 1923. aastaks** kinnitati tasakaalus 12 457 287 marga suurusena.
1923. aasta sügisel lepivad linna- ja maakonnavalitsus kokku linna keskkoolide - poeglaste gümnaasiumi ja tütarlaste gümnaasiumi - ühises ülalpidamises alates 1924. aasta jaanuarist. Koolide kulud kaetakse võrdselt ning linna- ja maalaste õppemaks on samuti ühesugune. Koolide juurde moodustatakse hoolekogu, kuhu kuuluvad kaks pedagoogikanõukogu esindajat, kaks lastevanemate esindajat, kooliarst, kolm linnavolikogu poolt valitud esindajat ja kolm maakonnanõukogu poolt valitud esindajat.
Kohalike keskkoolide ülalpidamiseks kulus 1925. aastal kokku 7,8 mln marka, millest riigilt saadi õpetajate palkadeks 5,3 mln.
Linna ja maavalitsuse poolt on makstud toetusraha:
- poeglastegümnaasiumile 1,3 mln marka
- tütarlastegümnaasiumile 0,96 mln marka
- läti keskkoolile 223 tuhat marka
Kolmes keskkoolis on kokku 701 õpilast.
Valga politsei 1806- – 1924 jaanuar 1924 : **Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka …
**Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka linna vaeslastekohus, hoolekande osakond ja hoolekande kohus.
**Valga Maakonnavalitsus** tegustes "Säde" majas Pihkva 6. Sealsamas tegutsesid ka rahukohus, kohtu-uurijad ja prokuratuuri esindus.
**Politseiasutused**. Valga linna- ja maakonnapolitsei asus Aia 18, kriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei Moskva 16. Raudteejaamas asus raudteepolitsei 5. jaoskonna kantselei.
Maksuinspektor asus Aia 16, piirivalve S. Sepa 21 ja hobuste postijaam Riia[?] 12.
Valga postijaam – 1924 jaanuar 1924 : **Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka …
**Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka linna vaeslastekohus, hoolekande osakond ja hoolekande kohus.
**Valga Maakonnavalitsus** tegustes "Säde" majas Pihkva 6. Sealsamas tegutsesid ka rahukohus, kohtu-uurijad ja prokuratuuri esindus.
**Politseiasutused**. Valga linna- ja maakonnapolitsei asus Aia 18, kriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei Moskva 16. Raudteejaamas asus raudteepolitsei 5. jaoskonna kantselei.
Maksuinspektor asus Aia 16, piirivalve S. Sepa 21 ja hobuste postijaam Riia[?] 12.
Valga Puraküla laste algkool 1921- – 1921 juuli 1921 : Valga maakonnavalitsus kuulutab välja Valga maakonna algkoolimaja (Aia tn 19) …
Valga Põllumeeste Selts 1922- – 1923 veebruar 1923 : Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik …
Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik 15 liiget Muu hulgas oli päevakorras:
**Maakonnavalitsuse ametnike koosseisu suurendamine**, mis võeti vastu,
**Valga linnavalitsuse palve poeglaste reaalgümnaasiumile toetusraha määrati** inventari ostmiseks 179 957 marka 82 penni,
**Puraküla linnaga ühendamise küsimuses** otsustati ühel häälel, et Puraküla linna külge anda,
**Valga hobusejaama pidaja Martinsoni palve talle antud 150 000 marga suurust laenu pikendamise** osas anti talle aega 1. oktoobrini tagasi maksta.
**Toetusraha määrati** Valga pedagoogilistele kursustele 10 000 marka, Valga muusikakoolile 10 000 marka, Valga Eesti põllumeeste seltsile 1923. aastal Valgas põllumajandus- ja tööstusnäituse korraldamiseks 50 000 marka, langenud sõdurite mälestussamba ehitamiseks Valgas 15 000 marka.
**Majaomanik Karl Wassilile** maksti hüvitust endises maavalitsuse ruumides tekkinud kahjude eest 5750 marka.
**Maavalitsuse eelarve 1923. aastaks** kinnitati tasakaalus 12 457 287 marga suurusena.
Valga linnavolikogu koosolekul linna raekojas osales 26 volinikku.
Alguses juhatas volikogu esimehe abi Seemann, hiljem võttis esimees Willa juhtimise üle. Volinike Moreli ja Simbergi asemele on asunud härrad Meister ja Saar. Päevakorda täiendatakse punktiga linnavolikogu valimiste tähtaja kinnitamise kohta.
Päevakorras oli:
1. **Päevakorra kinnitamine.**
2. **Põlise rendile maa andmine.** Otsustati anda rida krunte Valli ja Suvorovi tänavates.
3. **Ehituslaenu nõutamine.** Otsustati järgmiseks aastaks nõutada 7 mln marka riigilt.
4. **Valga maakonnavalitsuse 179 957 m 82 p nõudmine.** Otsustati see rahuldada 170 022 marga suurused ja see summa üle anda poeglaste gümnaasiumile inventari muretsemiseks.
5. **1924. aasta trahterimaksu kindlaks määramine.** Alkoholiga einelaudadele ja trahteritele määrati 1 930 000 marka, alkoholita einelaudadele 70 000 marka ja õlleladudele 200 000 marka.
6. **Trahterite ja õlleladude pidamiseks 1924. aastal loa andmine.** Kõigi load pikendati.
7. **Sunduslikud määrused: 1) Tänavate ja platside puhastamine 2) Sõiduvoorimeeste 3) Jalgrattasõitjate 4) Auto- ja mootorrataste kohta.** Võeti vastu.
8. **Kinodelt võetava lõbustusmaksu maksmise korra ja selle maksu kindlaks määramine 1924. aastaks.** Tallinna ja Tartu eeskujul määrati kindel aastamaks piletihinnast protsendi asemel. Summaks määrati 475 000 marka aastas.
9. **1924. aasta linnamaksude kindlaks määramine.** Muud maksud jäeti samaks. Automaksu tõsteti 500 margale hobujõu pealt.
10. **Valga Põllumeeste Seltsi palve näituse pääsetähti lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
11. **Valga garnisoni orkestri palve linnapargi kontserdid lõbustusmaksust vabastada.** Toetati.
12. **W. Wassilevski palve temale lubada Valgas kinnisvara omandada.** Anti luba.
Järgmised punktid ja linnavolikogu valimiste aja kinnitamine jäid kvoorumi puudumisel edasiseks.
13. **Linna tänavate nimetused ja ümbernimetused.**
14. **Luke Evang. Lut. koguduse nõukogu palve 2. septembri näitemüük lõbustusmaksust vabastada.**
15. **Komisjonidest lahkunute asemele uute liikmete valimised.**
Valga rahukohus 1892- – 1924 jaanuar 1924 : **Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka …
**Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka linna vaeslastekohus, hoolekande osakond ja hoolekande kohus.
**Valga Maakonnavalitsus** tegustes "Säde" majas Pihkva 6. Sealsamas tegutsesid ka rahukohus, kohtu-uurijad ja prokuratuuri esindus.
**Politseiasutused**. Valga linna- ja maakonnapolitsei asus Aia 18, kriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei Moskva 16. Raudteejaamas asus raudteepolitsei 5. jaoskonna kantselei.
Maksuinspektor asus Aia 16, piirivalve S. Sepa 21 ja hobuste postijaam Riia[?] 12.
Valga rentei 1875-1922 – 1921 september 1921 : Puraküla laste jaoks avab maakonna koolivalitsus algkooli, mis asub ajutiselt …
Valga tütarlaste gümnaasium 1907-1932 – 1921 veebruar 1921 : Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
1923. aasta sügisel lepivad linna- ja maakonnavalitsus kokku linna keskkoolide - poeglaste gümnaasiumi ja tütarlaste gümnaasiumi - ühises ülalpidamises alates 1924. aasta jaanuarist. Koolide kulud kaetakse võrdselt ning linna- ja maalaste õppemaks on samuti ühesugune. Koolide juurde moodustatakse hoolekogu, kuhu kuuluvad kaks pedagoogikanõukogu esindajat, kaks lastevanemate esindajat, kooliarst, kolm linnavolikogu poolt valitud esindajat ja kolm maakonnanõukogu poolt valitud esindajat.
Läti Vabariigi president Tshakste ja välisminister Meierowics Valgas, olles naasnud vabaduspäeva pidustustelt Tallinnas. Samas rongis olid ka rahvaste liidu peasekretär sir Eric Drummond.
Valka jõudis rong kõrgete külalistega hommikul kell 7.11, kus neid perroonil olid vastu võtmas garnisoni ülem, soomusronglased, kaitseliitlased, naisseltsi esindajad, tütarlaste gümnaasiumi õpilased prl Pärnaga eesotsas ja Läti gümnaasiumi õpilased. Muusikahelide saatel ilmus perroonile president oma kaaskonnaga ning meie Läti saadik Riias Seljamaa. Presidenti tervitas linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Mõttus. Kohal olid ka viitsekonsul Eserinch ja Eesti konsul Läti Valgas Stafenau.
Läti keeles tervitas presidenti õpetaja Veemann. Soomusrongi ohvitseride abikaasade poolt, samuti naisseltsi esindajatelt, anti presidendile lillekimbud. Läti keskkooli koor ja meie meeskoor esitasid mõned laulud. Auavalduste saatel läksid külalised vagunitesse, et lõuna poole edasi sõita.
Kohalike keskkoolide ülalpidamiseks kulus 1925. aastal kokku 7,8 mln marka, millest riigilt saadi õpetajate palkadeks 5,3 mln.
Linna ja maavalitsuse poolt on makstud toetusraha:
- poeglastegümnaasiumile 1,3 mln marka
- tütarlastegümnaasiumile 0,96 mln marka
- läti keskkoolile 223 tuhat marka
Kolmes keskkoolis on kokku 701 õpilast.
Valga Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts 1867- – 1920 veebruar 1920 : Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" …
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu juhatus koosseisus esimees J. Illison, abi J. Saul ja sekretär maavalitsuse sekretär W. Rebane.
Maavalitsuse esimeheks saab J. Mõttus, abiks A. Wibo, sekretäriks W. Rebane ja liikmeks K. Ruus.
Muude punktide seas oli ka Valga tuletõrjeseltsi abipalve toetuse saamiseks, mis lükati edasi, kui selgub eelarve. Pikki kirglikke vaidlusi põhjustas maavalitsusele auto ostmise küsimus, mis leiab siiski toetust. Poeglaste gümnaasiumi hoolekogusse valiti J. Saral, J.Palvadre ja M. Steinfeldt. Tütarlaste gümnaasiumi hoolekogusse W. Rebane, Joh. Palvadre ja B. Säga.
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 algas pidustused turuplatsil Valga linna malevkonna ja kodutütarde Vaiga ringkonna lippude õnnistamisega.
Peeti paraad, millest võtsid osa peale kaitseliitlaste ja noorte ka Vabadusristi vennad, sõjaväeosad ja tuletõrjujad. Paraadi võttis vastu Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa. Paraadil viibisid Valga sõjaväeringkonna ülem kolonel Trossi, Kaitseliidu maleva päälik kolonelleitnant Hiob, maavanem W. Welner, abilinnapea J. Ilves jt.
Lippude õnnistamist toimetasid õp A. Tammik ja ülempreester J. Melts. Järgnevalt löödi naelad lipuvarrastesse: Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa, maleva pealik kol-ltn J. Hiob, Valga sõjaväeringkonna ülem kol Trossi, maavanem W. Welner, Valga linnavalitsuse poolt J. Ilves jt. Üldse löödi kodutütarde lipu vardasse 12 ja malevkonna lipu vardasse 11 naela. Kõnega esines kindral Orasmaa.
Paraadi lõppedes toimus eine maleva staabis ja selle eest hoolitses naiskodukaitse Valga jaoskond. Kevadpidu lõppes õhtupoolikul "Säde" aias, kus kontserdiga esines maleva orkester R. Kivimäe juhatusel ning esines lauludega noorkotkaste ja kodutütarde üldkoor J. Kasaku juhatusel.
Valga vald – 1920 oktoober 1920 : Eesti-Läti piiriajamisel pooleks lõigatud Paju ja Valga vallad ühendati maakonnavalitsuse …
Valga maakonnavalitsus saab telegrammi, kus kästakse neil asuda ennast likvideerima. Samas kästakse kiiresti teatada, millise maakonna alla soovivad enda liitmist Hoomuli, Sooru ja Paju-Valga vallad.
Selline otsus tekitas ägeda protesti ja mitmed asutused, vallad ning seltsid saatsid oma protestikirjad valitsusele. Ka Valga linnavalitsus koostab protestikirja Vabariigi peaministrile.
"Ühistöö" Valga osakond 1919-1921 – 1920 veebruar 1920 : Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" …
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Kohad, millega koos mainitud sissekannetes:
Aia 16 // 18
–
1924
jaanuar 1924
:
**Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka …
**Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka linna vaeslastekohus, hoolekande osakond ja hoolekande kohus.
**Valga Maakonnavalitsus** tegustes "Säde" majas Pihkva 6. Sealsamas tegutsesid ka rahukohus, kohtu-uurijad ja prokuratuuri esindus.
**Politseiasutused**. Valga linna- ja maakonnapolitsei asus Aia 18, kriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei Moskva 16. Raudteejaamas asus raudteepolitsei 5. jaoskonna kantselei.
Maksuinspektor asus Aia 16, piirivalve S. Sepa 21 ja hobuste postijaam Riia[?] 12.
Aia 18 // 20 – 1924 jaanuar 1924 : **Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka …
**Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka linna vaeslastekohus, hoolekande osakond ja hoolekande kohus.
**Valga Maakonnavalitsus** tegustes "Säde" majas Pihkva 6. Sealsamas tegutsesid ka rahukohus, kohtu-uurijad ja prokuratuuri esindus.
**Politseiasutused**. Valga linna- ja maakonnapolitsei asus Aia 18, kriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei Moskva 16. Raudteejaamas asus raudteepolitsei 5. jaoskonna kantselei.
Maksuinspektor asus Aia 16, piirivalve S. Sepa 21 ja hobuste postijaam Riia[?] 12.
Aia 19 -? – 1921 juuli 1921 : Valga maakonnavalitsus kuulutab välja Valga maakonna algkoolimaja (Aia tn 19) …
Allee 2 (pritsimaja, tuletõrjujate depoo) 1898-? – 1927 august 1927 : Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. …
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Allee // Puiestee 4 – 1922 august 1922 : Pärast maakonnavalitsuselt Aia 19 koolimaja ülevõtmist tõstis linnavalitsus sealt kooli …
Allee // Puiestee 5 (dr Seebergi // W. Grossi maja) – 1927 jaanuar 1927 : Maavalitsus sõlmis eellepingu Laial tänaval asuva Otlani maja ostuks. Hind …
Härrade 12 // Raja 6 (hobupostijaam) – 1919 september 1919 : Endised hobupostijaama ruumid läksid üle maavalitsusele. 1921 jaanuar 1921 : Maakonnavalitsus andis hobupostijaama pidamise kuueks aastaks sõjas haavatud ohvitserile Woldemar …
Valga maakonnanõukogu koosolekut juhatas nõukogu esimees Krall ja osalesid kõik 15 liiget Muu hulgas oli päevakorras:
**Maakonnavalitsuse ametnike koosseisu suurendamine**, mis võeti vastu,
**Valga linnavalitsuse palve poeglaste reaalgümnaasiumile toetusraha määrati** inventari ostmiseks 179 957 marka 82 penni,
**Puraküla linnaga ühendamise küsimuses** otsustati ühel häälel, et Puraküla linna külge anda,
**Valga hobusejaama pidaja Martinsoni palve talle antud 150 000 marga suurust laenu pikendamise** osas anti talle aega 1. oktoobrini tagasi maksta.
**Toetusraha määrati** Valga pedagoogilistele kursustele 10 000 marka, Valga muusikakoolile 10 000 marka, Valga Eesti põllumeeste seltsile 1923. aastal Valgas põllumajandus- ja tööstusnäituse korraldamiseks 50 000 marka, langenud sõdurite mälestussamba ehitamiseks Valgas 15 000 marka.
**Majaomanik Karl Wassilile** maksti hüvitust endises maavalitsuse ruumides tekkinud kahjude eest 5750 marka.
**Maavalitsuse eelarve 1923. aastaks** kinnitati tasakaalus 12 457 287 marga suurusena.
**Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka linna vaeslastekohus, hoolekande osakond ja hoolekande kohus.
**Valga Maakonnavalitsus** tegustes "Säde" majas Pihkva 6. Sealsamas tegutsesid ka rahukohus, kohtu-uurijad ja prokuratuuri esindus.
**Politseiasutused**. Valga linna- ja maakonnapolitsei asus Aia 18, kriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei Moskva 16. Raudteejaamas asus raudteepolitsei 5. jaoskonna kantselei.
Maksuinspektor asus Aia 16, piirivalve S. Sepa 21 ja hobuste postijaam Riia[?] 12.
Isidori kirik 1898- – 1920 veebruar 1920 : Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" …
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Jaani kirik (linnakirik) 1816- – 1921 veebruar 1921 : Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul oli linn lipuehtes. Hommikustel jumalateenistustel olid mõlemad kirikud rahvast täis. Kell 12 võttis garnisoni ülem kolonel Schmidt turuplatsil paraadi vastu ja esines päevakohase kõnega. Veel kõnelesid Läti maavanem Osolinš, linnapea Soo, maavalitsuse esindaja Vibo, Kaitseliidu maleva päälik Hiob ja Soome vabatahtlike esindaja Mikko Hänninen.
Paraadil esines esimest korda ka kaitsellidu orkester, milline on õige rohkearvuline. Kuigi alles hiljuti saadi pillid kätte, on orkestri juhatajal J. Madissonil korda läinud uut orkestrit tublilt õpetada. Pärast paraadi marssisid sõjaväelased ja kaitseliitlased neid saatva rahvahulga ja muusika saatel oma asukohtadesse.
Kapsta (Neu-Engelhardtshof) poolmõis – 1922 jaanuar 1922 : Linnavalitsuse ja maakonnavalitsuse vahel on tekkinud lahkhelid linna ümbruse maade …
Linnavalitsuse ja maakonnavalitsuse vahel on tekkinud lahkhelid linna ümbruse maade osas. Tüliküsimuseks on Puraküla ja Kapstamõisa piirkond.
Linnavalitsus esitab linna õiguste kinnituseks dokumente, millest esimesena mainitakse Stefan Batori kingituskirja 11. juunist 1584. Seejärel on linna õigus maadele kinnitanud ka kuningas Sigismund August 17. aprillil 1590, kuningas Gustaw Adolf 6. märtsil 1626, Vene senat 7. juunil 1890 (nr 7956), 13. septembril 1891 (nr 11255), mille omakorda on õigeks kinnitanud landrati kolleegium 31.10.1899 nr 1045 all. Ilmselt sekkub tüliküsimusse riigi keskvalitsus.
Siseministeeriumi Omavalitsuste asjade peavalitsus saadab kirja, milles kinnitab, et Valga linna patrimoniaal-ringkonda kuuluvad mõisad Aleksandershof (Oosoli), Friedrichshof (Widriku), Wichrianshof (Laatsi), Engelhardshof (Kapsta) ja Valga kirikumõisa maad käivad linnaseaduse kohaselt linnaomavalitsuse tegevuspiirkonda ja maksavad maksusi ainult linna heaks. Sellega anti teada, et maakonnavalitsus eksis, kui muutis piire ja nõudis maksusid neist piirkondadest maakonna heaks.
Märtsis külastas linnanõunik W. Gross Lätit ja püüdis olukorras selgust saada, kuid Läti Luke linn keeldub tunnistamast Valga linna õigusi taludele. Samuti on linnaga eriarvamusel Valga vald.
Laatsi (Wichmannshof) poolmõis – 1922 veebruar 1922 : Siseministeeriumi Omavalitsuste asjade peavalitsus saadab kirja, milles kinnitab, et Valga …
Siseministeeriumi Omavalitsuste asjade peavalitsus saadab kirja, milles kinnitab, et Valga linna patrimoniaal-ringkonda kuuluvad mõisad Aleksandershof (Oosoli), Friedrichshof (Widriku), Wichrianshof (Laatsi), Engelhardshof (Kapsta) ja Valga kirikumõisa maad käivad linnaseaduse kohaselt linnaomavalitsuse tegevuspiirkonda ja maksavad maksusi ainult linna heaks. Sellega anti teada, et maakonnavalitsus eksis, kui muutis piire ja nõudis maksusid neist piirkondadest maakonna heaks.
Märtsis külastas linnanõunik W. Gross Lätit ja püüdis olukorras selgust saada, kuid Läti Luke linn keeldub tunnistamast Valga linna õigusi taludele. Samuti on linnaga eriarvamusel Valga vald.
Lai 19 (Otlani maja, maavalitsuse maja) – 1926 detsember 1926 : Maakonnavalitsus on majaotsingul peatunud Laial tänaval asuva Otlani maja peal. …
Toimus maakonnanõukogu selle koosseisu viimane koosolek. Muu hulgas oli arutusel maavalitsuse tarbeks Valga linnas kinnisvara soetamine ja arutelu maakonna vapist.
Maja ostmine otsustati pärast majaga tutvumist ja pikki vaidlusi. Maakonna vapp jäeti otsustama, kuid väljapakutud kavand tunnistati vastuvõtmatuks.
Koosoleku vaheajal tehti ka ühine pilt.
Esimesele koosolekule maavalitsuse ruumidesse kogunes uus maavolikogu koosseis. Valiti maavolikogu juhatus koosseisus esimees J. Illison, abi J. Saul ja sekretär maavalitsuse sekretär W. Rebane.
Maavalitsuse esimeheks saab J. Mõttus, abiks A. Wibo, sekretäriks W. Rebane ja liikmeks K. Ruus.
Muude punktide seas oli ka Valga tuletõrjeseltsi abipalve toetuse saamiseks, mis lükati edasi, kui selgub eelarve. Pikki kirglikke vaidlusi põhjustas maavalitsusele auto ostmise küsimus, mis leiab siiski toetust. Poeglaste gümnaasiumi hoolekogusse valiti J. Saral, J.Palvadre ja M. Steinfeldt. Tütarlaste gümnaasiumi hoolekogusse W. Rebane, Joh. Palvadre ja B. Säga.
Moskva 22 (postkontor alates 1911) 1911- – 1921 veebruar 1921 : Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
Moskva 25 (Petersoni // Põderi maja) – 1922 jaanuar 1922 : Maakonnavalitsus peab plaani, et kolida üle tee "Säde" majja, mis …
Moskva 28 // Romanovi 6 // Pihkva 6 // Vabaduse 6 ("Säde" seltsimaja) 1911- – 1920 veebruar 1920 : Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" …
Valga vabastamispidustuste ettevalmistamised algasid juba varakult. Linna kaunistamine ja "Säde" saali dekoreerimine anti hr Rotbergi teha. Ehitati auväravad Vladimiri tänava algusesse, Pihkva tänavale vaksali poolsesse otsa ja "Säde" ette.
Raekoja hoone oli kuuskede ja tuledega kaunistatud. Ka kõik teised linna ja riigiasutused olid kaunistatud ning äride vaateakendel särasid tuled. Hommik algas muusikamänguga linnakiriku tornist, samuti algasid kirikutes jumalateenistused. Inimesi hakkas kogunema Isidori kirikuplatsile, kus algas ½12 sõjaväeparaad, mille võttis vastu sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Ta tänas lühikeses kõnes linna vabastajaid ja kaitsjaid.
Paraadile järgnes rongkäik Iäbi linna. Kõige ees olid sõjaväeosad, siis seltsid. Liiguti langenud kangelaste haudade juurde Priimetsa kalmistul. Kalmudele asetati pärjad linnavalitsuse, maakonnavalitsuse, "Ühistöö" ja tuletõrjeseltsi poolt. Surnuaialt mindi Vladimiri tänavat mööda linna tagasi, mil seltsid ja väeosad laiali läksid. Järgnes pidusöök "Sädes".
Pidusöögil osales sõjavägede ülemjuhataja kindral-major Laidoner, koos teiste vanemohvitseridega, samuti ohvitserid Ameerikast. Valga vabastajaid tervitas linnavalitsuse esindaja J. Soo ja seejärel kõlas hümn. Tervitustega esinesid veel vägede ülemjuhataja, maavalitsuse nimel hr Ristkok, "Ühistöö" poolt hr Buschmann ja Punase Risti poolt hr Pehme. Külalistele mängis Kuperjanovi partisanipolgu orkester ja esinesid külalislauljad Venemaalt.
Koosolekul valiti kunstiseltsi esimeheks V. Peerna, abiesimeheks J. Pommer, kassapidajaks O. Grünthal ja abiks A. Golubev, kirjatoimetajaks V. Lipp ja tema abiks A. Inn. Ajalehes "Lõuna-Eesti" ilmus teadaanne avalduste vastuvõtu kohta õpilastelt muusikakooli astumiseks "Lõuna-Eesti" raamatukaupluses.
Kooli kantselei, asukohaga "Säde" majas, sissepääs maavalitsuse uksest.
**Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka linna vaeslastekohus, hoolekande osakond ja hoolekande kohus.
**Valga Maakonnavalitsus** tegustes "Säde" majas Pihkva 6. Sealsamas tegutsesid ka rahukohus, kohtu-uurijad ja prokuratuuri esindus.
**Politseiasutused**. Valga linna- ja maakonnapolitsei asus Aia 18, kriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei Moskva 16. Raudteejaamas asus raudteepolitsei 5. jaoskonna kantselei.
Maksuinspektor asus Aia 16, piirivalve S. Sepa 21 ja hobuste postijaam Riia[?] 12.
Eesti iseseisvumise 6. aastapäeval, kell 11 kogunesid turuplatsile paraadiks sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased, naisselts ja teised organisatsioonid ning koolid. Millegipärast puudus "Säde" selts.
Esindatud oli kolm orkestrit: raudteelaste, sõjaväe ja poeglastegümnaasiumi.
Kell 12 võttis paraadi vastu kolonel Roska ning kõnedega esinesid linnapea Soo ja maakonnavalitsuse esimees Sild. Järgnevalt mindi Priimetsa kalmistule langenud sõjameeste haudadele, kus kõne pidas kolonel Roska ja asetas garnisoni nimel pärja langenute hauale. Veel esinesid kõnedega Soo, Sild ja dr Müllerson. Kell 4 pl toimus "Sädes" rahvakontsert ja õhtul teatrietendusena Kitzbergi "Enne kukke ja koitu".
Eraisikud pääsesid paraadile langenud sõjaväelaste mälestussamba loteriipiletiga, mis maksis 10 marka. Samuti said loteriipileti kõik õhtusele etendele piletiostjad.
Linn oli politsei korraldusel lipuehtes. Hommikul saabusid pidupäevale kutsutud külalised. Selleks puhuks olid tuletõrjujad jaama perroonile üles rivistatud ning külalisi võeti vastu muusikaga.
Kell 11 toimus pritsimaja juures tuletõrjeabinõude demonstratsioon, mille lõppedes kohalikud prouad ja preilid ehtisid tuletõrjujate rinda lilledega ja muusika saatel llikusid 230 tuletõrjujat kuldkollastes kiivrites turuplatsile paraadile. Paraadi võttis vastu Tuletõrjujate Liidu esimees hr A. Punga. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja A. Tammik ja ülempreester J. Melts, millele järgnes seltsi esimehe dr Müllersoni humoorikas kõne. Edasi esinesid tervituskõnedega Tuletõrjujate Liidu esimees hr Punga, linnavalitsuse esindajana Soo, maavalitsuse esimees Mõttus, kaitseliidu maleva päälik kolonel Hiob ja paljude tuletõrjeseltside esindajad sh ka Läti Valgast.
Pärast paraadi marssisid tuletõrjujad rongkäigus "Säde" aeda, kus neid pildistati ja kella 4ks siirduti ühisele koosviibimisele "Säde" saali. Pidustused lõppesid kell ½9 õhtul.
Moskva 43 // Romanovi 5 // Pihkva 5 // Vabaduse 5 (Wassili maja) 1911- – 1920 jaanuar 1920 : "Rajalase" toimetus asub nüüd Wassili majas Pihkva tn 5, maakonnavalitsuse … 1921 veebruar 1921 : Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn …
Valga vabastamispäeva ja Eesti de jure tunnustamise puhul oli linn lipuehtes.
Haridusministeeriumi poolt anti luba, et kõik koolid võivad olla suletud ja linnavalitsus tegi sama ettepaneku ka asutustele, äridele ja töökodadele. Raekoda oli kuuskedega kaunistatud ja õhtul põlesid raekoja esisel elektrituled. Samuti olid kaunistatud Vassili maja, põllumeeste ühisuse Koit kauplus, ajalehe "Rajalase" toimetus, postkontor ja tütarlaste keskkool.
Hommikul kella 8 paiku kostis kirikukellade helin üle linna, kutsudes rahvast palvusele. Linnakiriku juurde oli kogunenud hulk rahvast. Peagi kõlasid kirikutornist hümni- ja koraalihelid, mälestamas aega kahe aasta eest, mil vahvad sõjamehed tormasid linna vabastama. Kella llks kogunesid raekoja juurde seltskondlikud organisatsioonid, seltsid ja koolid, et minna rongkäigus turuplatsile paraadile. Rongkäik kus piki Moskva ja Pihkva tänavat turuplatsile, kus neid ootasid juba sõjaväelased. Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Linnapea Soo oma kõnes tuletas meelde päeva tähtsust ja meenutas tänutundega langenud sõjamehi ning lasi soomusrongi diviisi elada. Ka maakonnavalitsuse esimees tänas sõjaväejuhte. Paraadi lõppedes liiguti rongkäigus Pihkva ja Kuperjanovi tänavat mööda langenud sõjameeste haudadele Priimetsa kalmistul, kuhu pandi pärjad. Polkovnik Parts ja kirikuõpetaja Frey mälestasid langenuid lühikese kõnega.
Õhtul toimus sõdurite kodu saalis peoohtu, kus toimetaja J. Pommer andis ajaloolise ülevaate Valga vabastamisest. Järgnesid sõjaväeorkestri ettekanded kappelmeister Tago juhatusel ning lauluettekanded riigiteenijate ja keskkooli kooridelt.
Samal päeval läbi viidud karbikorjandusega korjati 13 233 marka, 5 Soome marka, 1000 Duuma rubla, 68 tsaari rubla, 46 läti rubla.
Maakonnavalitsuse ruumides, Pihkva 5, on maakonnanõukogu kandidaatide nimekirjade vastuvõtmine. Valimiste päevaks on määratud 24. ja 25. aprill.
Esitati kokku 10 nimekirja. Huvitaval kombel on põllumehed esitanud neist neli: endise Viljandi maakonna osa, endise Tartu maakonna osa, endise Võru maakonna osa ja Jõgeveste piirkonna nimekirjad.
Peeti esimene maakonnanõukogu koosolek maavalitsuse ruumides (Pihkva 5). Päevakorras oli:
1. **Maakonna nõukogu esimehe, tema abi ja sekretäri valimine.** Esimeheks valiti August Kõiw (häältega 8:7) ja tema abiks Jaan Saul (12:1, erapooletuid 2).
2. **Maakonnavalitsuse ja revisjonikomisjoni liikmete kindlaks määramine.** Maakonnavalitsus koos sekretäriga otsustati moodustada viieliikmeline, samuti ka revisjonikomisjon.
3. **Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete ja sekretäri palga määramine.** Esimehe palgaks määrati 8000 marka ja liikmetele 7000 marka.
4. ** Maakonnavalitsuse esimehe, liikmete, sekretäri ja revisjonikomisjoni liikmete valimine.** Maakonnavalitsuse esimeheks valiti J. Pommer (häältega 10:5). Ülejäänud liikmete valimise eel tekkis tüli, mille peale põllumeeste esindajad minema läksid. Pärast seda valiti administratiivosakonna juhatajaks Mõttus ja haridusosakonna juhatajaks Wibo.
5. **Ärimaksukomisjoni liikmete valimine.** Otsustati järgmisele koosolekule edasi lükata.
Moskva // Kesk 10 (Läti seltsi saal) -? – 1921 veebruar 1921 : Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu …
Iseseisvumise kolmanda aastapäeva pidustused algasid kell 12 paraadiga turuplatsil, kuhu olid peale sõjaväeosade ka kõik seltsid ja koolid kogunenud, Paraadi võttis vastu polkovnik Parts. Paraadil võttis sõna ka linnapea J. Soo, Pärast paraadi liikusid soomusautod, sõjaväelased, tuletõrjujad, raudteelased ja mitmed linna seltsid ning kooliõpilased rongkäigus läbi linna, keda suur rahvahulk saatis. Ka läti, saksa ja juudi seltsid olid paraadil esindatud.
Kell 3 pl oli rahvakontsert Läti seltsi saalis. Enne kontserdikava juhtis Pommer tähelepanu päeva tähtsusele. Puhkpilliorkester hr Tago juhatusel kandis ette mitmed muusikapalad ja lauludega esinesid tütarlaste ja poeglaste keskkooli koorid.
Samal ajal toimus ka maakonnavalitsuse ruumides pidusöök, kutsutud külalistele. Muu hulgas osalesid ka linnapea J. Soo ja järgmine linnapea dr Müllerson.
Õhtul toimus Läti seltsi saalis suurem kontsert ja kohalikud näitlejad esitasid näitemängu "Teenijad".
Moskva // Kesk 15/17 // Nõukogude 13 // Kesk 12 (Saksa panga hoone) 1912- – 1919 mai 1919 : Uue Valga maakonnavalitsuse liikmeteks määrati Eesti vägede ülemjuhataja ettekirjutuse alusel …
Uue Valga maakonnavalitsuse liikmeteks määrati Eesti vägede ülemjuhataja ettekirjutuse alusel Valga linna ja maakonna komandandi kt lipnik Kriisa poolt:
- ajutine esimees endine maanõunik Johan Kurwits
- toitlustusosakonna juhataja T. Ristkok
- sekretär Jaan Lõhmus.
Maakonnavalitsus alustas tegevust 28. mail ja asub ajutiselt Valga maakonna komandantuuri ruumides (Moskva 15/17).
Valga uue maakonnavalitsuse koosolek peeti ära 29. mail, kus otsuseks tehti ajaviitmata tegevusesse astuda.
Walga maakonna alla kuuluvad Sooru, Paju, Luke, Valga ja Hoomuli vallad.
Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal veel Karula, Hargla, Sangaste ja Helme kihelkondadest need vallad, mis lõuna väerinna rekvisitsiooni kommisjoni alla kuulusid.
Et linna ja maakonna komandandi abid K. Unt ja K. Kirp maakonnavalitsusest
tagasi astusid, siis otsustati juure kutsuda endine maavalitsuse sekretär hr. J. Soop Tallinnast.
Maakonnavalitsus asub asutiselt maakonna komandantuuri ruumides Moskva 15/17.
Moskva // Kesk 16 (Zenkeri // Samuelsi maja) – 1924 jaanuar 1924 : **Valga linnavalitsus** asus raekojas S. Sepa 1. Sealsamas tegutsesid ka …